Ettevalmistavad küsimused eksamiks: 1) Millisele neljale küsimusele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused. Tooge igast küsimuste valdkonnast ka näiteid. 2) Miks tekkis poliitiline filosoofia just antiik-Kreekas? 3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olema...
Tööstusomand Loeng-seminaride OIEO.03.012 konspekt Kohtumised: 18.03.2018 22.04.2018 - kaubamärgid 20.05.2018 patendid jms 50% kordadest peab kohal olema (st min 2x kohal, 1x puudumine) Kodutööd: 1. 40% Essee (2-3 teema vahel valida saab teada 22.04.2018 teemad) 2. 30% Kaasus 1 3. 30% Kaasus 2 2019.a jaanuariks tuleb üle võtta uus kaubamärgi direktiiv. Muutused ÕISis ,,uus kaubamargidirektiiv.pptx" failis olemas. KAUBAMÄRK 1 Mis on kaubamärk? Tähis, mis aitab eristada ühe tootja/teenusepakkuja kaupa teiste omast Miks me kaitseme kaubamärke? - Tarbija ei satuks eksitusse (päritolufunktsioon e eristusfunktsioon) - Toodete ja teenuste kvaliteedi tagamine (kvaliteedifunktsioon) - Annab tarbijale infot, et oskaks kiiremini ise otsustada - Teenusepakkuja/tootja kaitsmine (nn goodwill kaitsm...
ja subjektiivset külge).1 1.1 Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused Süüteo koosseisu objektiivsete tunnuste hulka kuuluvad välist teopilti iseloomustavad tunnused. Vastavalt Karistussedustiku (KaRS) § 12 lg 2 on süüteo koosseisu objektiivseteks tunnusteks seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg.2 1 E. Samson, J. Sootak, M. Ernits, P. Pikamäe, Karistusseadustiku üldosa eelnõu, Juura Õigusteabe AS,1999, lk 29 2 RT I 2001, 61,364, Seaduses ei ole toodud välja subjekti mõistet ja selle sisus, mis aga oma olemuselt kuulub süüteo objektiivsete tunnuste hulka. Õigusteoreetiliselt on õigussuhte subjekt, õigussuhtes osalev füüsiline või juriidiline isik.3 Seega karistusõiguslikus mõttes on subjektiks teo toimepanija. Teo toimepanija legaaldefinitsioon on antud KarS prg. 20, mille kohaselt:
Eesti ulmekirjanduse viljeleja Indrek Hargla Kes on Indrek Hargla? Kodanikunimi: Indrek Sootak 43aastane Tallinna kodanik Lõpetanud TÜ õigusteaduskonna Töötanud kuni 2012. a Eesti Välisministeeriumis Abikaasaks lastekirjanik Heli IllipeSootak Teosed Romaanid "Baiita needus" (2001) "Palveränd uude maailma" (2003)
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL SURMANUHTLUS Referaat Mõdriku 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Väitlused surmanuhtluse poolt ja vastu on vahelduva eduga jätkunud tänapäevani ning kestavad lakkamatult edasi. Seaduse tühistamist taotlev ühiskondlik liikumine on muutunud riikliku poliitika ja valitseva ideoloogia koostisosaks eelkõige euroopaliku mõtteviisi ja inimõiguste vaieldamatu respekteerimise tulemusena (Sootak 1996: 7) Elame sellises ühiskonnas, kus on tavaline, et inimpopulatsioonides esineb vaimselt normaalseid, kuid sotsiaalselt mandunud indiviide, kelle käitumise hälbimine normist ületab ühiskonna taluvuse piiri. Selliste subjektide poolt toime pandud rasked isikuvastased kuriteod, nagu näiteks brutaalsed sadistlikud tapmised või paljude inimeste elu ohustavad terroristlikud aktid, samuti inimsusevastased kuriteod, nõuavad mõnikord nende indiviidide lõplikku kõrvaldamist...
aasta aprillini töötas ta Eesti Välisministeeriumis. Alates 2012. aasta veebruarist on ta Eesti Kirjanike Liidu liige ja 2012. aasta aprillist on Indrek Hargla vabakutseline kirjanik. (Vikipeedia, 2014) Joonis 1. Indrek Hargla (2010) 1.1 Isiklikku I.Hargla on abielus politoloogia haridusega bioloogiaõpetaja Heli Illipe-Sootakiga, kes on ka lastekirjanik. Neil on 3 tütart: Berit, Linda, Kai. Indrek Hargla isa on Tartu Ülikooli kriminaalõiguse professor Jaan Sootak ja ema filoloog Varje Sootak. (Vikipeedia, 2014) (Kroonika, 2014). 1.2 Huvitavad faktid 4 a) Suur osa oma raamatuid on kirjutanud ta päevatöö kõrvalt ja öösiti. (Kroonika, 2012). b) Tal on kodus papagoi Rango ja jänes nimega Silver. (Kroonika, 2012). c) Tema kirjanikunimi Hargla on viide tema emapoolse suguvõsa sünnikülale. (Kroonika, 2012).
