Kool – ühiskonna alustala. (0)

 
 
Kool – ühiskonna alustala. 
 
Inimese ja tsivilisatsiooni areng on toimunud läbi inimese õppimisvõime. Iga järgnev 
põlvkond on õppinud oma teadmised eelnevalt, ning sellele siis  omalt poolt juurde lisanud, 
arendades niiviisi kogu inimkonna teadmiste kogumit edasi. Kunagi olid teadmiste 
põhilisteks edasi kandjateks religiooni juhid, või meistrid, kes andsid oma saladusi edasi 
õppipoissidele. Tänapäeval on teadmiste edasi andmise kohustus aga koolidel. Kuna 
teadmiste roll  on ühiskonna seisukohalt väga oluline, siis on tänapäeval arenenud riikides 
teatava haridustaseme omandamine kõigile kohustuslik Koolidel on seega väga tähtis roll 
ühiskonna arendamisel ja selle jätkusuutlikuse säilitamisel. 
 
Kooli üheks kõige ilmsemaks eesmärgiks on teadmiste edasi andmine. Kõik inimesed 
peavad omandama teadmisi, et nad suudaksid ühiskonnas toime tulla. Kooli eesmärgiks on 
anda inimestele piisavad teadmised, et ta saaks edasises elus hakkama. Inimene peab 
omandama vajalikud teadmised, kas töötamiseks või edasi õppimiseks ülikoolis. 
Omandades koolist antavad teadmised on inimene rohkem võimeline otsustama, mida ta 
tahab tulevikus teha, või õppida. Arengu seisukohalt on teadmiste omandamine koolis väga 
oluline, sest juba avastatud teadmiste ja tehnoloogiate põhjal on võimalik omandada uusi 
teadmisi, ning välja töötada uusi tehnoloogiaid . Kõik praegu olemas olevad teadmised pole 
ju hetkega tulnud, vaid on põlvkonnalt järgmisele edasi antud, ning iga põlvkonna poolt 
juurde lisatud teadmised ongi suutnud inimkonna tänapäevase arengutaseme juurde tuua, 
ning suudab ka arengut veel kaugemale edasi viia. 
 
Kuna lapsed veedavad suure osa päevast koolis, ning vanemad tööl, siis pole vanematel 
võimalik kogu aeg oma laste kasvatamisega tegeleda. Koolil on seega ka kasvatuslik roll. 
Koolis on alati omad reeglid, mida õpilased peavad õppima järgima.  Tundidel  on kindlad 
algus ja lõpuajad, vahetunnis peab korralikult käituma, mitte jooksma ja karjuma . See 
õpetab inimesi reeglitest ja seadustest läbi harjumuse kinni pidama . Lisaks õpetatakse koolis 
ka ühiskonnas kehtivaid seadusi ja norme, nii, et õpilased teavad, kuidas peab käituma olles 
väljaspool kooli. Reeglitest ei õpita aga kinni pidama ainult karistuse kartuses . Õpilastele 
tehakse selgeks, miks need reeglid vajalikud on. Nii õpivad õpilased reeglit järgima reegli 
enese, mitte karistuse pärast. 
 
Väga tähtis on ka see, et koolis õpitakse selgeks moraali ja eetika normid. Ilma neist 
normidest kinni pidamata ei oleks inimene teiste poolt ühiskonda vastu võetav. Koolis 
õpetatakse vanemaid inimesi austama. Inimene õpib seal selgeks hea ja halva mõisted. 
Omandatakse oskus käituda õiglaselt ja ausalt . Kindlasti karistatakse lapsi, kes teisi 
kiusavad, nii et seda enam ei juhtuks ja kõik saaksid koos ühiselt hästi läbi. Ühiskonnal on 
vaja, et selle liikmete vahel oleks võimalikult vähe vastuolusid. See on võimalik ainult siis 
kui kõik inimsed elavad teatud raamides. Selleks ongi vaja, et kõigil oleks ühesugune 
moraali tunnetus. Kooli eesmärk ongi selline moraali ja eetika tunnestus lastes välja 
kujundada, seni kuni nad on veel mõjutustele vastuvõtlikud. Kool peab kujundama inimeste 
mõttemaailma, nii, et nad oleksid ühiskonnale vastuvõetavad liikmed. Kui inimesed 
mõtleksid liiga erinevalt, siis oleks ühsikonnas liiga palju konflikte, millele ei leitaks 
lahendust , ning mis kulutaksid ühiskonna ressursse. Ühiskonna liikmetel poleks hea koos 
elada, ning aren oleks aeglasem . 
 
