Areng viiendaks eluaastaks (0)

SISSEJUHATUS
Iga algus on eriline, see võib olla raske või ka kerge. Sama võib mõelda ka lapse elust- tema sünnist, kasvamisest ja arenemisest. Lapse sünd on rõõm, millele järgneb lapse kasvatamine ehk töö, mida tuleb võtta kohusetundega, ning lapse elu ja saavutused on vanematele tasuks nende pühendumise eest lapse kasvatamisele. Alati ei ole kõik nii lihtne või kerge, alati ei ole meil aega olla vanemateks, kes jagavad hellust oma lastele või mõistavad neid. Mõistmine on oskus.
Eelkoolieas on üheks hindamisobjektiks lapse areng ja õppimine. Süsteemselt ja kindlalt lapse arengut vaadeldes muutub nähtavaks iga lapse iseendaks kasvamise lugu. Ent see omakorda eeldab teadmisi lapse arengust ja selle jälgimise meetoditest.
Juba eelkoolieas esineb laste vaimse arengu tasemes väga suuri individuaalseid erinevusi. Just lapsest lähtumine on sel puhul ainuõige lähenemine, sest arengupsühholoogia põhitõdede kohaselt toimub areng vaid siis, kui lapse tegevus ja talle antavad ülesanded vastavad tema arengutasemele.
Areng viiendaks eluaastaks
Viies eluaasta on koolieeliku elus uurimise, edasiarenemise ning tugevamaks ja kindlamaks muutumise aeg. Viieaastane laps on täiestiomaette isiksus ja naaseb „titaaeg“ vaid siis, kui on väsinud või endast väljas. Tüüpiline viieaastane laps on energiline , sõbralik, aktiivne ja leidlik.
ÜLDANDMED
Minu vestluskaaslaseks on viieaastane Ats (nimi muudetud).Ats elab väikeses alevis, koos oma ema ja isaga. Neil on oma maja mis on väga korras ja hubane. Atsi ema on kodune ja isa käib tööl.
TERVIS JA FÜÜSILINE ARENG
Igasugusele arengule kuni täiskasvanuks saamiseni on aluseks kasvamine. Kasvamisel ja arengul on mõningal määral kattuv tähendus. Kõige illustreerivamalt seostub kasvamine keha välismõõtmete ning elundite füüsilise suurenemisega. Kasvamise mõistegi on saanud alguse lapse esialgsest füüsilis-bioloogilisest kasvamisest, mis on kasvamise kui terviku aluseks.
Ats on tugeva kehaehitusega kaalub 20 kg ja on 110cm pikk. Viie aastase lapes jaoks on äärmiselt tähtis liikumine. Atsilegi meeldib väga õues jalgrattaga sõita, liivakastis mängida, teiste lastega koos ringi joosta ja hüpata, ta mängib palli ning on üldse energiline ja elav laps.
Tema menüü on mitmekesine ; ta sööb hea meelega kala, liha ja ka juurvilju. Aga samas ei ütle ära ka krõpsudest ja kommidest.
Lisaks aktiivsusest saadavale rõõmule on lapsel füüsilist kogemust vaja selleks, et õppida paremini valitsema oma keha. Ent liikumine on tähtis ka psüühilise arengu seisukohalt- üha suurenev kontroll keha üle aitab kaasa mina küpsemisele ja tahte kujundamisele.
Ats ei käi lasteaias, aga sellegi poolest on poisil kindel päevakava: ta teeb enam-vähem kindlal ajal oma lõunauinaku ning õhtune magamaminek on üheksa ja poole kümne vahel.
Atsi tervislik seisund on hea, see tähendab et ta on olnud oma eluaja jooksul haige ainult mõned korrad .
KOGNITIIVNE ARENG
Lapse sotsiaalsed oskused ning intelektuaalsed ja kognitiivsed võimed arenevad kiiresti edasi. Jätkub südametunnistuse väljakuiunemine ja oma isiku koha määratlemine perekonnaliikmete seas.
Lapsest on saanud arutlev, üsna kainelt ja loogiliselt mõtlev olend , kes oskab jonnimise või eesmärkide saavutamiseks arukamaid teid kasutada.
Atsiga suheldes oskab poiss ennast selgelt ja arusaadavalt väljendada. Tema mõttemaailm on väga fantaasiarikas, teinekord tõsine ja täiskasvanulik.Ta mängud on suuremalt osalt välja mõeldud ja situatsioonid pärit fantaasiamaailmast, kuid samas meeldib talle tegeleda ka praktiliste asjadega. Ta oskab tööriistu käsitleda (taob naela , saagib lauda, oskab trelliga kruvi seina lasta jt. lihtsamaid töid) ning talle meeldib oma fantaasia järgi meisterdada ja ehitada. Poiss tunneb huvi tehnika vastu, talle meeldivad autod, mootorattad ja ATV-d. Isaga käidi suvel päris tihti kodulähedases järves kalal ja sellest on saanud poisile juba suur ja hingelähedane hobi . Kalalkäikudest ja oma saakidest räägib Ats juba väga asjalikult ja kaasakiskuvalt. Huvi tekkimisel mõne mängu või tegevuse vastu on ta väga põhjalik ja püsiv.
Paraku ei tunne ta veel huvi lugemise ega kirjutamise vastu. Ta ei tunneb vaid ükslikuid tähti (A,I,O,S,T) ja numbreid (1,5,7).Ta küll oskab numbreid loendada, aga ei tunne neid. Kuna sellel teemal poiss rääkida ei taha, lisab Atsi ema, et neil tekkivad peaaegu alati tülid, kui ema talle tähti või numbreid õpetada üritab.
KÕLBELINE ARENG
Selles vanuses teeb suure sammu edasi enesekontroll. Laps on võimeline järjest enam oma impulsse kontrollima. Samal ajal õpib ta agressiivseid tundeid sõnades väljendama ning kaob vajadus kasutada pingete maandamisel keha abi. Laps tunnetab väliseid norme ning allub neile vastu puiklemata. Sellegipoolest vajab ta reeglite meeldetuletamist, samuti vanematepoolset kiitmist ja innustamist. Viieaastasele lapsele on enese sundimine üsna raske ning nõuab palju jõudu. On oluline, et ema-isa teda toetaksid ja aitaksid, näiteks toa koristamine .
Ema on Atsi proovitud lasteaeda panna, mis aga lõppes sellega, et ta jäi nuttes hommikul lasteaeda maha, istus terve päeva oma ette nurgas ja nuttis ega tulnud välja teistega suhtlema .Peale selle ärkas ta öösiti üles ja nutuga korrutas; et ta ei taha lasteaeda minna. Ilmselt oli see, et ema ta omapead jättis liiga suur vapustus ja poiss elas seda unenägudes korduvalt uuesti läbi. Nii otsustasid vanemad, et ei ole veel õige aeg ja ta võetakse lasteaiast ära. Kui Atsilt küsida kas ta tahab lasteaeda minna on poisi vastus järsk „EI“.
Atsile peab tihti meelde tuletama reegled mis on vanemate poolt kehtestatud (kätepesemine, mänguasjade kokku korjamine , oma riiete panemine kindlasse kohta) ja vahest jääb mulje et ta meelega eirab neid, kuid siit tulevad ka juba konfliktid.Vahel on mõjutusvahendina vaja ka kasutada millegi meeldiva lubamist või vastupidi, keelamist.
Atsile meeldib televiisorist lastesaateid ja multifilme vaadada. Ta jutustab nendest rõõmuga ka teistele ja lisab tihti juurde oma fantaasiat. Siiski parema meelega tegutseks ta õues liivakastis või koos isaga – telekavaatamine on tubase aja sisustamiseks.
EMOTSIONAALNE ARENG
Muutused lapse emotsionaalses ja sotsiaalses arengus on sel eluperioodil märkimisväärselt suur. Kõigis valtkondades hakkab ilmnema individuaalsus , lapsest saab isiksus üksnes talle omaste iseloomujoonte, tugevuste ja nõrkuste ning inimsuhtega.
Käsitledes sotsiaalsuse arengut, on korduvalt nimetatud inimese tundmusi ehk emotsioone, sest suhted kutsuvad inimeses esile emotsioone kui vastukaja ümbritsevale maailmale. See tähendab, et sotsiaalsust ei saa lahus hoida inimese emotsionaalsusest.
Atsi juhtiv meeleolu on rõõmsameelsus. Ta on lõbus, lahke , osavõtlik ja soovib olla tähelepanu keskel, aga kui on teisi lapsi külas, on Ats tige , isekas ja pahur . Kuigi poisile on võimaldatud palju erinevaid mänguasju, ei meeldi talle et teised ta asjadega mängivad ja tahab et ainult tema reeglite järgi mängitakse. Kui aga mängud nii ei toimi, nagu on poiss soovinud, läheb Atsi poolt kaebamiseks või riiuks.
Ats hoiab väga oma ema. Ta tunneb kaasa ja lohutab, kui ema saab haiget. Kui keegi häält tõstab ema peale, siis on poisil isegi nutt varuks. Kusjuures sellist emotsioonide puhanguid ei tekki siis, kui on tegemist näiteks isaga, kuigi isa hoiab poega väga.
Ka ei vaata Ats televiisorist märulifilme, kuna on juhtunud , et ta hakkab televiisori ees vaikselt nutma. Põhjenduseks toob, et ta kardab . Atsil on veel hirme, ta kardab pimedat – miks, sellele ei oska ta vastata aga ta ei taha olla pimedas .
Kodus viibides on emotsionaalne õhkkond peres sõbralik ja rahulik, kuigi tihti on Atsi ema poolt reeglid dikteeritud käsuna, mitte palvena. Sellega kaasnevalt peab olema poisil tuba peaaegu alati korras, kui ta enam ei mängi. Kuna Atsi ema nõuab reeglite ja kohustuste täitmist järjepidevamalt ja sihikindlamalt, on ka nendevahelised tülid ja riiud juba sagedasemad. kui varem.Kuid sinna juurde käib ka lepimine ja vabandamine.
SOTSIAALNE ARENG
Subjektiivse väärtuse maailma kujunemisel on määrav mõju inimese sotsiaalsel kogemusel . Järelikult mängib kasvava inimese väärtusmaailma kujunemisel silmapaistvat osa inimese sotsialiseerumine . Sotsialiseerumine on sotsiaalse kogemuse ja väärtuste omandamise protsess,mis teostub suhtlemises ja tegevuses. Kandes endas sotsiaalseid suhteid, osutub osa väärtusi inimese sotsiaalsuse tuumaks. Tulemuseks on indiviidi aktiivne lülitumine sotsiaalsesse ümbrusesse ja iseseisev toimetulek selles, mis aitab tal isiksuseks saada ning tema minapildil kujuneda.
Ühiskonna sotsiaalne kogemus jõuab lapseni tema lähema ümbruse ja lähedaste inimeste kaudu, milleks on perekond. Koduolustikus toimub lapse sotsialiseerumine koos kasvatusega.
Atsil on sõpru, kellega koos mänguväljakul turnitakse, kiigutakse ja mängitakse. Ta on ise aktiivne kontaktide looja, eriti oma eakaaslastega. Ats on võimeline kiiresti mängukaaslasi oma tahte järgi mängima panema . Uusi suhteid loob meelsasti ja julgelt. Täiskasvanutega on ta esialgu veidi arg ja võtab aega enne kui usaldama ja suhtlema hakkab, kuigi tema suhtluspartneriteks on suurema osa ajast täiskasvanud.
RISKIFAKTORID
Kuna Ats on kogu senise aja veetnud oma vanematega, eelkõige emaga, siis on tõenäoline, et lasteaeda minek kergemaks ei lähe. Võimalik, et oleks õige olnud hakata poissi laseaia õhkkonnaga harjutama juba varem, aga siis puudus selleks võimalus. Sellest hirmust ülesaamine on ilmselt raske katsumus (ka vanematele) ja on oht, et mingid tõrked uude keskkonda minekul ja uude kollektiivi sulandumisel jäävad ka edaspidiseks. Ka edaspidised kooliminekud on samalaadsed muudatused ja neist tulenevatest hirmudest ülesaamiseks on juba nüüd vaja lapsele selgitada, et see ei ole karistus . Laps vajab igakülgset tuge ja rahulikku lähenemist, samas ei tohi olla liigselt järeleandlik – mõned asjad on paratamatud ja neid ei saa eirata.
Kui Ats võimalikult kiiresti ei lepi lasteaiaga, siis võib tekkida oht, et koolieelne ettevalmistus jääb nõrgemaks, ning seejärel võib kooli minemisega ja sealsete nõudmistega kaasnev ehmatus veelgi võimenduda.
Kokkuvõtvalt võib siiski nentida, et Ats on tubli , viieaastase lapse kohta igati asjalik, füüsiliselt väga hästi arenenud laps. Tähtede ja numbrite tundmaõppimine edeneb mänguliselt paremini ja nii tulebki läheneda. Nagu lastel sellises vanuses ikka – mõni oskus, iseloomujoon või anne on avaldunud rohkem, tesed jälle vähem, aga küll saabub igaks asjaks õige aeg. Ats kasvab korralikus, hoolivas ja majanduslikult kindlustatud perekonnas, ning kõik eeldused normaalseks arenguks on loodud.
Töö põhineb;
Kodu külastades, vesteldes nii poisiga, kui poisi vanematega.
Kasutatud kirjandus:
Montonen R. 2007,“ Lapse areng“, Pere ja Kodu raamat, Tallinna Raamatutrükikoda.
Kera S. „Üheskoos teel“, AS Kirjastus Ilo, 2004
6