Hetäärid (0)

Uurimusliktöö
HETÄÄRID
Kogenud hetäär annab nõu neiule, kes kavatseb hetääriksa saada:
“Hetääri elu on täis katsumusi. Selles on palju ühist kunstnikuga, muusiku ja arhitekti eluga. Selleks, et hetääriks saada, peab sul peale hea välimuse ja nõtkuse olema väljapaistev mälu, sa pead oskama lugeda kolmes murdes, huvituma ajaloost, tundma filosoofilste õpetuste algeid. Siis suudad sa võrdsena vestelda peootide ja filosoofidega nind ületad mõningaid vähem võimekaid mehigi. Aga sellest on veel vähe. Sul peab olema eksimatu maitse riietuse alal, sa pead taipama üht-teist skulptuurist ja maalikunstist ning pead oskama ehk ka ise joonistada. Pead suutma esimesest pilgust tungida inimese loomusesse, oskama mehi allutada nende tahet muserdamata, täia perenaise kohustusi mümpoosionidel. Veel pead sa harrastama atleetikat, mõnda sellist liiki, et sa suudad võistelda meestegagi. Hetääril peab olema spartalase vastupidavus, veinijoomisel aga pea, mis nagu barbarilgi palju kannab, ja kreeka sõnni terviseks . Kuue kuni kolmeteistkümne aasta vanusena õpid Korintose koolis, kus sind kõik need seitse aastat saadavad solvumiste, katsumuste, raske töö ja karistuse pisarad, siis saab sinust tõepoolest kuulus hetäär.”
Kreeka ühiskonnas oli hetääridel väga suur tähtsus, kuigi sotsiaalselt peeti neid abielunaiste madalamal seisvaks. Ainult tänu hetääridele sai Kreeka ühiskond nautida ka nais- ja meessoo vaimse koostöö hetki, nii mõnigi mote kuulsa kirjaniku või filosoofi sulest on pärit hetäärilt või temast inspireeritud.
Kreekas kogunesid geniaalsed mehed hetääride umber, leides neis võimsa teguri, mis edendas vaimuelu ja poliitikat. Niiviisi on hetäärid tugevasti mõjutanud kogu maailma kultuurilugu . Nad on ka mitmete kunstide kaudu endast jälje jätnud. Hetääre on tihti reljeefidel.
Skulptor Pheidias on teinud kuju Aspasiast. Aspasia pidas kirjanduslikku ja poliitilist salongi, kus armastasid käia rikkad ja kuulsad mehed. Aspasiat pilgati komöödias tema hetäärikutse pärast, kuid sokraatikud pidasid temast lugu.
Kuna armastust käsitleti vaid kui meelelist naudingut, siis on ka mõistetav, miks muidu kõige üle juurelda armastanud kreeklased on armastusest nii vähe tarktaate kirjutanud. Vana-Kreeka hetäärid ei kirjutanud traktaate armastusest, nagu seda tegid nende ametiõed Itaalias mitu sajandit hiljem. Hea meelega lugesid nad aga meeste töid. Ka näitekunst polnud neile võõras. Nii kandis üks hetäär koo oma sõpradega ette ika vähegi skandaalse maiguga loo mütoloogiast, ise sealjuures tantsides ja improviseerides.
Rikkamad hetäärid elasid omaette majas . Hetäär Thaisi maja on ilukirjanduses kirjeldatud nii: “Kaks hõbedaselt helkiva lehestikuga iidset oliivipuud kasvasid mäekingu jalamil, nende varjus seisis valge väike maja. Lühikesest trepist üles astudes pääses tillukesse aeda , kus õitsesid üksnes roosid . Erinevalt teiste hetääride majadest puudus sissepääsu kohal Thaisi nimi, samuti ei olnud eestoas ka tavalist parfüümidest küllastunud hämarust.”
Tihti võtsid hetäärid kodus vastu külalisi. Neile tuli vastu sale tütarlaps peenekoelises rindade alt vööga kokku seotud kitoonis. Avanes vaade salongi, kus patjadel lebas perenaine . Hetääri õpilased pakkusid keedetud mune, salatit ja kuldkarikast veini. Kõlasid flöödihelinad.
Kui mõni kuulus hetäär vahetas kodukohta, siis oli see sündmuseks kogu ümbruskonnale. Uude elupaika saabus hetäär nagu kuninganna. Tema auks korraldati pidulikke vastuvõtte, tema saabumist olid juba varakult teadlikud. Välisriikide saadikud informeerisid tuntud hetääri saabumist isegi oma valitsust.
