Dionysos (0)

3 KEHV

Dionysos
Dionysos (Bakchos) - rooma Liber (Bacchus) – veinijumal
Dionüüsia – jumal Dionysose auks korraldatud pidustused igal aastal märtsis- aprillis Antiik-Kreekas. Dionysose pidustustega on seotud draama kujunemine iseseisvaks kirjandusžanriks 5. ja 4. sajandil e.Kr.
Dionysos oli veini-, ekstaasi- ja taimekasvujumal. Tema siis avastas veini tegemise. Dionysose isa oli Zeus kes rasestas Semele kuid tänu Zeusi naisele Herale suri too enne sünnitust. Zeus päästis Dionysose, õmmeldes sündimata poja ülejäänud raseduse ajaks oma reie sisse. Dionysos rändas allilma ja päästis sealt oma ema, kellest sai Olümpose jumalanna. Dionysos rändas ööda maailma ja karistas neid, kes teda ei kummardanud. Hilisemalt sai Dionysosest algseks viljakusjumalaks ja veinijumalaks olemise kõrval ka püha inspiratsiooni jumal.
Dionysosele kui inspireerijale pühendatud pidustused leidsid Kreekas aset kevadel, kui viinamarjavõrsed hakkasid väätidest välja kasvama, ja kestsid viis päeva. Need olid täieliku rahu ja rõõmu päevad, isegi vangid vabastati, et nad saaksid pidustustest osa võtta. Tseremoonia kujutas endast teatrietendust. Esimesed tragöödiad toodi lavale Dionysose teatris. Kreeka teater kujunes välja veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest.
Dionysosele pühendatud hümn on ditüramb – seda esitas tantsiv koor auloste saatel. Ekstaatiline meeleolu, õhtul tõrvikute valgusel esitatud. Sellest hakkas 7.-6. saj. kujunema pikem miimiline etendus.
Dionysose kultus ja müsteerium
Viljakus- ning veinijumal Dionysos (ka Bakchos) oli Vanas-Kreekas väga populaarne jumal. Müüdid räägivad tema sündmisest Zeusi reiest ning võitlusretkedest Indiani, mille käigus Dionysos hävitas oma vaenlasi . Dionysose naisaustajad (menaadid või bakhandid ) korraldasid tema auks kultuslikke orgiaid, mis olid koos müütidega aluseks tema kultuse juurutamisega Kreeka ühiskonda (tekkisidki leebemad vormid, dionüüsiad). Alkohol ja seks olid kaks lahutamatut osa Dionysose kultusest. Fallose kujutised, hetero - ning homoseksuaalsed suguaktid, viinamarjad ning vein oli Dionysose kujutamisel kunstis olulisemaid sümbolid. Need kandsid edasi ekstaasi, märatsemist, seksuaalsust ning narkootilist osaks saamist Dionysose endaga. Kuigi suur osa kreeklastest piirdusid vaid dionüüsiatega, olid olemas kogukonnad, mis kindlatel aegadel kogunesid mägedesse, et etendada tohutui orgiad. Neil puudusid sugude vahelised erinevused ning lõikasid läbi kuulumise piiratud ühiskonda. Hullumeelne alkohooli pruukimine koos kõik võimalike seksuaalfantaasiatega tekitasid inimestes tõelise vabastustunde (võib võrrelda Eleusiani müsteeriumitel õudust tekitavate vaatepiltidega). Sellise joovastuslik-orgialiku iseloomu tõttu polnud salajastele müsteeriumitel preestreid ega perekondi, kes rituaalide eest pidid hoolt kandma. Nii leidis müsteerium endale osalejad ise – koguti kokku ning anduti Dionysosele.
Legend : Kultuslik ja legendaarne ametüst
Ametüsti nimi on tulnud kreekakeelsest sõnast amethystos, mis tähendab mittejoovastavat. Nimelt uskusid vanad kreeklased , et kui alkoholi pruukides kanda endaga kaasas ametüsti, kaitseb see purjujäämise eest. Seetõttu on ametüstist valmistatud isegi joogikarikaid. Legend räägib, et kui purjus Dionysos ajas ihalevalt taga neidist nimega Amethystos, pöördus viimane jumalate poole palvega säilitada oma süütus. Jumalanna Artemis võttiski neitsit kuulda ja peitis ta valge kivi sisse. Lootes ahvatleda Amethystost oma kõlbelisusest loobuma , valas Dionysos kivi veiniga üle, mille tagajärjel muutus see imekaunilt säravaks lillaks kristalliks. Ametüsti maagilist väge on kummardanud paljud erinevad rahvad üle kogu maailma.

Dionysose nimi ja olemus

Tänapäevainimesele on Dionysos tuntud eelkõige veinijumalana, kes sümboliseeris kreeklastele veini joovastavat toimet. Arvatakse, et kreeklastele meeldis vein nii väga, et nad tahtsid veini kummardada, kuid selleks oli vaja jumalat, kes veini sümboliseeriks. Selleks jumalaks sai Dionysos, kes on veel ka sotsiaalsuse ja hüvede jumal.
Dionysose nimi võib tähendada Zeusi poega , kuid üldiselt on nime tähendus segane. Nime esimene silp „Dio-“ võib tähendada Zeusi, mis genitiivis on Dios. Nümf, kes Dionysost imetas oli kreeka kirjanike jaoks Nysa. Nysa võis tähendada ka mäge, kus nümfid ta enda hoole alla võtsid.
Ta on tuntud ka teise nime all ja selleks on Bakchos, mis sümboliseerib Dionysose märatsevat ja ohtlikku külge. Lisanimi Lysios tähendab vabastavat. Vabastaja tähendus tuleb Dionysose kultuses olulisest ekstaasi mõistest. Dionysose järgijad joobusid veinist ning olid hullunud. Kreeklastele tähendas ekstaas inimese hinge lahkumist ajutiselt kehast ning jumalaga asendumisest. Keha võttis üle jumal, kes märatses ja inimhing oli justkui vabanenud kehast.
Kreeklaste seas oli ta tuntud ka tsivilisatsiooniedendajana, seaduseandjana, teatri ja põllumajanduse kaitsjana. Dionysose austamisega käis kaasas maskide kandmine. Tihti kujutati seda jumalat kui tokki, mille otsas oli mask . Siit võis alguse saada maskide kasutamine teatris ning seetõttu on Dionysos tragöödiajumal. Ateenas on Dionysosele pühendatud teater, millel on lisanimi Eleutherios. Eleutherios on küla Atikas ning kunagi oli Dionysos Teebast tulnud ning sealt edasi Ateenasse liikunud. Ateena elanikud tõid igal aastal Dionysose kuju sellest külast Ateenasse, et tähistata suuri Dionysose pidustusi, kus etendati ka tragöödiaid.
Lisaks seotakse Dionysost ka kasside ja kaslastega, sest teda on kujutatud kandmas lepoardinahka, ratsutamas lepoardi seljas või sõitmas kaarikus, mida veavad pantrid. Samuti seostub see jumala metsiku loomusega.
Pull, madu , luuderohi, viina -ja viigimarjad ning vein sümboliseerisid Dionysost. Tal oli sau, mis oli kaetud luuderohuga ning mille otsas oli piiniakäbi. Tavaliselt tähendasid need esemed ja olendid, et jumal viibib läheduses. Lisaks oli sel jumalal arvukas saatjaskond, mis koosnes müütilistest olendidest ja inimestest. Satüürid, sileenid , kentaurid ning hullunud naised moodustasid Dionysose rongkäigu.