Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Essee "Koht" (Place) (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui seostada omavahel kohta ja inimest siis kus on inimese enda koht?
Essee-Koht- Place #1 Essee-Koht- Place #2 Essee-Koht- Place #3 Essee-Koht- Place #4 Essee-Koht- Place #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-09-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kallikene001 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
doc

Eesti maaelu arendamine essee

Essee Eesti maaelu järgmine mudel Kas Eesti rahvast rahuldab arenev ultraliberaalne maaelu mudel? Maarahvast see kindlasti ei rahulda. Kas ka linnarahvas on sama meelt, selles ma nii kindel ei ole. Arvan, et nemad ei ole sellesse probleemi võib-olla süüvinudki. Peretalusid, kus kogu töö tehakse ära ainult oma perega, on juba väga väheks jäänud. Väikese majapidamisega ei toida oma peret enam ära. Sest lisaks sellele on väiketalunikul vaja ka töövahendeid uuendada. Ning sellepärast ongi paljud väiketalunikud lõpetanud talupidamise. Paljudes kohtades on sovhooside ja kolhooside asemel nüüd põllumajandusettevõtted, kes tegutsevad osaühingute või aktsiaseltsidena. Nendes toimubki suurtootmine. Maarahvas on palgatöölised. Maapiirkondades on ka töötus väga suur probleem. Väiketalunikke enam ei ole. Maal peab olema endal transpordivahend, et linnas tööl käia. Ja kui seda pole, ongi ainus võimalus töötus. Sellest seisust on väga raske välja tulla. P

Ühiskond
thumbnail
21
docx

Kultuurigeograafia konspekt

Kohanimed- tähistavad kohti maapinnal ehk geograaflisi objekte. Rohkem on nimesid paikades, kus inimene aktiivsemalt tegutseb, samuti seal, kus maastikuvormid on mitmekesised. , nt rannaalad. Võimalik on välja arvutada nimetihedus see on kui palju tuleb kohanimesid ühe km2 kohta. Soomes on keskmiselt 6-8 nime. Eestis on see aga 12-13 nime km2. Maailma kohanimed- kehtib traditsioon ning suhteliselt konservatiivne. Seaduspära, mille järgi lähedam ja tuntum koht on eestipärasema nimega nt pihkva mitte pskov, riia mitte riga. Üldine nimekirjutus lähtubki eelkõige antud rahvale ainuomasest kultuuriruumist. Vahetu toponüümiline e kohanimeline ruum piirneb enamjaolt etnliste asutusala ja selle lähiümbrusega. Nii näiteks kasutame me oma lähiümbruse kohta eestistatud kohanimesid ning mida kaugemale, seda rohkem tarvitame juba võõrkeelseid. Kohanimede eestikeelset õigekirja saab kontrollida EKI kodukal

Kultuurigeograafia
thumbnail
1
docx

Arvutikuritegevuse regulatsioon Eestis

Küberkuritegevus ehk arvutikuriteod on suhteliselt uus ja kiirelt kasvav probleem meie ühiskonnas, mis on saanud alguse tehnoloogia kiirest arengust. See ähvardab kõiki nutimaailma kasutajaid ja sellest räägitakse pidevalt, kuid mis see täpsemalt on? Lühidalt öeldes on see kuritegu, mis on sooritatud arvutisüsteemi abil mõjutades teist võõrast arvutisüsteemi. Näiteks loata arvutisüsteemi sisenemine, andmete varastamine või nende muutmine ning arvutisüsteemi rikkumine- kõik see moodustab küberkuriteo. Tehnoloogia arenguga oleme me üha rohkem sõltuvad digitaalmaailmast. Suurem osa inimestest omab tänapäeval mingisugust arvutisüsteemi. Olgu selleks arvuti, nutitelefon või mistahes vidin, hoiame me selles kindlasti isiklike andmeid. Selle tõttu puutub üha rohkem inimesi kokku küberkuritegevusega- kas siis ohvri või kurjategija rollis. Nagu ka füüsilise vara puhul, ei soovi me, et sellele oleks juurdepääs igaühel ning eeldame nende kasutamisel privaatsus

Õigusteadus
thumbnail
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja ­hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk

Maastikuarhitektuuri ajalugu
thumbnail
4
doc

MEEDIA JA MÕJUTAMINE

Raadio Avalikõigulikud- vikerraadio, klassikaraadio, venekeelne raado 4 Eraõiguslikud- piirkond: regionaalsed- raadio Elmar, Star FM ; Lokaalsed ­ Kuma Raadio Paides, Raadio Kadi Kuressaares Televisoon Avalikõiguslikud- ETV, ETV2 Eraõiguslikud- Kanal 2, TV3, TV6 12. Meediazanrid ja mille alusel liigitatakse (tabel) (TERA) Tõsiasju rõhutavad:Uudis, reportaaz, intervjuu Arvamust rõhutavad: juhtkiri, kolumn, repliik, karikatuur, essee, väitlussaated, arutlussaated Fantaasiat rõhutavad: teleseriaal, telemäng, kuuldemäng, koomiks, järeljutt, följeton 13. PABERLEHT ja VEEBILEHT (TERA) Online- kõik on segamini, tähelepanu illustreeritusel. Saab kommnteerida Leht-kõik järjestatult, tähelepanu pööratud kõige info ära mahutamisele 14. Arvamuslugu ­ ülesanne, zanrid (TERA) Eesmärk- on aidata lugejail kujundada oma arvamust päevaprobleemide kohta ning

Eesti keel
thumbnail
4
docx

KAS MEEDIAKUNSTI KREATIIVSED TEHNOLOOGIAD VAHETAVAD TULEVIKUS VÄLJA PINTSLI JA VIIULI?

Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Disaini õppetool Graafilise disaini eriala Kristiina Seim KAS MEEDIAKUNSTI KREATIIVSED TEHNOLOOGIAD VAHETAVAD TULEVIKUS VÄLJA PINTSLI JA VIIULI? Essee Pärnu 2012 Tänases tehnoloogiliselt kiirelt arenevas ning globaliseerunud maailmas jääb üha vähem aega selleks, et vaadata tagasi ja meenutada seda, mis kõik on olnud varem. Kui seda aga teha, siis leiame sealt mahuka pagasi, mis sisaldab endas ülimalt kiirelt muutuvat tehnoloogilist arengut. Palju on muutunud ajas see, mis mõnel konkreetsel hetkel on uudne ja värske.

Kultuurilugu
thumbnail
2
doc

Essee teemal: Meedia juhib ja mõjutab meie elu

Meedia juhib ja mõjutab meie elu Meedia on nagu ühiskonna valvekoer- ta kaitseb nõrgemaid, nahutab kurikaelu, esindab avalikku arvamust, kaitseb sõnavabadust ja demokraatiat. Seda loomulikult ideaalis. Tänasel hetkel on, aga meedia roll palju laiem- lisaks traditsioonilistele ülesannetele on meedia enda kanda võtnud ka palju seda, mis varem kuulus sügavalt inimeste eraellu, olgu siis tegu pornograafia, isikliku traagika, raskete haiguste või hoopis surmaga. Kajastatakse praktiliselt kõike, mis trükimusta või tele- ja raadioeetrit kannatab. Peaasi, et kõik see müüks. Piirid on muutunud väga häguseks, meedia jõud on vaieldamatult kasvanud. Meedia on neljas võim, mis juhib ja mõjutab meie elu igapäevaselt. Meedia mõjujõudu näitas väga ilmekalt nn. pronksiöö. Üheltpoolt venekeelne meedia, mis tänaseks selgunud info kohaselt õhutas Eesti-vastaseid jõude järjest enam tegudele. Meedia andis mõnuga tuld juurde, mõjutades selleg

Kirjandus
thumbnail
1
docx

Kuidas meedia mõjutab minu elu?

Kuidas meedia mõjutab minu elu? Meedia osatähtsus meie elus kasvab iga päevaga. Tänapäeval puutun sellega kokku igal pool. Näen seda televiisoris, ajakirjanduses, tänavatel, internetis. Meedia on suur mõjutaja olnud minu elus. Meedia on huvitav ja kaasakutsuv. See avardab minu silmaringi. Tänu sellele saan teada mis toimub minu ümber maailmas, mis on hetkel moes ja mis pole, mis uued ja huvitavad asjad on poelettidele jõudnud. Meedia mõjutab mind kindlasti, kasvõi näiteks kui ma näen, et reklaamitakse miskit uut, siis tekib mul huvi selle vastu ja tahan samuti seda endale. Meedia aitab ka mul inimestega suhelda. Ma suudan end paremini väljendada ja leida teemasid, millest rääkida. Mul on võimalus avaldada tervele maailmale enda arvamust ja saada sealt tagasisidet. Näiteks oma blogi pidamine, ma saan seal arvamust avaldada ja kutsuda ka teisi endaga kaasa rääkima. Samuti saan anda oma blogiga inspiratsiooni teistele inimestele. Meedias valmistab mulle meelehärm

Meedia



Lisainfo

Essee. raamatust Tim Cresswell „Tutvustades inimgeograafiat“ – peatükk 24 - "Koht" ehk "Place".

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun