50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-11-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
1 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
yuliana
Õppematerjali autor
VÄÄRTUSKASVATUS Kas kool peab õpetama lapsi üksnes targaks või ka töökaks, ausaks, heaks, sallivaks hoolivaks? Väärtuskasvatus on protsess, mille käigus kujundatakse sihipäraselt kellegi väärtushoiakuid. Laiemas tähenduses loetakse väärtuskasvatuse alla kõik see, mis mõjutab inimese väärtushinnanguid ja hoiakuid. Väärtuskasvatusest räägitakse enamasti hariduse kontekstis, pidades silmas õpilastes teatud hoiakute ja hinnangute kujunemise toetamist
Iga lapsevanema kohus on anda oma lapsele teada, et ta on kallis ning tema heaolu on lapsevanemale tähtis, iga vanem peaks tunnustama oma laste edusamme ning märkama muret, säilitama tasakaalu keerulistes olukordades ning uskuma, et lapsed suudavad õppida käituma ka keerulistes olukordades. Sest tihti peegeldavad nad just täiskasvanute käitumist ning seda, kuidas on nendega käitutud. Sarnaselt muu Euroopaga on kool Eestis muutumas pelgalt haridusasutusest üha enam sotsiaalasutuseks. Väga suur osa kooliprobleemidest on oma olemuselt või põhjuselt sotsiaalset laadi. Kuigi õpilaste probleemidega tuleks tegeleda kohe nende ilmnemisel, jäävad muutused käitumises tihti märkamata ja reageeritakse alles siis, kui käitumine on muutunud absoluutselt talumatuks. Probleemse käitumise taustaks olevate põhjusteni on õpetajatel sageli keeruline ja vaevarikas jõuda
ühiskonnaanalüüsiga ja arusaamisega, millises ajas tegevus toimub. Teoreetilisel enesemääratlusel on praktilise sotsiaalpedagoogika töö seisukohast põhimõtteline tähtsus sellest sõltub, milliseks sotsiaalpedagoogiline praktika kujuneb. Sotsiaalpedagoogika püüab mõjutada ühiskonda aktiivselt. Kogu pedagoogika on seotud tulevikuga, otsitakse pedagoogilisi vaatenurki ja pedagoogilisi vahendeid tuleviku kujundamiseks nii indiviidide, erinevate kollektiivide kui ka kogu ühiskonna arengu seisukohalt. Hariduse peamised distsipliinid on pedagoogiline psühholoogia, haridussotsioloogia, haridusfilosoofia. Pedagoogika on teadus inimese kasvatamisest või kasvatamisoskusest, see sõltub ühiskonnast ja kontekstist. Kasvatus annab inimesele võimaluse ja eristab teda loomast. Kasvatuse põhiküsimus on alati indiviidi arengu mõjutamine see, mis on inimese puhul potentsiaalselt võimalik, teostub suuresti kasvatuse kaudu.