Referaadi teisest osas oli näidatud kuidas ta suhtleb oma kodulinnaga ja kuidas ta tahab salvestada oma eesti kuulturi ja eesti keelt. Indrek Hargla jääb eesti kõige tuntumaks ulmeroomani kirjutajaks, sest ta on ainuke eesti kirjanikest, kes proovis, ja sai hakkama selle zanriga, mis on väga raske. Eriti nendele, kes armastavad selliseis teoseid. 3 2.TÖÖ PÕHIOSA 2.1.Elulugu Indrek Hargla (pseudonüüm Indrek Sootak,Andrei Golikov ja Marat Faizijev) sündinud 12. juulil 1970 Tallinnas.Ta on eesti kirjanik ja stsenarist, Eesti tuntumaid ja viljakamaid ulme- ja krimikirjanikke. Indrek Hargla isa on Tartu Ülikooli kriminaalõiguse professor Jaan Sootak ja ema filoloog Varje Sootak. Tema abikaasa on lastekirjanik Heli Illipe-Sootak. Hargla lõpetas 1993 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ja töötas kuni 2012. aasta aprillini Eesti Välisministeeriumis, viimasel ajal konsulaarosakonna vanemjuristina
Konverentsi programm Neljapäev, 29. mai 2008 10.30-11.00 Saabumine ja hommikukohv, osalejate registreerimine Päeva juhatavad Ülle Madise ja Anvar Samost 11.00-11.30 Tervitussõnavõtud 11.30-12.15 Riigikohus kui (enese)kolonisaator Toomas Anepaio, MA (õigusteadus) Tartu Ülikooli õigusteaduskonna õiguse ajaloo lektor 12.15-13.00 Põlatud õiguspositivism õigusriigi teenistuses: õigusajaloo õppetunde Marju Luts-Sootak, Tartu Ülikooli õiguse ajaloo professor 13.00-14.00 Lõuna 14.00-14.30 Sõjakurjategijate näidisprotsessid ENSV Ülemkohtus - kohtupidamine või etendus? Meelis Maripuu, ajaloolane 14.30-15.00 Inimõigused ja demokraatlik põhiseadusriik Madis Ernits, õiguskantsleri asetäitja-nõunik 15.00-15.30 Õigusloome 1990. aastad Paul Varul, Tartu Ülikooli tsiviilõiguse professo...
mille õiguspärasust ja vajalikkust Eesti õigussüsteemis autor käesolevas töös ka analüüsib. Kursusetöö eesmärkideks on: · analüüsida karistusseadustikus, kriminaalmenetluse seadustikus ja vangistusseaduses kajastuvat instituuti karistusjärgne kinnipidamine; 1 Raska, E. Eesti kriminaalpoliitika riigiteoreetilistest alustest. Artiklite kogumikus: Vaateid õiguspoliitikale. 2008, lk 16. 2 Sootak, J. Karistusõiguse alused. Tallinn: Kirjastus Juura, 2003, lk 18-19. 3 Sootak, J. Kriminaalpoliitika. Tallinn: Juura Õigusteabe AS, 1997. 4 Karistusseadustik. 06.06.2001.-RT I 2001, 61, 364; RT I 2009, 39, 261. 3 · selgitada välja seadusemuudatuses esinevad olulisemad kitsaskohad; · analüüsida karistusjärgse kinnipidamise põhiseaduspärasust ja vastavust täna Eesti
valikul ei arvesta autojuhid tegelikke tee- ja liiklusolusid. Selle tulemusena tekivad liiklusavariid ja muud ohtlikud olukorrad, kus inimesed saavad vigastada ja halvimal juhul surma. Olen kuulnud, et igal aastal sureb maailmas liiklusõnnetustes kokku sama palju inimesi kui Eestis on elanikke. Erinevate riikide liiklusõnnetuste statistika põhjal peetakse kiirust peamiseks liiklusõnnetuste põhjustajaks. Eesti õigusteadlane professor Jaan Sootak on öelnud, et iga ühiskond kujutab endast inimkooslust, mille stabiliseerimiseks ja arendamiseks on vaja korda ja normaalseid elutingimusi. Ühiskonda korrastav ja juhtiv võim peab seda ühiskonda kontrollima. Eesti Vabariigis teostab liiklusjärelvalvet politsei, mis tuleneb vastavalt liiklusteadusest. Politseile on pandud ülesandeks kontrollida ja järgida, et ühiskonnas oleks tagatud normide reaalne toime. Politsei saab kasutada oma võimu tegevust normide realiseerimisel ning ta
antud kinnitustele.*8 15. augustil 1845 kirjutas tsaar Nikolai I alla ukaasile, et Venemaa esimene süstemati- seeritud kriminaalõiguse normide kogu jõustub 1. mail 1846 kogu Vene impeeriumis*9, sealhulgas kolmes 1 Uurimistöö teostamisel ja artikli kirjutamisel nõustasid ja toimetasid Marin Sedman, Marju Luts-Sootak ja Toomas Anepaio ETF grandi 9209 raames. 2 K. Grau. Tarvidus Uue Nuhtlusseaduse maksmapanemiseks Eesti Vabariigis. – Õigus 1921/5–6, lk 100. 3 J. Sootak. Karistusõigus. Üldosa. Tallinn 2010, lk 32. 4 K. Merusk. Õigustloovate aktide kehtivuse õigusteoreetilisi probleeme. – Juridica 1996/7, lk 340. 5 T. Anepaio. Kriminaalõiguse muutumisest 1889. aasta reformi käigus. – Tractatus Terribiles. Artiklikogumik professor Jaan Sootaki 60. juubeliks. Tallinn 2009, lk 143. 6 K. Grau (viide 2), lk 97–99. 7 Käesolevas artiklis on kohtupraktika analüüsi peatükis kasutatud vana nuhtlusseadustiku 1885. a redaktsiooni (Н. С
ja teeb õigete asjad segaseks.” Nagu näeme lasub otsene keeld just altkäemaksu võtjal ning andja otseselt ei kajastata keelus. Ometi võib meelehea andjat tõlgendada juba eos patuse isikuna, kelle soov on pimestada nägijaid või teha õigete asjad segaseks. Keskajal 5 Õiguskeelsus Sõnaraamat, Tallinn 1980, kirjastus Valgus lk. 40 6 Ibid – lk. 517 7 Korruptsioon Eestis: Kolme sihtrühma uuring – Justiitsministeerium 2004, lk. 8 8 J. Sootak. Veritasust kriminaalteraapiani. – Tartu Ülikool, 1998, lk. 10-12 9 Piibel. Vana ja Uus Testament. – Soome Piibliselts, 1989 7 säilis altkäemaksu taunimine suurelt osalt just tänu religioonile. Veel tuleb tõdeda asjaolu, et tänaseni on kasutusel rahvakeeles väljend „ametniku meelehea”, mille juured suure tõenäosusega pärinevad Piiblist. 1.2.4. Keskaeg, religioon vastuvõtja rollis
Näiteks: Eppleri ja Harju (1997) arvates keskenduvad edu saavutamisele suunatud inimesed peamiselt õppimise tulemusele. Kasutatud teabeallikate loetelu vormistamine APA viitamissüsteemi puhul Ajakirjades ilmunud artiklid: Autori(te) perekonnanimi ja eesnime initsiaal(id) (Ilmumisaasta). Artikli pealkiri. Ajakirja nimi. Aastakäigu number, võimalusel väljaande number, artikli lehekülje numbrid. Näiteks: Sootak, J. (2007). Sõber, kodanik, vastane ja vaenlane: Kellele on suunatud tänapäeva karistusõigus. Akadeemia. 19. aastakäik, nr 8, lk 1714-1741 Raamatud: Autori(te) perekonnanimi ja eesnime initsiaal(id) (Ilmumisaasta). Pealkiri. Ilmumiskoht: Kirjastus Näiteks: Aarma, A., Kalle, E. (2005). Teadustöö alused. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool Allikad, millel ei ole autorit ja millele viidatakse pealkirja alusel: Allika pealkiri (Ilmumisaasta).
Õigusteaduskond Kriminoloogia ajalooline areng Essee Kriminoloogia TALLINN 2008 2 Sissejuhatus Ajalooga on üks kummaline asi, ajalugu oli ammu enne meid, ent samas on ajalugu ka praegune hetk. Iga päev toimub maailmas midagi murrangulist, midagi, mis on homseks juba harilik ning tavapärane ja ehk unustatudki. Keegi tark on kunagi öelnud: ,,Pole olemas midagi uut siin ilmas, on ainult unustatud vana." Sellega tuleb ilmselt nõustuda. Ühiskond areneb ja muutub ometi vastavalt juba olemasolevale ja toetudes olnule, rakendades eelnenut ja uut, et areneda, mõtestada lahti ja leida uusi suundi, mis aitaks korrastada, muuta ja leida alternatiive kasutuks muutunuile. Äkki on just murrangulised avastused, mis eelneva kasutuks muudavad need, mis piiritlevad eilset ja tänast. Nii on ka kriminoloogia arenguga. Kuri...
Kasutatud kirjandus 1. Kaugia, S (2002) Õigusnormide kohast eri kultuurides. Tallinn. Riigikogu Toimetised 2. Liventaal, J. (1999) Riik ja õigus. Põhimõistete õpetus. Tallinn. Sisekaitseakadeemia 3. Soo, K., Lukk, M., Aisaar, M., Beilmann, M., Sammul, M., Tamm, G., Espenberg, K., Murakas, R., Arak, T., Aksen, M., Vahaste-Pruul., Kutsar, D. (2016) Laste ja noorte seksuaalse väärkohtlemise leviku uuring. Tallinn. Justiitsministeerium 4. Sootak, J. (1997) Kriminaalpoliitika. Tallinn. Tallinna Raamatutrükikoda 5. Eesti Vabariigi põhiseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002 6. Lapse õiguste konventsioon 7. Riiklike peretoetuste seadus 8. Tulumaksuseadus 9. Vanemahüvitise seadus 10. Vikipeedia 11. Kallas, K. 2016 Blogi http://www.sekretar.ee/uudised/2016/04/20/kaja-kallas- palgalohe-alged-on-vanemahuvitiste-susteemis 13
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA Seminaritöö Juhendajad Prof. Raul Narits Lektor Silvia Kaugia Tartu 2019 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................3 1. Kolmandal töönädalal loetud õigustloov akt ning tingimused mille põhjal võib väita, et tegemist on objektiivsesse õigusesse kuuluva aktiga?.........................4 2. Kümnendana loetud õigusakt. Millisesse mandrieuroopalikku õiguskultuuri õigusvaldkonda loetud akt kuulub?....................................................................5 3. 13. töönädalal loetud õigusakt. Milline on loetud õigustloo...
2000, „lotte reis lõunamaale“ 2002, „leiutajateküla lotte“ 2006 Mehis Heinsaar- 1973 tallinn, elanud karksi-nuias, lõpetas tartu ülikoolis eesti kirjanuduse eriala, on kuulanud tartu nak-i ja erakkonda, 2001. Aastal pälvis betti alveri debüüdiauhinna ja eesti kuluurkapitali proosapreemia, „Vanameeste näppaja“ 2001, „härra pauli kroonika“ 2001, „Rändaja õnn“ 2007, „Sügaval elu hämaras“ 2009, „ülikond“ 2013 Indrek Hargla- Indrek Sootak, 1970 tallinnas, eesti kirjanik ja stenarist, üks eesti tuntuim ulme- ja kriminaalkirjanik, kasutanud varjunimesid, kirjutanud jutte, lühiromaane ja romaane, kasutab tihti õuduskirjandusele omaseid elemente, populaarse telesarja „Süvahavva“autor, teoseid tõlgitud ka teistesse keeltesse, kuulus eesti kirjanike liitu, võtnud sõna ühiskondlikel teemadel, lõpetas tartu ülikooli õigusteaduskonna ja töötas eesti välisministeeriumis, Apteeker melchior raamatute
kaugeltki tegemist uudse probleemiga. Jutt käib eutanaasiast. Tõepoolest, kui senini avaldasid ajalehed vaid põgusaid artiklikesi mõningates riikides praktiseeritavast tegevusest, mida nimetatakse eutanaasiaks ja mille sisu ning olemus jäid tavaeestlasele sageli arusaamatuks ning võõraks, siis nüüd on ajakirjanduse veergudel hakatud avaldama ka nähtust sügavamalt käsitlevaid artikleid. Eestlastest on eutanaasiast kirjutanud Tartu Ülikooli kriminaalõiguse professor Jaan Sootak, kelle kirjutisi käesolevas referaadis ka refereeritakse. Oma töös olen kasutanud ka prominentse Austria arsti - Kurt Stellamori Akadeemias avaldatud artiklit. Referaati valitud teemal ajendas kirjutama peamiselt soov ise teada saada, mis see eutanaasia endast täpsemalt kujutab, millised meditsiinilised ja juriidilised probleemid sellega kaasnevad ja kuidas neid püütakse lahendada. Referaadis leiavad mõningast käsitlemist ka eutanaasiaga seonduvad moraalsed ja eetilised aspektid.
