Sotsioloogia referaat (2)

REFERAAT
Artikli autorid: Genevieve Bouchard, Yvan Lussier, Stephane Sabourin
Artikli pealkiri: Personality and Marital Adjustment:
Utility of the Five -Factor Model of Personality (Isiksus ja abieluline kohanemine : isiksuse viie faktori mudeli praktilisus)
Ajakirja nimi: Journal of Marriage and Family
Ilmumise aasta, köite ( volume `i) ja lehekülgede numbrid : Vol. 61, No. 3 (Aug., 1999) pp. 651-660
SISSEJUHATUS
Kasutades isiksuse viie faktori mudelit, vaatleb antud uurimus isikutunnuste osakaalu abielulisel kohanemisel. Valim koostati 446st paarist, kes läbisid nii Kohanemise Kaksikskaala (DAS) kui ka NEO Viie Faktori Testi (NEO-FFI), mis mõõdab selliseid isikuomadusi nagu neurootilisus , ekstravertsus , avatus , sotsiaalsus ja meelekindlus. Hierarhilise regressioonanalüüsi tulemused näitasid, et enese ja partneri poolt ära märgitud isikuomadused olid enese poolt märgitud abielulise kohanemise tähtsaks prognoositud tunnuseks nii naistel kui meestel. Leiti, et lisaks neurootilisusele aitavad ka isikuomadused abielulist kohanemist ka prognoosida.
See uuring peaks autorite arvates aitama kaasa isiksuse ja abielulise kohanemise vaheliste sidemete mõistmisele kasutades isiksuse viie faktori mudelit ehk Suurt Viisikut. Paljud uurijad usuvad, et see mudel annab isikuomaduste organiseerimiseks laiahaardelise raamistiku (Borkenau & Ostendorf 1990; Digman 1990; McCrae 1991; Montag & Levine 1994). Viie faktori mudel postuleerib, et tavapärane isiksus on multidimensionaalne kontseptisoon, mis koosneb viiest dimensioonist: (a) neurootilisus on dimensioon , mis on pidevate negatiivsete emotsioonide kogemise aluseks; (b) ekstravertsus mõõdab energiat ja seltsivust; (c) avatus tähendab kujutlusvõimet, uudishimu ja vabameelset suhtumist ; (d) sotsiaalsus mõõdab usaldust, sümpaatiat ja koostöövalmidust; ning (e) meelekindlus hõlmab kompetentsitunnet, kohusetunnet, vajadust midagi saavutada ja organiseerimist (McCrae 1991).
MEETOD
Valim koostati 446st heteroseksuaalsest Kanada prantslaste paarist. Partnerid olid koos elanud keskmiselt 9 aastat (SD = 9,18), lühim aeg 6 kuud ja pikim 49 aastat. Nad olid kas vabaabielus (52%) või ametlikult abielus (48%). Paaride laste arv kõikus lastetusest kuni üheksa lapseni, keskmiselt oli paaridel üks laps (SD = 1,32). Naiste vanus kõikust 17st kuni 70-aastasteni, keskmine vanus oli 34 (SD = 9,56). Meeste vanus varieerus 19st kuni 70-aastasteni, keskmine oli 37 (SD = 10,01). Naiste aastane sissetulek kõikus Kanada dollarites mitte millestki kui 95,000 (SD = 15 129). Meeste aastane sissetulek varieerus mitte millestki kuni 150 000ni, keskmine oli 36 000 (SD = 21 679). Naiste keskmine haridustase oli 15 aastat (SD = 31,4), vähim neist oli 5 ja pikim 25 aastat. Meeste puhul oli keskmine haridustase 15 aastat (SD = 3,63), vähim neist 4 aastat ja pikim 27 aastat.
Paarid valiti välja läbi reklaamikampaaniate erinevates meediaallikates. Et uuringus osaleda, pidi paar olema koos elanud minimaalselt 6 kuud. Asjast huvitatud paaridel paluti kodus ära täita rida küsimustikke, mille hulgas olid ka NEO Viie Faktori Test (NEO_FFI; Costa & McCrae 1992), Kohanemise Kaksikskaala (DAS; Spanier 1976) ja demograafiline küsimustik. Küsimustikud saadeti asjast huvitatud paaridele posti teel ja mõlemal paarilisel paluti küsimustik ära täita kaasaga konsulteerimata. Uuringus osalemise ees pakuti igale paarile abielu nõustamise seanssi ja mõlemad partnerid said kirjaliku kokkuvõtte oma küsimustiku vastustest.
NEO-FFI (Costa & McCrae 1992), mida kasutatakse isiksuse viie faktori mudeli mõõtmiseks, on 60st punktist koosnev küsimustik, mis mõõdab tavapärase isiksuse viit dimensiooni (st neurootilisus, ekstravertsus, avatus, sotsiaalsus ja meelekindlus) ning ühele dimensioonile on pühendatud 12 punkti. Küsitletaval paluti vastata Likerti viiepunktilise skaala (1 = ei ole üldse nõus, 5 = olen vägagi nõus) põhjal, kui palju iga väide tema nägemusega iseendast kokku läheb. Et antud uuringut oleks võimalik võrrelda teiste uuringutega, mis on sama küsimustikku kasutanud, teisendati iga dimensiooni töötlemata skoorid T-skoorideks kasutades norme, mis on välja töötatud Ameerika meestest ja naistest koosneva valimi põhjal. Prantsuse versioon sellest küsimustikust oli välja töötatud Sabourini ja Luisseri poolt (1992). Hinnang konstruktiivsele valiidsusele, mida esitlesid Costa ja McCrae (1992), oli adekvaatne. Siinses uuringus esitletud neurootilisuse alfa koefitsient oli .85, ekstravertsuse oma .72, avatuse oma .68, sotsiaalsuse oma .69 ja meelekindluse oma .79. Costa ja McCrae esitatud alfad olid kõrgemad ja varieerusid .75st kuni .89ni, keskmisega .81.
DAS (Spanier 1976) on 32- punktiline abielulise kohanemise küsimustik, mis sätestab abielulise kohanemise üldise skoori ja neli alamskaala skoori üksmeele, rahulolu, sidususe ja kiindumuse väljendamise jaoks. Antud uuringus kasutasime abielulise kohanemise indeksina üldist skoori. Kõrgemad skoorid näitasid paremat abielulist kohanemist. Inglise ja prantsuse (Baillargeon, Dubois ja Marineau 1986; Sabourin, Lussie, Laplante & Wright 1990) versioonidel on adekvaatsed psühhomeetrilisi omadusi. Üldise skaala alfa koefitsient oli uuringus .94.
TULEMUSED JA AUTORI JÄRELDUSED
Kohanemise Kaksikskaala (DAS) kui ka NEO Viie Faktori Testi tulemused (NEO-FFI - mis mõõdab selliseid isikuomadusi nagu neurootilisus, ekstravertsus, avatus, sotsiaalsus ja meelekindlus)
Naiste abielulise kohanemise skooride ja meeste abielulise kohanemise skooride vahel oli märgatav korrelatsioon . Korrelatsioonimaatriksi uurimine näitab, et meeste ja naiste abielulise kohanemise ja isikuomaduste korrelatsioonid olid üldiselt positiivsed, kuid välja arvatud neurootilisuse puhul. Nii meeste kui naiste puhul oli isikuomaduste vaheline korrelatsioon kõige väiksem avatuse ja neurootilisuse korral, samas kui kõige suurem korrelatsioon oli ekstravertsuse ja neurootilisuse vahel.
Kõrge neurootilisuse tasemega naised olid abieluliselt vähem kohanenud. Erinevate isikuomaduste uurimine näitas, et üks neist – sotsiaalsus – oli vastutav ainulaadse variatsiooni eest abielulises kohanemises. Suure sotsiaalsuse tulemusega naised olid paremini kohanenud.
Regressioonianalüüsi tulemused, milles uuriti enese poolt märgitud isiksuse mõju enese märgitud abielulisele kohanemisele:
Kõrge neurootilisuse tasemega naised olid abieluliselt vähem kohanenud. Erinevate isikuomaduste uurimine näitas , et üks neist – sotsiaalsus – oli vastutav ainulaadse variatsiooni eest abielulises kohanemises. Suure sotsiaalsuse tulemusega naised olid paremini kohanenud.
Meeste puhul prognoosis enese määratud neurootilisus oluliselt nende abielulist kohanemist ja oli vastutav 6% variatsioonide eest DAS-skoorides. Kõrge neurootilisuse tulemusega mehed olid vähem abieluliselt kohanenud. Ülejäänud nelja isikuomaduse grupina lisamine seletas veel 5% varieerumisest abielulise kohanemise skoorides. Lisaks neurootilisusele andsid kolm isikuomadust abielulises kohanemises ainulaadse variatsiooni. Mehed, kes said kõrge tulemuse avatuses, sotsiaalsuses ja meelekindluses, olid abieluliselt paremini kohanenud.
Regressioonianalüüsi tulemused, milles uuriti partneri poolt märgitud isiksuse mõju enese märgitud abielulisele kohanemisele:
Kõrge neurootilisusega naiste ja meeste panus oma partneri abielulisesse kohanemisesse oli negatiivne. Üksikute isikuomaduste uurimine näitas, et üks neist vastutas ainulaadse variatsiooni eest naiste kohanemises. Abikaasade avatus oli nende naiste abielulise kohanemisega positiivselt seotud.
Autorite järeldused: Me avastasime soolise erinevuse selles, kuidas isikuomadused abielulisele kohanemisele mõjuvad. Esiteks näitavad meie tulemused, et üldiselt prognoosib naise isiksus 6% võrra rohkem variatsioonist tema abielulises kohanemises kui mehe isiksus. Naise isiksuse prognoosivat mõju seletatakse peamiselt naiste neurootilisuse negatiivsete efektidega. Teiseks paljastavad meie tulemused, et neid isikuomadusi, mis eraldivõetuna prognoosivad abielulist kohanemist, on meeste puhul rohkem kui naiste puhul. Jällegi võib naiste neurootilisuse suur prognoosivõime vastata küsimusele, miks teiste isikuomaduste prognoosivõime väike on. Neurootilisus on tegelikult ka isikuomadus, millel on mõlema soo puhul teiste isikuomadustega kõrgeim korrelatsioon. Kuna naiste neurootilisus seletab abielulises kohanemises 10% võrra rohkem varieerivusest kui meeste neurootilisus, siis jäi pärast enese määratud neurootilisuse kindlaksmääramist väiksem osa ainulaadsetest abielulise kohanemise lahkarvamustest naiste teiste isikuomaduste seletada.
Meie tulemused näitavad, et nii meeste kui naiste isiksused võivad partneri abielulist kohanemist mõjutada. Sellest tulemusest võib palju välja tuua. See toetab fakti, et abielusuhtes mõjutavad osapooled üksteist vastastikku, mida on märganud nii abieluteoreetikud kui ka uuringuid tegevad arstid (Christensen et al, 1995; Johnson & Greenberg , 1995). Seega on isiksus veel üks abielulise kohanemise prognoosijatest – nagu toimetulekustrateegiad (Bouchard et al, 1996) ja positiivsed illusioonid ( Murray et al, 1996) – mis toetavad vastastikuse mõju hüpoteesi.
Meie tulemused paljastavad, et partneri märgitud neurootilisus on naiste ja meeste kohanemise oluline prognoosija. Neurootilisuse mõju on sarnane mõlema abikaasa puhul, nagu näitavad regressioonikoefitsiendid. Siin võib neurootilisuse negatiivseid mõjusid seletada osaliselt positiivsete illusioonide hüpoteesiga. Inimesed on oma suhetes õnnelikumad, kui nende partnerid idealiseerivad neid (Murray et al, 1996).
Teisest küljest viitavad tulemused sellele, et ülejäänud partneri märgitud isikuomadused grupina ei mängi rolli ei naiste ega meeste puhul. Siiski seletab üks isikuomadus – meeste avatus – eraldivõetuna ära tema partneri kohanemises ainulaadse variatsiooni. Meeste avatuse ja naiste abielulise kohanemise vahel on positiivne seos. Veel on oluline partneri märgitud avatuse standardiseerimata regressioonikoefitsientide erinevus meeste ja naiste puhul. Abikaasa avatusel on suurem mõju naise kohanemisele kui mehe kohanemisele, mõju mehe kohanemisele täheldati ebaoluline olevat. Võime püstitada hüpoteesi, et avatud inimesed püüavad rohkem oma partnerite seisukohti ära kuulata ja mõista kui mitteavatud inimesed. Mehe avatuse mõju naise abielulisele kohanemisele võib seletada asjaoluga, et avatust peavad tähtsaks just naised (Botwin et al, 1997).
Meie tulemused näitavad, et neurootilisus on oluline enese ja partneri määratud abielulise kohanemise prognoosija nii meeste kui naiste puhul. Lisaks neurootilisusele on leitud ka teisi isikuomadusi, mis abielulist kohanemist mõjutavad. Mõlema abikaasa puhul on enese määratud sotsiaalsus seotud enese määratud abielulise kohanemisega, kuid enese määratud avatuse ja meelekindluse mõju on olemas vaid meeste kohanemise puhul. Enese määratud ekstravertsus pole ei meeste ega ka naiste puhul oluline prognoosija. Partneriefekti seisukohast mõjutab teise abikaasa abielulist kohanemist lisaks neurootilisusele vaid üks isikuomadus. Meeste avatus seletab ainulaadse variatsiooni naiste abielulise kohanemises ja nagu oodatudki, on seos positiivne.
Välja tuleks tuua ka kaks uuringu kitsaskohta. Esiteks on uuring läbilõikeline. Sellest tulenevalt ei saanud me isiksuse ja abielulise kohanemise seose kausaalsust uurida. Pikemaajaline ülesehitus oleks võimaldanud meil kontrollida hüpoteesi, et abielu kvaliteet mõjutab seda, kuidas abikaasad iseennast näevad ja kirjeldavad. Teiseks kasutatakse metodoloogias käitumusliku mõõdiku asemel enese poolt antud hinnangute mõõdikut. See võib põhjustada võimaluse, et enese määratud vastustega küsimustik ei prognoosi abielusuhetes vastava isikuomadusega seostatud käitumist. Edaspidistes uuringutes peaks isiksuse hindamisel kasutama teisi andmeallikaid nagu näiteks käitumuslikud mõõdikud või sõltumatute intervjueerijate aruanded .
MILLISTE LOENGUS KÄSITLETUD TEEMADEGA ANTUD ARTIKKEL SEOSTUB?
Kõige rohkem seostub antud artikkel selliste teemadega nagu sotsioloogiliste uuringute läbiviimine ehk sotsioloogia kui teadus ja sotsioloogia meetodid, kuna need teemad võtsime ka loengutes läbi. Muidugi puudutab sisuliselt see artikkel kõige rohkem teemat perekond ja abielu, kuid sellist teemat väga loengutes ei puudutatud. Õrnemalt puudutab artiklis uuritud teema loengut „Inimese areng ja sotsiaalne keskkond”, mis puudutab inimese sotsialiseerumist ja seal juures ka abiellumist.