Kreeka ühiskond oli meeste ühiskond – ainukesena maailmas peeti seal meessugu naissoost ilusamaks. Mehed valisid naisi majandusliku seisu järg ning naise välimusele ei pööratud suurt tähelepanu. Mees ei seostanud unistusteski oma tulevase armuelu kõrghetki abikaasaga. Kreeklaste arvates olid tütarlapsed määratud koduse elu ja töö jaoks, sellepärast oli keelatud neile ka haridust anda. Kreeka tütarlapsed abiellusid tavaliselt kuueteistkümne kuni kahekümneaastaselt kolmekümne- kuni kolmekümne viie aastase mehega, keda nad tihtipeale nägid esimest korda alles pulmas. Kreeklased väitsid, et tõeline armastus saab olla vaid kahe mehe vahel, naine on vajalik vaid soo jätkamiseks.
Abielu ei olnud tollases ühiskonnas kuigi populaarne . Kreeka nooruk leidis: “Naine tuleb võtta, kuid unistan hoopis sõbratarist.” Peaaegu sama mõtte on välja öelnud itaallane Aretini: “Naine – see on säärane määratu koorem , mida suudab kanda vaid Atlase turi.”
Haritlaste hoidumine abielust kutsus ellu hetäärid. Hetäärid olid meeste headeks sõbratarideks, kuid vahel abiellusid ka ise. Tavaliselt abiellusid hetäärid suure armastuse tagajärjel või pärast hetäärikarjääri lõpetamist. Kui abielluti, tuli peigmehel maksta ‘pruudiraha’. Tavaliselt oli selle suurus 100 münti. Thaisile pakuti aga ühe öö eest summasid, mis ulatusid isegi viietuhandeni.
Abielurikkujaid karistati sellega, et nende istmik määriti kuuma tuhaga kokku ja sinna togati roigas .
Vana-Kreekas oli seadusega lubatud osta orjaturult noori tüdrukuid ning neid lõbutüdrukuteks või hetäärideks kasvatada. Nii toimis kreeklanna Nikarata. Ühest tema õpilasest sai hiljem kuulus hetäär Neaira.
Kõik Korintose kõrgema hetäärikooli läbiteinud pidasid end tantsukunsti asjatundjaiks ja õpetasid noori. Kuid oskusi jagati ka muudes valdkondades, näiteks kuidas meestele meeldida. Kõigepealt tõi hetäär ihuvärvide komplekti ja lõhnaessentsi. Siis küsis lõhnapilves ujuv neiu : “Aga kuidas teha nii, et temalgi hea oleks?”
Üks hetääride salaõpetusi oli järgmine: kui määrida rinda surmaputkemahlaga, muutub rind suuremaks ja tugevamaks. Kuid sellega peab ranget mõõtu pidama . Kui määrida rinda terve aasta, siis jab see kivikõvaks.
Hetäärid kasutasid ka rasestumisvastaseid vahendeid. Põhiliselt joodi kiurat. Caia- Kybele kummardajad olid aga kindlad Kuu peale. Nad ütlesid, et neile kõigile on teada Kybele iidne tarkus Kuu salapärasest mõjust inimesele. Kuust olenevad kõik muutused inimese kehas. Kuid naist ei tohi Caia-Kybele võimust vabastada, muidu saab inimtõug otsa. Kõige kindlamaks rasestumisvastaseks vahendiks peeti muistses Kreekas oliivi - ja seedriõlist, tinasalvist ning viirukist koostatud segu.
Tuntud on jutud hetääride rikkusest. Kreeka hetäärid, kellest teati rääkida eelkõige kui rikastest hetääridest, olid Thero ja Korintose Lais. Lais laskis oma rahaga ehitaada templeid, Phryne aitas Aleksandri poolt purustatud Teeba taas üles ehitada.
Hea näite hetääride rikkusest same Egiptuse vaarao Cheopsi tütrest. Ta polnud küll sõna otseses mõttes hetäär, kuid täitis peaaegu sama ülessannet. Ajaloost on teada, et vaarao Cheos ehitas oma kuulsa püramiidi rahaga, mille oli teeninud tema tütar prostitueerides. Ehitus valmis kahekümne aastaga ning läks maksma muinasjutulise summa. Ent uhke vaaraotütar polnud veelgi rahul ja nõudis igalt külastajalt lisatasuks veel ühe kivi hinna, et ehitada eriline püramiid oma kava järgi. Neist kividest saigi kolme püstitatud püramiidi vahele neljas.
Ka teine näide pärineb Egiptusest. Kröösuse isa hauale pandi mälestusmärk. Hauasambale oli kirja pandud, kes kui palju raha samba heaks annetas. Selle järgi võib öelda., et hetäärid olid rikastest kaupmeestest ja töösturitest rikkamad või heldemad.
Kuigi hetäärid saatsid oma rahaga korda palju tänuväärseid tegusid, leidus ka neid, keda raha rikkunud oli.
Kord olnud üks vaene mees pööraselt armunud kaunisse hetääri, kuid tal polnud nii palju raha, kui hetäär nõuis. Ootamatult õnnestus tal veeta hetääriga imeline armuöö, kuid kahjuks ainult unenäos. Kui hetäär sellest kuulis, nõudis ta mehelt välja vähemalt poolt rahasummat ning kaebas ta kohtusse. Kuid ka kohtunik polnud suu peale kukkunud: ta käskis hetääril seda raha unes näha.
Ateena tuntuim hetäär Thais arvas rahast teisiti: “Raha pole mitte eesmärk, vaid võimalus. Kui suhtud sellesse nagu jõusse, mis juhatab kätte mitmesuguseid võimalusi, siis õpid sa raha hindama, kuid see ei muuda sind veel orjaks. Nii ihnsad inimesed kui ka arulagedad pillajad kutsuvad sellega jumalate viha välja ja täidavad oma hinge tühjusega.
Sümpoonioniks nimetasid kreeklased pidusööki. Sellest võtsid osa kuulsad väejuhid, riigimehed , filosoofid ja luuletajad . Ja muidugi ei puudunud ka hetäärid. Kõrgesse saali kogunesid külalised, kostis vaikne muusika , millesse sulas hellase topeltflöötide kurbus ja egiptuse pillide äge kaeblemine, salapärane kutsuv seistronite ehk käristite kilin, kitara, lüüra ja suure harfi keelte helin . Seinte ääres olid reas lebatsid kõrgema peatsiotsaga. Neis istus või lamaskles peoseltskond – nii oli mugav peo lõppjärgus armunaudingutele anduda.
Orjatarid toovad kerge eine ja pakuvad jääkülma veega lahjendatud veine . Saali keskel on lava, mis kuulub esinejatele. Etteaste ajal käib külaliste vahel tihe omavaheline keskustelu ning nad ei lase ennast esinejatel segada.
Järsku kinnistuvad kõigi pilgud lavale, kuhu kappab süsimust täkk valgete ‘sokkide’ ja lendleva lakaga. Hobuse suurauad on kuldsed, valjad erepunased. Hobuse seljas istub katmata kehaga neid, ainukese ehtena punane peal mustades lendlevates juustes. Pealtvaatajad on vaimustuses. Hetäär esitab koos hobusega oma tantsu ja lahkub siis lavalt. Publik on keeletu. Neid ei imestanud selle üle, et neiu oli tulnud kõigi ette alasti, vaid lummas tema puhas kordumatu ilu. Sümpoosion läheb aga edasi, tuuakse juurde veini. Pikapeale jäävad pidulised üha enam purju , kuni endast lugupidavad hetäärid ja näitejad kuumakskõetud meeste seltskonnast lahkuvad.
Luuletaja Eubulose andmetel kandsid Kreeka lõbumajade tüdrukud läbipaistvaid riideid või varjasid looriga nöo ja rinnad.
Hetääridel seevastu oli riietumiskunst kõrgel tasemel. Kreekas kandis hetäär õhkõrna joonia kitooni, mida kattis kuldtikandiga kaunistatud sinine himation , seda servaval tavapärasel äärisel oli konksukujulistest lainetest ornament . Idamaise moe kohaselt langes himation üle hetääri parema õla seljale nind pandlaga vasakul küljel kokku tõmmatud. Hetääri sõbranna, ka hetäär, kandis läbipaistvast pärsia kangast kitooni, mis oli pehmetesse voltidesse korjatud ja kummalgi õlal viie hõbepandlaga kinnitus .
Tavaliselt ei kandud hetäärid rinnasidet ning ei soovitanud seda teistelgi teha. Veelgi enam – paljud hetäärid ei kandud iidse Kreeka kombe kohaselt üleriiete all mitte midagi.
Pilt: “Ära kurvasta, mina jälle sain selle haiguse sinu armsalt papalt!”
Kasutatud kirjandus
“Kõige vanem elukutse ” Heino Gustavson
“Inimene ja sotsiaalsuse vormid” Oswyn Murray
Ajakiri “Noorus” 12/1993
Pildid
Esimene pilt: E. Wiiralt “Öine külaline”
Teine pilt: Gori “Igapäevane elu”