aine ebaseaduslikule tarvitamisele kallutamise eest ette ühe- kuni kümneaastase vangistuse. (uimastava aine kohta vt komm) Raskendava asjaoluna on väljatoodud retsidiivsus, sellisel juhul karistatakse isikut kolme- kuni viieteistaastase vangistusega. Enne seadusmuudatust aga karistusseadustik raskendavaid asjaolusid vastava sätte korral ette ei näinud, karistuse ülemmäär aga tõusis alaealise kallutamise puhul viielt aastalt kümnele. Seega muudeti 20 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. 3. trükk. Juura 2009. Lk 501 21 Kommentaarid 22 Kommentaarid sanktsioonimäära kaks kord karmimaks, mis annab selge viite riigi intolerantsusest vastavate kuritegude suhtes. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku kasvatamise ja levitamisega seotud süüteod Karistusseadustik näeb ette23 unimaguna, kanepi või kokapõõsa ebaseadusliku kasvatamise
Andrus Kivirähk ja Indrek Hargla Andrus Kivirähk Andrus Kivirähk onsündinud 17. augustil 1970. aastal Tallinnas. Ta on eesti kirjanik, näitekirjanik, följetonist, prosaist ja lastekirjanik. Kivirähk on lõpetanud Tallinna 32. Keskkooli 1988 aastal. Andrus Kivirähk õppis 1993.aastal Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta töötab Eesti Päevalehes,kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud. Aastast 1996 on Andrus Kivirähk Eesti Kirjanike Liidu liige. Aastast 1990 kuulub Eesti Üliõpilaste Seltsi. Alustas humoreskide kirjutamisega 15-aastaselt Tuntuse saavutas 1990ndate alguses Ivan Orava lugudega Pühpäevalehes. On kirjutanud: lühiproosat, humoreske, följetone ja paroodiaid ajakirjanduses ja ...
artiklile, c) ajaleheartiklile, d) siseriiklikule seadusele, e) rahvusvahelisele lepingule, f) siseriiklikule kohtulahendile ja g) Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendile? Vastuseks vormistage palun viited järgmistele allikatele. Esitage kõigi kohta üks näide. a) Viidates monograafiale tuleb esitada autorii perekonnanimi ja initsiaalid, ilmumisaasta, raamatu pealkiri, ilmumiskoht ja kirjastus (kirjastaja). Nt. Sootak, Jaan. Üliõpilastööde kirjutamine ja vormistamine. Tallinn: Juura/University of Tartu. 2011 b) Viidates akadeemilisele artiklile tuleb esitada vahetu allikas (autori nimi ja konkreetne artikkel) ning siis mõttekriipsuga eraldatult kogumiku koostaja nimi, kogumiku või ajakirja nimetus, aastaarv, ajakirja number. Nt. R. Narits. Õigusteaduse rollist Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtete sisustamisel. Õigusteaduse osa Eesti õiguskorra kujunemises
Objektiivne õigus-Pärimisõigus on normide kogum, mis reguleerib surnud isiku varaliste õiguste ja kohustuste üleminekut teistele isikutele. Subjektiivne õigus- konkreetsele isikulesadusega antud mingit võimalust või talle seadusega pandud kohustust surnud isiku õiguste ja kohustuste suhtes. 15. Karistus – süütegude ligiitus, hädakaitse, hädaseisund, objektiivne- ja subjektiivne süüteokooseis (Õigusõpetus, ptk. 14)[Jaan Sootak (et al), Karistusõigus (Tallinn: Juura, 2012)] Süütegu- kuriteod ja väärteod Hädakaitse- seotud õigusvastaseründe tõrjumisega. Tegu ei ole õigusvastane kui isiktõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades seejuuresründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitsepiire Hädaseisund- tekib mitte inimese õigusvastasest
mida kõike tuleb igal konkreetsel juhul kindlasti arvestada. Selleks, et konkreetsel juhtumil olulist tähelepanuta ei jääks ning erinevaid isikuid võrdselt koheldakse, on vaja teatud süsteemi, kuhu oleks loogiliselt õigesse kohta paigutatud kõik need elemendid, mida õiguse rakendaja peab silmas pidama. Sellise loogilise süsteemi loomise, korrastamise ja edasiarendamisega tegelevat teadusharu nimetatakse karistusõigusdogmaatikaks. 3 Sellise valiku põhjuste kohta vt nt J. Sootak. Kriminaalpoliitika. Tartu, 1997, lk 44-48 2.2.1 Deliktistruktuur KrK järgi KrK-s kasutuses olnud deliktistruktuur rajanes tegelikult XIX-XX sajandi vahetuse Saksa õigusteaduses valitsenud klassikalise kuriteomõistel4 ning senisel kujul pärines 1930 ja 1950 10 aastatel välja kujunenud nõudkogude õigusdogmaatikast, mis taandas kuriteomõiste
