50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 25 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-01-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaAbi
Õppematerjali autor
2. VÄLISEHITUS JA KUIDAS ÄMBLIKUD SAAKI PÜJAVAD Ämblikud on lülijalgsed. Ämblikutel on kaheksa jalga, putukatel neist erinevalt on kuus jalga. Nende keha on 110 sentimeetri pikkune ja koosneb kahest osast: pearindmik (väiksem) ja tagakeha. Keha katab õhuke kitiinkest. Ämblikul ei ole tundlaid. Osad ämblikud püüavad saaki püünisvõrguga, mille valmistab ta oma tagakehas olevate võrgunäärmete nõrest, mis hangub õhu käes peeneks niidiks. Võrgu serva lähedale koob ämblik enesele varitsuspaiga, veab sinna võrgu keskelt signaalniidi ning jääb saaki ootama. Võrku sattunud putukas liigutab signaalniiti, mis on ämblikule signaaliks - kohale tormata. Saagi haaramiseks ja kinnihoidmiseks on lõugtundlad. Teine osa ämblikuid püüavad saaki luurates. 3. TOITUMINE JA SEEDIMINE Saagi haaramiseks ja kinnihoidmiseks on lõugtundlad, need lõpevad teravate küünisega, mille tipus avaneb mürginäärme juha
värvust sõltuvalt taime värvist kas kollaseks, rohekasvalgeks või siis päris lumivalgeks. Click icon to add picture Ristämblikud Ristämblikud kuuluvad sugukonda võrkurlased. Click icon to add picture Nende võrgu kudumine on omaette Click icon to add ehituskunst, kus ämblik tuulega kõikudes oma niidiga kõikudes võrku koob. Erinevatel picture võrkurlastel on ka võrk erinev, leidub ka liike (mitte Eestis), kes võrku ei koogi. Ristämbliku närvisüsteem on koondunud pearindmikusse ning koosneb pea ja
Referaat Karakurt - mürgiämblik KARAKURT (Latrodectus tredecimguttatus) on maailma kõige mürgisem ämblik. Ta kuulub nn musta lesega samasse gruppi. Ka must lesk on väga mürgine ämblik. Karakurt on väike, ainult 1-2 cm pikk. Talle on iseloomulikud pikad jalad. Isased on emastest väiksemad. Värvuselt on nad sametmustad, seljal 13 punast täppi. Täpid võivad mõnikord olla ka oranzid või kollakad. Karakurt elab steppides ja rohumaadel. Kõige
1. Iseloomulikud tunnused Ämblikulaadsed ehk arahniidid on klass, mis kuulub lülijalgsete hõimkonda. Amblikulaadsed on välimuselt väga erinevad, sellesse rühma kuuluvad ämblikud, skorpionid, lestad, puugid, koibikud jt. Peamiselt nad elavad maismaal aga on ka liike, kes elavad vees (lestad, üks ämblikuliik e. Vesiämblik). Ämblikud elavad erinevates kohtades maapinnal, põõsa- ja puurindes, mõned ka hoonetes. Nad ei ela ainult Arktikas ja Antarktikas. Ämblikulaadsete keha on kaheks osaks jagunenud pearindmikuks ehk eeskehaks ja tagakehaks. Pearindmikule kinnituvad jalad, toitumiseks ja kompimiseks vajalikud lühikesed jätked ja silmad. Ämblikud näevad ainult liikumist, teravalt näeb enamik neist mõne sentimeetri kaugusele. Ämblike tagakehas paiknevad mitmesugused siseelundid, sealhulgas võrguniiti toovad näärmed. Neil on hästi arenenud kompimismeel. Nad kompivad suu lähedal ja mujal kehal olevate karvakestega. Lestadel ja koibikulistel on pearindmik ja tagake
arahnoloogiaks · Maailmas on u 50 000 ämblikuliiki · Eestis elab u 520 ämblikuliiki · Ämblikud on väga tähtsad putukate arvukuse reguleerijad · Nad on toiduks paljudele lindudele, sisalikele ja pisiimetajale · Vaid pooled ämblikud koovad saagi tabamiseks võrgu · Ämbliku niit on 40 korda peenem kui juuksekarv ja viis korda tugevam kui sama läbimõõduga teras Dolomedes fimbriatus e hiidämblik · Eesti rabade suurim ämblik · Ei koo võrku saagi püüdmiseks · Püüab saaki seda luurates või jälitades · Elab veekogude kaldataimestikus · Püüab saaki veepinnalt · Võib kinni püüda isegi väikesi kalamaime Välimus · Suur pruuni-kollakasvöödiline ämblik · Karvased vetthülgavad jalad, mis võimaldavad liikuda veepinnal · Emased kasvavad kuni 22mm suuruseks, millest jalad 70mm · Isased kasvavad 10-13mm suuruseksja on märgatavalt emasest väiksemad
ligi liikuvate saakloomade püüdmiseks. Osa ämblikke võrku ei koo ja varitsevad oma saaki kaevatud urgudes, kivide all kust nad saagi lähenemisel seda püüavad tabada. Tihti mähivad ka võrku mittekuduvad ämblikud oma saagi võrguniitidesse. Teistsugust püügiviisi kasutavad paljud krabiämblikud, kes varitsevad saaki tavaliselt õitel. Seejuures on nad võimelised saaklooma petmiseks omandama taustaga sarnase värvuse. Sellisel viisil võib suhteliselt väike ämblik püüda endast mitu korda suuremat, sageli seejuures ohtlikku saaki.
Laagri kool Ämblikute sigimiskäitumine Juhendaja: Liivi Lents Koostaja: Britmarii Kroon 8.Klass Harjumaa 2008 Sisukord: Sissejuhatus ............................................................................................. -3- Sisu .......................................................................................................... -4- -5- Kokkuvõte ............................................................................................... -6- Lisa 1 ....................................................................................................... -7- Lisa2 ........................................................................................................ -7- Lisa3 ........................................................................................................ -7-
emasämblik tunneb isase ära erilise "võrguvärina" järgi. · Ristämblike püünisvõrke märkame sagedamini suve lõpul, sest siis on kevadel koorunud noored saanud täiskasvanuks. Hiidämblik · Hiidämblik elutseb peamiselt niisketes kohtades, näiteks kalda- või veetaimedel. · Toitub vees või veekogu ääres elavatest putukatest ning suuremad isendid võivad mööda taimi vette ronida, et kalamaime püüda. Uskumused · Must ämblik tähendab Põhja-Eesti uskumustes enamasti muret, õnnetust või surma. · Kui hommikul näed üht väikest halli ämblikku, siis tähendab see kogu päevaks õnne. · Värvuse järgi on iseloomustatud veel kollase- või punasevärvilist (hea õnne enne) ja rohelist ämblikku (surmaenne). · Ristiga ämblik tuleb ära tappa, siis ei sure nii ruttu ära · Harilikku ämblikut puutuda ei tohi.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid