JAKOB
WESTHOLMI GÜMNAASIUM
Jürgen Rooste Referaat
12
A
Tallinn
2014
ELULUGU
Jürgen
Rooste on noor eesti luuletaja, kes on sündinud 31. juulil 1979.
aastal Tallinnas. Ta lõpetas 1997. Aastal Tallinna Reaalkooli ja
õppis Tallinna Pedagoogikaülikoolis eesti filoloogiat aastatel
1997-2004, kraadi sai aga kätte alles 2012 aasta jaanuaris. Aastatel
2002-2007 töötas Jürgen Rooste ajalehe
Sirp kirjandus- ja
tegevtometajane ning peale seda 2008 aastani Eesti Instituudi Soome
filiaali juhatajana. Rooste on olnud ka Eesti Kirjanike Liidu
projektijuht ning ajalehe Sirp interneti
väljaande toimetaja . Hetkel
on luuletaja kultuuritoimetaja Maalehes.
Eesti
kirjandusse jõudis Jürgen Rooste 1990ndate lõpul läbi TNT
(Tallinna Noored
Tegijad ) rühmituse, mis tegutses aastatel
1998-2000, koondades kokku noori kirjanike. Nüüdseks on Rooste
tõusnud oma põlvkonna üheks eredamaks luuletajaks.
ISELOOMUSTUS:
Eesti
kirjanik ja Rooste hea sõber Wimberg, kodaniku nimega Jaak Urmet on
öelnud : „Jürgenit iseloomustab lärmakus,
uljus , kartmatus
teisiti arvata, innukus vaielda, tung võidelda ja mässata. Tema
loomus ongi suuresti iseloomustatav sõnaga „käratsev“.
Rahutu ,
püsimatu. Suured tunded süttivad temas lõginal ja põlevad terava
leegiga“
Eesti
ajakirjanik ja luuletaja Karl Martin Sinijärv on Roostet
iseloomustanud järgmiselt: „ Aus ja valju häälega mees; keerab
keelt just nõnda nagu tarvis; mõistab inimest ja mõistab
iseennast ; oskab käratada valjusti ja oskab vagusi olla; teinekord
müristab nagu kahurväga ja kolmas kord vaikib nagu
nukker nukk ..“
LOOMING
Jürgen
Rooste Luule on ekspressiivne ja voolav, jättes mulje takistamatu
hooga sündinud sõnumitest. Tihti leiab tema luuletustest palju
irooniat ning Rooste luule põhiteemadeks on laiemas laastus
Taanilinn Tallinn, ühiskond,
alkool , naised, ilu ja armastus. Tema
stiil on kärarikkalt kõikjalolev, maniakaalselt
impulsiivne ning
demonstratiivselt häbitundetu. Roostet võib lugeda
eksistentsialistiks ja ekshibitsionistiks. Tema luulet seaostatakse
tihtipeale uuema eesti luule sotsiaalsusega ja tema loomingut
iseloomustab vahetu reageerimine ühiskonnas toimuvale, eriti eesti
keele ja kirjanduse
saatusele praeguses ühiskonnas.
Rooste
luulest leiab palju lause- ja kõnekujundeid, mis on
käsitletud suure meisterlikkusega. Samuti kasutab ta palju võõrsõnu ning
poolvokaali w-d. Selle tõttu on luule kohati raskesti mõistetav.
Enamus Rooste luulest on kirjutatud vabavärsis ning puuduvad
õigekirjareeglid , mille tõttu on
vabavärss kohati rütmiliselt
keerukas. Näiteks ei ole kasutatud kirjavahemärke ning suurt
algustähte.
LUULEKOGUD
- 1999. aastal ilmus esikluulekogu „ Sonetid “. Seda iseloomustab jõulise sotsiaalsuse ühendamine lembelüürikaga.
- 2000. aastal „ Veri valla“
- 2002. aastal „Lameda taeva all“ Nende kahe luulekogu peamisteks teemadeks on amerikaniseerumine, Eesti valitsus ja meelemürgid .
- 2003. aastal ilmus „ Rõõm ühest koledast päevast“ Teemaks on autori tunded koleda urbaniseerunud ühiskonna keskel.
- 2005. aastal ilmus CD luulekogu „Ilusaks inimeseks “. Tekstid näitavad paljuski elu pahupoolt, kuidas inimene on nõrk ning mõjutatav.
- 2008. aastal ilmus „Tavaline eesti idioot“. Luulekogu teemadeks on elu ja inimesed meie ümber.
- Samal aastal ilmus ka teine luulekogu „21. sajandi armastusluule“
- 2011. Aastal ilmus luulekogu „Kuidas tappa laulurästikut“ Väga oluliseks teemaks Taanilinn Tallinn.
- Koostöös Kirke Kangroga ilmus 2012 lasteluulekogu „Tähesadu“. Raamatus on tähestiku järjekorras kõik Eesti tähed ning iga tähe kohta on Rooste luuletanud vaimukad salmid.
- Samal aastal ilmus ka luulekogu „Laul jääkarudest“. Kogumik sisaldab endas luulet perioodist 2007-2012
- Ning kolmas „Higgsi boson “. Peamiselt räägib see luulekogu armastusest ja inimeseks olemisest, ka üksildusest ja kurbusest ning eestlaste elust.
- 2013. aastal ilmus koos Doris Karevaga raamat „ Elutants “. Raamatus asuvad eluga dialoogi 24 inimtüüpi.
- 2013. Aastal luulekogu „ Kõik tänavanurkade muusikud“
- 2013 raamat „Rokenroll“, mis kajastab Karl-Martin Sinijärve ja Jürgen Rooste rännakuid Ameerikas. Reisi jäädvustas Tiit Pruuli
Lisaks
on Rooste luulet avaldatud mitmetes teistes
luulekogudes , koos
paljude teiste Eesti luuletajatega.
TUNNUSTUS
- Betti Alaveri debüütauhind 2000 (esikkogu „Sonetid“)
- Eesti Kultuurikapitali aastaauhind 2006 ( luulekogu ja CD „Ilusaks inimeseks“)
- Friedebert Tuglase novelliauhind 2007 („ Pornofilm ja pudel viina “)
- Eesti Kultuurikapitali kirjanduse sihtkapitali luulepreemia 2012 („Laul jääkarudest )
LUULETUS „Eile näen ma
eestimaad “
Jürgen Rooste
eile näen ma eestimaad
itaallaste ärikeskusi
ameeriklase mõisa
ostet odavamalt
suzuki mootorrattastki
nüüd lastakse
matsid paganad
korra aastas
just jaanipäeval
mõisa avarale õuwele
mõdu mekkima
eile näen ma eestimaad
klaasmetallmaju vanalinnas
millenniumikella ja
läänelikke söögikohti kust
maakas saab kõhtu vaid
maohaavad
eile näen ma eestimaad
kuulen riigieelarves euroopa direktiivide
räiget kõhukorinat
näen kuidas riigikulguri piloodi
silmad tühjusse jõllivad
eestlasist paganist mööda
nagu marutõves krants
nina otse ja otse
eurokondi poole
eile näen ma eestimaad
kindlal kõrgusel seinakontakte
seebivahus ajuloputust
klistiiriga uhut välja
viimnegi
inimväärikus töötad kuskil koolmeistri tunnitasuga
torumehe päevapalgaga
olge lojaalsed
või pühkige omi tagumikke
vanade ajalehtedega
milline valik
näha eile eestimaad
tähendab valu mida tunneb valge
liblikas kui ta surutakse
puutoikaga liiva
tähendab näha valu mida
kallavad endast madalad
pilved harimatta maa pääle
tähendab kuulda valu mida
kajab tolmu talu tühi
rehealune homme nägin ma eestimaad
rusetavi põlde
viljapäist rasket põlle tolle
nõtke tüdruku küljes
homme nägin ma eestimaad
inimeste rahu
mina sügan su
selga sa sügad mu selga
vaenamiseta väikluseta
euroopalike ilmaimedeta
homme nägin ma eestimaad
suure italiano näolt
eilse pirukapraadimisrasvana
taanilinna tänavaile valguvat
naeratust
KASUTATUD
KIRJANDUS
Kõik kommentaarid