viitamise järjekorras. Tähestikulise järjekorra puhul paigutatakse ette ladinatähestikulised ning seejärel slaavitähestikulised allikad. Raamatu viitamine: Näide: Hirsjärvi, S., Remes, P., Sajavaara, P. (2010). Uuri ja kirjuta. Kirjastus Medicina: Tallinn. Ajakirjades ilmunud artiklitele viidatakse järgmiselt: Autori(te) perekonnanimi ja eesnime initsiaal(id). (Ilmumisaasta). Artikli pealkiri. Ajakirja nimi, number, artikli lehekülje numbrid. Näide: Sootak, J. (2007). Sõber, kodanik, vastane ja vaenlane: Kellele on suunatud tänapäeva karistusõigus. Akadeemia, 8, 1714-1741. Artikkel ajalehes Autori(te) perekonnanimi ja eesnime initsiaal(id). (Ilmumisaasta). Pealkiri. Ajalehe nimi, kuupäev. Näide: Tereping, A.-R. (2013). ,,Shreki" valjust häälest. Postimees, 30. aprill. Elektroonilised allikad Autori(te) perekonnanimi ja eesnime initsiaal(id). (Ilmumisaasta). Pealkiri [allika tüüp (õppematerjal, pilt, video, e-raamat vms)]
on KarS'il kolmeastmeline deliktistruktuur, kus lähtutakse süüteo finalistlikust küsitlusest, omakorda tähendab see, et kui kõigil kolmel astmel esineb süü, saab tegemist olla õigusvastase teoga (kolm astet: koosseisupärasus, õigusvastasus, süü).33 Antud argumentatsioonist saab KarS'i liigitada karistusõiguse valdkonda, mis on tingitud kõnealuse seaduse eripärast võrreldes teiste avaliku õiguse pärusmaale kuuluvate õigusnormide kogumitega. 33 J. Sootak. Süüteomõiste ja deliktistruktuur. Tallinn 2004. Lk. 6-9. 15 7. Uuritava õigustloova akti õiguslik ideoloogia Autor leiab, et seadusandja poolt mõeldud käesoleva õigustloova akti õiguslikku ideoloogiat ongi võimalik tuletada käesoleva seaduse eelnõu seletuskirjast 34. Kuid eelnevalt peab autor vajalikuks mainida, et KarS'i eesmärki otseselt kusagil välja toodud ei ole, küll aga annab
Materiaal- ja menetlusõiguse kaasus II voorus provokatiivsed küsimused erinevatest eluvaldkondadest. Kaalumiskohtades tuleb tugineda teoreetilisele baasile, et mitte valele rajale minna. Eksamil ainult kaasus, hindab rohkem seda kuidas on koosseis leitud, kuidas järeldused kujundatakse. Õigeid -valesid vastuseid pole. Argumentatsioon on väga oluline. Eksamil võib olla arvuti lahti ja võib surfata ka riigikohtulahendeid!!! Menetlus saab tugineda materiaalõiguses tõestatule. J. Sootak, Karistusõiguse õpik Kristjan Kühl, Karistusõiguse üldosa Karistusseadustiku eelnõu, Sootak jt. Karistusõiguse kommentaarid (siin on ka põhiküsimused) Optiline karistusõigus, Jaan Sootak (karistusõiguse skeemid, mis võiks kaasas olla) Karistusõiguse kaasuste lahendamise metoodika, J. Sootak Jooksvalt karistusõiguse Juridica artiklid, P. Pikamäe Priit Pikamäe doktoritöö ja väitekiri – Tahtluse struktuur: tahtlus kui kooseisupäraste s Karistusõiguse kommenteeritud väljaanne
5. H. Maurer. Haldusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura, 2004, lk 42-43 Ülesanne 4. 1. A. Aarnio. Õigusteabe AS, Õiguse tõlgendamise teooria. Tallinn, 1996. 2. A. Aedma. Haldusmenetluse käsiraamat. Tartu, Tartu Ülikooli kirjastus, jt 2004. 3. H. Kalmo. Põhiseaduse põkkumine Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga. – Juridica 2016/3, lk 147-164. 4. I. Gräzin. Lugemik poliitiliste õpetuste ajaloost. I osa. Tartu, Tartu riiklik ülikool, 1987. 5. J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusõigus. Kommenteeritud väljaanne. Õigusteabe AS Juura. Tallinn, 2015. 6. K-D. Borchardt. Euroopa Ühenduse õiguse ABC. V trükk. Tallinn, 2001. 7. K. Merusk, R. Narits. Eesti konstitutsiooniõigusest. Tallinn, Juura 1998. 8. M. Ernits, Konkreetne normikontroll de lege lata ja de lege ferenda. – Juridica 2001/8, lk 572-596. 9. M. Kingisepp. Vastutav subjekt tootja vastutuse kohaldamisel. Juridica, 2011. 10. R. Maruste
2. Collins, H. Marxism and Law. Oxford 1982, pp 1-93. (ALLIKAS TEADUSKONNA TEABEKESKUSES). 3. David, R., Brierley, J.E.C. Major Legal Systems in the World Today. London 1985, pp 155-306. (ALLIKAS TEADUSKONNA TEABEKESKUSES; sobib ka 1968.a väljaanne). 4. Fincke, M. Specifica des Sowjetrechts. Sowjetsystem und Ostrecht. Festschrift für Boris Meissner. Berlin 1985, S 79-93. (ALLIKAS TEADUSKONNA TEABEKESKUSES). 5. Ginter, J., Laos, S., Sootak, J. Üleminek totalitaarriiklikust õigusriiklikku kriminaalõigusesse. (nt lk 16-17; 35-36). 6. Glendon, M.A. jt. Comparative Legal Traditions. 1994. (ALLIKAS TEADUSKONNA TEABEKESKUSES, sobib ka 1985.a. väljaanne), pp 395-436. 3 IV SEMINAR 22. märts 2014 kl 12.15-13.45 1. Islami õiguse tunnusjooned ja allikad. 2. Islami õiguse struktuur. 3
Sisekaitseakadeemia Justiitskolledz Inna Roosmann-Morozov LASTE SEKSUAALNE VÄÄRKOHTLEMINE Referaat Õppejõud: Uno Traat, lektor Tallinn 2010 Sisukord SISSEJUHATUS 3 1. LASTE SEKSUAALNE VÄÄRKOHTLEMINE 4 1.1. Kurjategija ja ohvri suhe 4 1.2. Pedofiilia ja erinevad aspektid eelsoodumuseks 5 1.2.1. Kriminaalsed aspektid 5 1.2.2. Ajalooline aspekt ja tänapäeva vaade 6 KOKKUVÕTE 9 ALLIKALOEND 10 SISSEJUHATUS 2 Lapse seksuaalne kurit...
KARISTUSÕIGUS 14.02.2008. a. Üldosa lõpeb kirjaliku arvestusega (10 küsimust, tuleb vastata laiemalt). Eksamil on ka 10 küsimust (51 punkti on miinimum). Kirjandus: ,,Karistusseadustik", Jaan Sootak, Priit Pikamäe. ,,Optiline karistusõigus", Jaan Sootak (üldosa on antud skeemidena). ,,Karistusõiguse üldosa skeemid". ,,Süüteomõiste ja delikti struktuur", Jaan Sootak. ,,Karistusõigus", Poigo Nuuma (konspekt). Kaasuste lahenduse metoodika. Analüüs, kas on need tunnused, mis on seaduses loetletud, kas on õigusvastane, kas on süüdi.....kuidas karistada. ,,Karistusõiguse kaasuseülesannete lahendamise metoodika", Jaan Sootak. 1. Sissejuhatus Õiguseallikas on õigusakt, mis paneb kohustusi või annab õigusi määramata hulga inimestele või väga suurele inimeste rühmale. Pretsedendiõigust ei ole meil. Meil annab kohus tõlgendusi
isiku varaliste õiguste ja kohustuste üleminekut teistele isikutele. Subjektiivse õigusena aga kujutab pärimisõigus endast konkreetsele isikule seadusega antud mingit võimalust või talle seadusega pandud kohustust surnud isiku õiguste ja kohustuste suhtes. 15. Karistus – süütegude ligiitus, hädakaitse, hädaseisund, objektiivne- ja subjektiivne süüteokooseis (Õigusõpetus, ptk. 14)[Jaan Sootak (et al), Karistusõigus (Tallinn: Juura, 2012)] Süütegu- kuriteod ja väärteod(FI füüsaline või rahaline kahjum- rahaline karistus või vangistus)ja väärteod(on kirjeldatud karistusseadustikus-rahatrahv või arrest) Hädakaitse- seotud õigusvastaseründe tõrjumisega. Tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele,
Argumendi esindamine orienteeritus probleemi lahendusena Vastutuseprintsiip- peamine asi on töö usalduvus. Peab kirjutama ainult asju, milles on kindel Kõik teksti osad peavad moodustama süsteemi- tekstis ei või olla sisemisi vastuolusid 16. Millistele nõuetele peavad vastama Tartu Ülikooli Õigusteaduskonnas vormistatud kirjalikud uurimistööd? Raamatu „Üliõpilastööde vormistamise juhend“ Koostaja Jaan Sootak 17. Mis on tsiteerimine ja mis refereerimine? Tsiteerimine on täht- täheline väljavõte tekstist, mis peab vastama originaalile mitte ainult sõnastuse, ortograafia ja kirjavahemärkide, vaid ka rõhutuste poolest. Refereerimine on teise teose või allika sisu konspekteeriv või kommenteeriv edasiandmine. 18. Mis on eetika? Millised on peamised teadustöö eetika printsiibid?
15 Põllumäe, S. Lühikonspekt. Vangistusõigus. Kättesaadav arvutivõrgus: http://www.google.com/url? sa=t&rct=j&q=&esrc=s&frm=1&source=web&cd=15&cad=rja&ved=0CEAQFjAEOAo&url=http%3A%2F %2Fwww.e-ope.ee%2F_download%2Feuni_repository%2Ffile%2F2108%2FVangOI_e-kursus.zip %2FVangOI_e- kursus_lyhikonspekt.doc&ei=5eVCUZu2Gemc0AXF24CYDQ&usg=AFQjCNExUlNLuPkD7R7DN4aaBfcqdK dNpA (01.03.2013). 16 Vangistusõigus. Kättesaadav arvutivõrgus: http://www.vangla.ee/41293 (01.03.2013). 17 Sootak, J. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, § 1 komm 1.1. 11 Vangistuseaduse kohaselt on vangistus kuriteo eest kohaldatav põhikaristus. Lisaks vangistusele kui põhikaristusele reguleerib vangistusseadus ka asendusvangistust, mida kohaldatakse kandmata jäänud üldkasuliku töö, tasumata rahalise karistuse ja tingimisi mõistetud vangistuse täitmisele pööramise korral. Vangistust kantakse vanglas, mis on
13. Äriõigus (Õigusõpetus, ptk. 10, lk. 194-218) Äriõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib ühiskonnas toimuvat vahetusprotsessi kõige laiemas tähenduses, sealhulgas selles protsessis osalevate majandusüksuste asutamise ja lõpetamise korda ning nende tegevuse aluseid. 14. Karistus – süütegude ligiitus, hädakaitse, hädaseisund, objektiivne- ja subjektiivne süüteokooseis (Õigusõpetus, ptk. 14)[Jaan Sootak (et al), Karistusõigus (Tallinn: Juura, 2012)] Süüteod jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks. Hädakaitseseisund – on seotud õigusvastase ründe tõrjumisega. Tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piire. Siit järeldub, et hädakaitses:
Teadustöö alused ja sissejuhatus õiguslikku analüüsi ja argumentatsiooni +raamat +”Süsteemse käsitluse alused” Peeter Loorents, EBS, - kokkuvõte (raamatu ülevaade) 2000-2500 sõna (SÜNTEES- koondama kogu informatsiooni kokku) 1)mis on kõige olulisem (kvalitativne analüüs) 2)kuidas seda saab tulevikus kasutada , korralikult vormistatud mõtteharjutused- logic puzzles https://www.advokatuur.ee/est/oigusaktid/eetikakoodeks empaatiavõime huumorimeel hea suhtleja jätab kõrvale oma maailmavaated valdab õiguse tõlgendamist laia silmaringiga pragmaatiline pühholoogia argumenteerimise võime loob seoseid moraalne usalduvöörsus empaatiavõime viisiakas mõõdukalt aus oskab lugeda diskreetne kannatlik kiire reaktsioon enesekindel konkreetne hea analüütik otsekohene hea maine täpne kollktiivi liige järjepidev arvuti kasutamine kultuurne juristi kvalifikatsioon oskab kirjutada juriidilisi tekste hea välimus pidevas arengus kursis aktuaalsete uudistega he...