Kuna inimesed on väga sotsiaalsed on oluline ka selle sotsiaalsuse arendamine koolis. Kool 
saab sellega küllaltki hästi hakkama, sest inimesed leiavad paljud oma sõbrad just koolist. 
Koolis õpitakse olema üksteise, aga eriti vanemate inimeste, vastu viisakas olema.  Viisakus  
aitab kindlasti üksteisega lihtsamalt suhelda, ning on seega väga oluline oskus. Kool 
avardab inimeste suhtlus ringkonda. Kui lapsed enne kooli minekut suhtlevad ainult oma 
sugulaste ja mõndade tuttavatega, sõpradega, siis kooli minnes leitakse oma klassist kohe 
palju uusi sõpru. Lisaks eakaaslastega suhtlemisele peab laps õppima suhtlema ka 
õpetajatega. Tõsisem sotsiaalne areng algab just koolis, sest siis on vaja üha rohkem ja 
rohkem teiste inimestega suhelda. Inimeste jaoks on sõbrad väga olulised, ning just koolist 
leitakse mitmed oma parimatest sõpradest, kellega suheldakse kogu elu. 
 
Koolil on ka väga oluline roll inimestele koostöö õpetamisel. Õpilased õpivad nii üksteiselt 
kui ka õpetajatelt abi otsima , et oma töödega hakkama saada. Koolis tehakse ka palju 
rühmatöid, mis on väga head inimeste vahelise koostöö arendamiseks . Rühmatööde käigus 
õpitakse ülesandeid üksteise vahel jagama , ning üksteise arvamusi arvestama. See kõik on 
inimestele tulevases elus väga kasulik, kui juba koolis on õpitud ühiselt probleemidele 
lahendusi otsima. Ühiskonna või riigi seisukohalt on väga oluline, et inimesed õpiksid 
inimressursse maksimaalselt kasutama. On väga oluline, et osataks jagada ülesandeid 
inimeste vahel vastavalt nende tugevaimatele külgedele. Samuti hakkavad rühmatööde 
käigus välja kujunema isikud, kes on võimelised teiste inimeste tööd väga edukalt 
kordineerima, ning on seega head juhid. 
 
Ühiskonna seisukohalt on väga oluline, et inimene õpiks koolis ka tööd tegema. Inimene 
peab mingit tööd tegema, et ta oleks ühiskonnale kasulik. Kui ta tööd ei tee, siis ta on 
ühiskonnale hoopius koormaks, keegi keda teised inimesed peavad oma tööga ülal pidama. 
Põhikoolis omandab inimene piisava hariduse, et otsustada, mida ta edasi hakab tegema. Ta 
võib minna kutsekooli, et omandada, haridus mingisuguse praktilise töö tegemiseks, või 
edasi õppida, ning hakata tegelema teaduse ja arendustööga. Mõlemad variandid on 
ühiskonnale väga kasulikud. Üks aitab praegu vajalikke töid ära teha, teine loob aga rendusi, 
et tulevikus oleks lihtsam tööd teha. 
 
Seega on kooli eesmärgiks anda inimesele piisavalt tedmisi, ning teda mitmekülgselt 
arendada, et ta avastaks oma tugevad küljed. Omandatud oskuseid peab ta seejärel ka 
rakendama , et neist oleks ühiskonnale kasu. Niisiis suunab kool inimest ka töötama, et ta 
omandatud teadmisi ka rakendaks. Lisaks sisendatakse inimesele seadusekuulekust, ning 
reeglitest kinni pidamist, et ta suudaks koos teiste inimestega elada ilma suuremate 
konfliktideta. Samal põhjusel kujundatakse ka inimese mõttemaailma, ning sisendatakse 
moraali ja eetika norme, et inimesel ei tekiks ka soovi kehtivatele seadustele vastu astuda. 
Ühesõnaga on kool ühiskonna vahend inimese endale kasulikuks ja kuulekaks liikmeks 
kujundamisel.