Õpetaja koolis ja ühiskonnas. Elukestev õpe. Kogu elu jooksul läbitav õpe, mille eesmärgiks on süvendada oma teadmisi ja oskusi ning tõsta kompetentsi taset vastavuses isiklike, kodaniku, ühiskonna ja/või tööturu huvidega. Euroopa Komisjon, 2001 Elukestva õppimise eesmärgid EL-i dokumentides * enesearendamine * aktiivse kodanikkonna kujunemine/kujundamine * sotsiaalse tõrjutuse vähendamine * konkurentsivõime suurendamine ja kohanemine muudatustega tööjõuturul Lissaboni strateegia üldeesmärgid hariduses. 1.tõsta hariduse kvaliteeti(õpetajahariduse parandamine). 2.Lihtsustada õppimisele ligipääsu(kaasata õppimise laiem elanikkond ja muuta õppimine atraktiivsemaks). 3
kontekstis. Koos rääkida tähendab koos mõelda. Tekst, kui kommunikatsioonivorm eraldab sõnumi selle väljendajast (Olson, 1994). Tekst peab juhtima lugeja tõlgendust ja tähelepanu viisil, et lugeja püsiks teksti poolt eeldavates tähenduslikes raamides (Iser, 1976). Teksti tähenduse omamine nõuab spetsiifilist kognitiivset sotsialiseerumist, mida pakuvad meie ühiskonnas kool ja formaalharidus. Õpilase oskus käsitada suhteid kirjakeeleliste kujutluste ja välise reaalsuse vahel on otsustava tähtsusega koolis edasijõudmiseks- kas õpilane suudab otsustada, kuidas on kirjalik sõnum seotud välise, mitteligioleva tegelikkusega. Igasugune keelekasutus tähendab, et meid sunnitakse teatud mõttes valima ja üldistama. Tekstid loovad uusi tegelikkuse versioone ning pakuvad inimestele toimimiseks uusi võimalusi
16.12.2011 II SEMINAR Väärtuskasvatus koolis. Õpetaja kui väärtuskasvataja. 1. Mida tähendab, Et Eesti vajab pööret teadmistekeskselt tuupimiskoolilt väärtustekesksele koolile? Missusgused elemendid Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas (RÕK) peaksid sellele pöördele kaasa aitama? Takistused? Arvamus ja põhjendus. Uus RÕK on juba muutnud suunda väärtuskasvatuse suunalisemaks, kui see enne oli. See on ühiskonna vajaduspõhine muutus hariduse vallas. Eesmärgiks on väikse inimese kasvatamine loovaks, mitmekülgseks isiksuseks, kes suudavad ennast täisväärtuslikult teostada erinevates situatsioonides. Rõhk on ka koolikultuuri uuendamisel koostöö suunaliseks õpetaja- õpilase vahel, vanema ja õpetaja vahel ja vanema ja lapse vahel ning ka õpilaste endi vahel. Õpitava seostamine reaalse eluga, kujundav hindamine kannab väärtusi ja aitab seoseid luua
Maarika Tungal NT 31 ÜHISKONNAS VALITSEVAD STEREOTÜÜBID MÕJUTAMAS NOORTEVAHELISI SEKSUAALSUHTEID Kursusetöö Konsultant: Luule Press TALLINN 2012 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................... 2 Noorte seksuaalsuhtlus ja ühiskonna stereotüüpide omavaheline side .............................6 Soo-ja sugupoolesüsteem.......................................................................................... 6 Ühiskonna väärtused ja normid seksuaalelus.............................................................9 Ühiskonna antiseksuaalsed stereotüübid .................................................................12 Mõistetu ja arusaamade üleminek noortele..............................
ümbritsev keskkond, kus seda teadusharu rakendatakse. Samuti on mõiste väga palju seotud ühiskonnaga ja ajastuga. Sotsiaalpedagoogoika erinevad tõlgendused ei välista alati üksteist vaid pigem täiendavad ja laiendavad mõistet. (Hämäläinen 2001). Sotsiaalpedagoogika koosneb kahest sõnast-sotsiaalne ja pedagoogika. Kui pedagoogika on üheselt mõistetav, teadus kasvatamisest, siis sõnal sotsiaalne on palju tähendusi. Näiteks ühiskondlik tähendus, kus räägitakse ühiskonna sotsiaalsetest probleemidest, kollektiivi ja inimest puudutav tähendus või solidaarne ehk hädasolijaid aitav tähendus. (Hämäläinen 2001). Sotsiaalpedagoogika on teooria ja praktika. Selleks, et sotsiaalset probleemi lahendada, peame mõistma selle probleemi tekke põhjuseid. Me ei saa rakendada praktilisi võtteid kui me ei tea eellugu. Ka vastupidi, kui me teame tekke põhjuseid, siis on sotsiaalpedagoogikale väga iseloomulik leida probleemidele praktilisi lahendusi.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid