Homo sapiens (0)

Homo sapiens
Homo sapiensid elasid Aafrikas ja samal ajal neandertaallastega. Jäänuseid neist on leitud väga erinevatest kohtadest , alates Saksamaast kuni Aafrika ja Aasiani. Nende eluaeg algas ligikaudu 500 000 aastat tagasi ning ligikaudu 200 000 aastat tagasi ilmusid esimesed nüüdisinimesed. Nende ajumaht oli väga sarnane tänapäeva inimeste omale. Selle suuruseks arvatakse 1200- 1400 kuupsentimeetrit.
Homo sapinsidel oli paks pealuu ning neil puudus esileulatuv lõug. Samuti muutus nende kolju ümmargusemaks, kui seda oli Homo erectusel. Ajukoor oli juba rohkem arenenud. Nende hambad olid juba peenemad ja mitte enam nii paksud ning karvkate oli vähene. Nende otsaesine oli järsem ning sellest võib oletada, et nende aju oli pannud rohkem rõhku eesajule. See aju osa omakorda on aga vastutav kõne, jäsemete liikumise, sotsiaalsuse ning muude tänapäevasel inimesel hästi arenenud omaduste ja oskuste arengu eest.
Toitumises olid nad segatoidulised ning ka töötlesid toitu, enne selle tarvitamist. Tihti moodustas suure osa nende toidust liha.
Homo sapiensid on silma jäänud oma hästi arenenud kõne ning kunsti oskuste poolest. Üks briti antropoloog Robin Dunbar on väitnud, et Homo sapiensid olid esimesed, kes võtsid kasutusele keele sellises tähenduses, nagu me seda praegu mõistame. Samuti oma katsete ja uurimuste põhjal järeldas ta, et Homo sapiensid elasid koos üle 120 olendist koosnevast grupis . Üheks oma argumendiks sellele, et nad kasutasid keelt, tõi Dunbar selle, et keelt kasutamata ei oleks nad saanud nii suures grupis koos elada. Grupis ei oleks säilinud kooskõla ja ühtsust. Näiteks simpansid elasid koos väiksemates kuni 50 liikmest koosnevates gruppides.
On ka märgatav, et nad oskasid juba tööriistu valmistada. Näiteks leidudeks on käsikirves ja ka relvad.