Skautlus (1)

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS
ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD
SKAUTLUS
Referaat
Koostaja : Allan Pertel
Rühm: AA-10
Pärnu 2010

SISUKORD

SKAUTLUSE ALGUS 3
SKAUTLUSE TEKKIMINE 4
SKAUTLUSE LEVIK; WOSM-I MOODUSTAMINE; JUHTIV NOORTELIIKUMINE 5
SKAUTLUS TÄNAPÄEVAL 6
SKAUTLUSE EESMÄRK 7
KASUTATUD ALLIKAS 8

SKAUTLUSE ALGUS

Skaudiliikumine sai alguse Inglismaalt ning selle loojaks oli Briti armee kindral Robert Stephenson Smyth Baden -Powell (skaudinimega B-P / bii-pii /) (22.02.1857 Inglismaa - 8.01.1941 Keenia). Sõjaväelase elukutse viis B-P'd mitmetesse maailma paikadesse, teenistuskäigu jooksul kogutud tarkustest kirjutas ta aastal 1899 käsiraamatu sõjaväe luurajatele "Aids to Scouting" ( scout – ingl.k. luuraja). Ootamatult suure populaarsuse võitis aga sama raamat noorsoo seas – poisid üle Inglismaa hakkasid oma mängudes kujutlema Buuri sõda ja mängima luuremänge. Nimetatud teos sai käsiraamatuks ka Inglismaal tegutsenud sõjaväelisele poiste organisatsioonile "Poiste brigaad ". Oma kirjutise heast minekust noorsoo hulgas sai B-P õhutust uue raamatu kirjutamiseks, sedapuhku soovides seda suunata juba otse poistele.

SKAUTLUSE TEKKIMINE

Sõjaväes juhtival kohal teenides oli B-P kogenud, et ainult käsuga ei õnnestu inimestes kindlat iseloomu kasvatada ning on praktiliselt võimatu ümber kujundada täiskasvanud inimese maailmavaadet – seega otsustas ta oma kavandatava kasvatussüsteemi suunata lastele, et neist kujuneksid igati väärt kodanikud oma kodumaale . Kuid tema kogemused olid pärit sõjaolukordadest, sellise raamatu kirjutamiseks aga oli vaja minna poiste hulka. Nii koondaski ta enese ümber paarkümmend inglise poissi erinevatest ühiskonnaklassidest ja viis nad 1907. aasta suvel ühele Inglismaa pisisaarele (Brownsea saar), kus korraldas esimese skautide laagri. Tegevuse põhimõtteks sai õppimine läbi tegevuse (" learning by doing"). See üritus läks igati korda ja juba enne uue raamatu ilmumist jõudis teade õnnestunud poistelaagrist üle Inglismaa ning kõik seiklushimulised poisid (kuid milline poiss pole seiklushimuline!) tahtsid hakata skautideks.
Oodatud raamat ilmus 1908. a. kevadel: "Skautlus poistele" ("Scouting for Boys "). Võib öelda, et mainitud raamat on igihaljas , st. on täiesti edukalt kasutatav ka praegusel ajal. Kiiresti tõlgiti see ka teistesse kultuurkeeltesse, nõnda saadi uudsest noorsooliikumisest aimu ka teistes maades. Ilmuma hakkas ka ajaleht " Skaut " ("The Scout").
Skaudiüksusi tekkis üha juurde ja B-P tunnetas, et skaudiliikumisega tegeledes suudab ta ühiskonnale kasulikum olla kui sõjaväelasena, nii otsustas ta tegevväe ohvitseri ameti maha panna ja anda kogu oma jõu uue ja elujõulise organisatsiooni loomisele.
Järgmisel, 1909. aastal, loodi tüdrukutele "oma skautlus" - gaidlus ( guide - ingl.k. juht, teed näitama). Tol ajal kehtinud tavade järgi ei olnud võimalik poisse -tüdrukuid samasse organisatsiooni ühendada. Nüüdseks on need piirid kadunud ja soolist vahet ei tehta. Nii skaudi- kui ka gaidiorganisatsioonidesse võivad kuuluda mõlemast soost isikud, juhul kui asukohamaa organisatsioon pole teisiti sätestanud (näiteks religioossete tavade pärast Indias).

SKAUTLUSE LEVIK; WOSM-I MOODUSTAMINE; JUHTIV NOORTELIIKUMINE

Nõnda leviski skautlus lühikese aja jooksul paljudesse maadesse, jõudes sealjuures üsna kiiresti ka Eestisse (aastatel 1911-12).
Skautluse arenemine ja laienemine:
1916 – skautluse noorim aste: hundud, klassikaliselt 8-12 aastased poisid.
1918 – skaudieast välja kasvanud poistele: vanemskautlus, 16-20 eluaastat .
1925 – händikäp-skautlus, mõeldud kehaliste puuetega poistele.
1920. aasta augustikuul kogunesid skautide esindajad paljudest maadest kokku Londonisse, kus võeti sihiks luua ülemaailmne skautide organisatsioon. Kahe aasta pärast, 1922. aastal, tuldi kokku Pariisi ning moodustatigi WOSM (World Organisation of the Scout Movement), asutajaliikmete seas oli ka värskelt iseseisvunud Eesti. B-P valiti samas maailma peaskaudiks.
Skaudiliikumisest sai enimtuntud ja -tunnustatud noorteliikumine maailmas ning väga paljud inimesed on sellest osa saanud. Seda enamasti nooremas eas, kuid on ka neid, kes on aktiivselt asja juurde jäänud kogu eluks. B-P poolt on sõnastatud ka selline ütlemine: "Kord skaut – alati skaut!"

SKAUTLUS TÄNAPÄEVAL

Praegu on maailmas ligikaudu 28 miljonit skauti, tüdrukut ja poissi, 216 maal ja territooriumil. WOSM-i kuulub praeguse seisuga kokku üle 155 riigi skaudiorganisatsiooni. WOSM-i liikmeksvõtmise peamised eeldused on kohaliku riikliku organisatsiooni liikmeskonna suurus, mis peab ületama 1000 liiget, majandusliku kandepinna omamine , et olla suuteline teenima oma liikmeid ja kandma WOSM-i poolt pandud kohustusi ning eeldatakse territooriumi riiklikku iseseisvust, kus organisatsioon paikneb (viimane on juriidikas vajalik). Sõltumata riikide suurustest on organisatsioonis kõigil võrdne hääleõigus. WOSM jaotub kuueks regiooniks: Ameerika, Aasia -Vaikse ookeani, Aafrika, Araabia, Euroopa ja Euraasia . Eesti Skautide Ühing (ESÜ) kuulub siis vastavalt WOSM-i Euroopa piirkonda.
Koos infoajastu saabumise ja infoühiskonna järk-järgulise tekkimisega on skautlus oma väljundi leidnud ka internetis: skautide infolistid, kirjasõprus e-maili teel, üksuste ja organisatsioonide koduleheküljed.
1997. a. 18. - 19. oktoobril toimus esimene Jamboree internetis (JOTI - Jamboree On The Internet ), mille jooksul skaudid üle maailma üritasid võimalikult palju olla otsekontaktides interneti kaudu.
Juba pikemat aega on skautide hulgas levinud raadioamatörism, esimene Jamboree raadioside vahendusel (JOTA- Jamboree On The Air) toimus 1957. aastal ning toimub sellest ajast alates igal aastal oktoobrikuu kolmandal nädalalõpul, seega on nii JOTI kui JOTA toimumine rihitud samale ajale.
WOSM-il on oma kodulehekülg internetis: http://www.scout.org/

SKAUTLUSE EESMÄRK

Skautluse eesmärk on aidata kaasa noorte haridusele, tuginedes skaudiseadustele ja -tõotusele, aidates seeläbi muuta maailma paremaks ja arendada noori vastutustundlikeks isiksusteks, kes on ühiskonna aktiivsed ja täisväärtuslikud liikmed. Selle eesmärgi täitmiseks pakub skautlus, kui mitteformaalne hariduslik liikumine, noortele nende isiksuse kujunemisaastatel arendavat tegevust. Eestlaste sihiks on aidata noortel areneda täisväärtuslikeks kodanikeks. Inimene saab olla täiuslik ainult siis, kui ta pöörab tähelepanu oma isiksuse ‑ füüsise, intellekti, tunnete, sotsiaalsuse, hinge ja iseloomu - arendamisele ning meid ümbritsevale keskkonnale ja ühiskonnale.

KASUTATUD ALLIKAS

http://skaut.ee/