see iha oma eluga õnnestuda nii suur, et pole aega filosofeerida. Pealegi on niigi selge, mida teha tuleb, et õnnelik olla: tuleb tegeleda "tõsiste" eluliste probleemidega: kuidas raha teenida, kuidas valida eriala ja leida töö, mis inimese ühiskonnale vajalikuks teeks, ning kuidas ennast selle kõige juures veel vormis hoida... Suveülikool on artiklisari, kus eri valdkondi uurivad teadlased kirjutavad, mida on nende valdkonnas uut ja huvitavat. Varem samas seerias ilmunud: Jaan Sootak (13.7): Sünd ja surm kui kokkulepe Martin Ehala (23.7): Kelle keel, selle voli Arvan, et Jumala poolt meie jaox määratud ja loodud õnn on see, mis sisaldab kõike seda, mida Jumal tahab meile anda...Tema rahu, Tema rõõmu, lootust, usaldust, suhet Temaga, turvalisust, küllust, soosingut, armastavad suhted lähedastega...usun, et kõik need ja veel paljud teised omadused on killukesed terviklikust Jumala poolt määratud õnnest...nõnda nagu õunaviilud õunast..
Karistusõigus Sügissemester lõppeb arvestusega – kaasuse lahendamine. Õppematerjal: karistusseadustik vajalik, J. Sootak. Karistusõiguse kaasusülesannete lahendamise metoodikast. 3. vlj. Tallinn: Juura 2008 (kogu kursus). Optiline karistusõigus kaasa I. SISSEJUHATUS KARISTUSÕIGUSE ÜLD- JA ERIOSASSE 1. Karistusõiguse mõiste ja koht õigussüsteemis 1.1. Terminoloogia Ühelt poolt kuritegu, teiselt poolt karistus. Kuritegu ld k crimen, ka eestis oli kasutusel kuni 2002. aastani kriminaalõigus, nüüd karistusõigus. Sisu poolest
1. Kriminaalpoliitika mõiste, definitsioon, vahekord kriminoloogiaga. Kriminaalpoliitika on ühiskondlike tegevuskavade väljatöötamine ja elluviimine eesmärgiga takistada süütegude levikut, vähendada nende raskust ja toimepanemise võimalusi ning nendega tekitatavat kahju, samuti ka mõjutada inimesi süütegudest hoiduma, kaitsta õiguskorda ning suurendada ühiskonnas turvalisust. Iga ühiskond tegeleb kuritegevuse kontrolliga. Kontrollides kuritegevust, luuakse kindlat keskkonda. Kaitstakse ühiskonna põhiväärtust. Iga riik peab looma väga kiiresti endale lojaalse ühiskonna ja kuritegevuse kontrolli institutsiooni. Eesti kriminaalpoliitika on sisuliselt mõjutatud tänases Euroopas kehtivatest põhimõtetest ja tavadest. Näiteks, surmanuhtlust asendati eluaegse vangistusega. Küsimus oli, kas on see sobiv viis? Tänasel päeval küsimuseks on vangla karistus. Näiteks palju inimest panna vanglatesse? Vangla karistust kasutatakse suhteliselt vähe j...
stressiseisundite tase ja ka see, millisel määral lapsel õnnestub või ei õnnestu ellu viia oma isiklikke püüdlusi. Emotsionaalset väärkohtlemist on tunduvalt raskem märgata ja ära tunda kui füüsilist ning seksuaalset väärkohtlemist, kuna temaga ei kaasne märgatavaid füüsilisi kahjusi ning pealegi esineb ta tihti koos teiste väärkohtlemise liikidega.31 28 . (2007). . Tallinn: Livret, lk 99. 29 Sootak J., Pikamäe P. (2002). Karistusseadustik kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, lk 390. 30 Soonets R. (1997). Lapse väärkohtlemise mõiste ja liigid.Tartu: AS Atlex, lk 93. 31 Soo K., Kutsar D. (2004). Seksuaalse väärkohtlemise kogemusedja hoiakud Eesti noorte hulgas. Sotsiaaluuring.Tartu, lk 7. 16
1. Kuidas sõnastatakse süütegu karistusseadustikus? 2. Kuidas on süüteod karistusseadustiku eriosas süstematiseeritud ja mis on selle süstematiseerimise aluseks? 3. Missugused süüteod on karistusseadustiku eriosas karistatavad kõige raskemini? Teemakohast kirjandust 1. Ernits, Madis jt. Karistusseadustiku üldosa eelnõu. Eelnõu lähtealused ja põhjendus. Tallinn–Tartu–Kiel, 1999. 2. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad Jaan Sootak ja Priit Pikamäe. Tallinn, 2004. 3. Kühl, Kristjan. Karistusõigus. Üldosa. Tallinn, 2002. 4. Nuuma, Poigo. Karistusõigus. Üldosa skeemid. Õppevahend. TTÜ kirjastus, 2003. 5. Nuuma, Poigo. Karistusõiguse üldosa. Õppevahend. TTÜ kirjastus, 2004. 6. Nuuma, Poigo. Karistusõigus.Eriosa. Õppevahend, TTÜ kirjastus, 2006; 7. Sootak, Jaan. Karistusõiguse alused. Tallinn, Juura, 2003. 8.Roxin, Claus, Arzt, Günther, Tiedemann, Klaus. Einführung in das Strafrecht und Strafprozessrecht. 3
moraalinormide ja tavade seda teha võis tuvastada kuritegu ja mõista õiglaselt ning karmilt kohut kurjategija üle. Johann Freiherr von Schwarzenberg saavutas selle ja tõenäoliselt oma teadmata ka uue ajastu Euroopa kriminaalseadusandluses. 16 Kasutatud kirjandus 1. Eser, A. Major Stages of Criminal Law Reform in Germany Israel Law Review. Jerusalem : Israel Law Review 1996/30 2. Sootak J. Development of Estonian Criminal Law. Juridica 1996/1 3. Drage, G. The Criminal Code of the German Empire. New Yersey : The Lawbook Exchange 2005 4. Bar, C.L. A history of Continental Criminal Law. New Yersey : The Lawbook Exchange 1999 5. Andersen P. Legal Procedure and Practice in Medieval Denmark. Leiden: IDC Publishers 2011 6. Ruff, J. R. Violence in Early Modern Europe 1500-1800. Cambridge : Cambridge University Press 2001 7. Langbein J.H
võimeline aru saama teo kelatusest ega ole ome tegusid võimeline juhtima), piiratud süüdivus ja joove. Kriteeriumitest kahte esimes ( iga ja süüdimatus) leidsid käsitlemist varasemalt. Järgnevana vaatlen piiratud süüdivust ja joovet. 3.2.2. Piiratud süüdivus- Kars prg 35 toob esmakordselt Eesti karistusõigusesse piiratud süüdivuse mõite: kui isiku võime oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt 1 J. Sootak, P. Pikamäe, Karisusseadustik kommenteeritud väljaanne, Tallinn, Juura, Õigusteabe AS, lk112- 115 2 Sealsamas, lk 115- 116 sellele arusaamale juhtida on Kars prg 34 nimetatud põhjustel oluliselt piiratud, võib kohus kohaldada KarS prg 60 säteststut( kergendada isiku karistust seaduse üldaosas nimetatud juhtudel). Tuleb rõhutada, et piiratult süüdiv isik on süüdiv kuid teatud vaimutegevuse
rehabilitatsioonisüsteemi ülesehitus baseerub Tallinna Tehnikakõrgkooli, Politseiameti, ja Tartu Ülikooli spetsialistide arvamusel. Töörühmas osalejad ja kaasatud konsultandid: Enno Lend - Tallinna Tehnikakõrgkooli professor, PhD Gunnar Meinhard - Tallinna Tehnikakõrgkooli lektor Ants Kukk - Tallinna Tehnikakõrgkooli lektor Juri Ess - Tallinna Tehnikakõrgkooli õpetaja Aavo Luuk - Tartu Ülikooli eksperimentaalpsühholoogia dotsent, PhD Jaan Sootak - Tartu Ülikooli kriminaalõiguse professor, PhD Riho Tänak - Politseiameti arendusbüroo koordinatsioonitalitluse juhtivkorrakaitseametnik, komissar Antero Habicht - Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talitluse juhataja Einar Hillep Justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talitluse nõunik Wolf-Rüdiger Nickel ICADTS (International Council on Alcholol, Drugs and Traffic Safety), President
Sõjad, haigusepideemiad, kriisid jne. Meditsiinis-> nt antibiotikumide kõrvalnähtude avastamisel pöörduti rahvameditsiini juurde. Huvitav artikkel: Vepsa rahvausu põhjal. "Rahvausund tänapäeval" 1995 . Mees suhtleb metsaga Kirjandust Juri lotman (1922-1993) rmt. Semiosfäärist , 1992 lk 77 jj Ernst Cassirer (1874-1945) rmt uurimus inimesest 1999 Jack Goody (1919) rmt Metsiku mõtlemise kodustamine 2000 [1977] Jaan Sootak " Möögaga leegi vastu" Akadeemia nr 4, 1990 Arhailine arusaam karistusest Keelust üleastumine lepitus Ohverdamine karistus ( lindpriius, veretasu). Keskaja arusaam karistusest Karistaja ja kahjukannataja lahusus - Psühkoloogiline alus: kättemaks - Ajalooline põhjendus tavaõigus - Õiguslik-eetiline alus ristiusk Tänapäevane arusaam karistustest suund karistuselt kasvatusele
- orienteeritud tulevikku (ennustused ja - orienteeritud minevikku (ajalugu) ended) - inimene otsustab ise, arvestades - inimene suhtleb endast väljaspool põhjus-tagajärg seoseid olevate jõududega - hinnatud on ettekuulutuste tõlgendaja (preester, nõid) Kristi Salve ,,Rahvausund tänapäeval", ilmunud 1995 Näide: Jaan Sootak ,,Mõõgaga leegi vastu" Akadeemia nr 4, 1990 - arhailine arusaam karistusest o keelust üleastumine lepitus (toimub inimese ja looduse vahel) o ohverdamine karistus (lindpriius ühiskonnast välja heitmine, veretasu) - keskaja arusaam karistusest o karistaja ja kahjukannataja lahusus psühholoogiline alus: kättemaks ajalooline põhjendus tavaõigus
Isiku surmaga tema õigusvõime lõpeb, ta ei saa enam olla õiguste ja kohustuste kandjaks (TsÜS § 7 lõige 2). Reeglina õigused ja kohustused surmaga ei lõpe, vaid lähevad üle uuele õigussubjektile pärijale. Inimene on õigusvõimeline sünnist surmani. 15. KARISTUS SÜÜTEGUDE LIGIITUS, HÄDAKAITSE, HÄDASEISUND, OBJEKTIIVNE- JA SUBJEKTIIVNE SÜÜTEOKOOSEIS (ÕIGUSÕPETUS, PTK. 14) [JAAN SOOTAK (ET AL), KARISTUSÕIGUS (TALLINN: JUURA, 2012)] Karistusõigus suunatud võitlusele süütegude vastu, rakendades karistusi süüteo toimepanijate suhtes. Näitab ära keelatud teod ja kuidas peavad riigiorganid nende toimepanijate suhtes käituma. Autoritaarne, karistusseadustik KARISTUSÕIGUS Karistusõigus kaitseb isikut ja õiguskorda õigusevastaste rünnete eest karistusõigusele omaste vahenditega.
Audentese Spordigümnaasium Kerli Neljas MINU KODUÜMBRUSE LINNUD Uurimistöö Juhendaja: Heli Illipe-Sootak bioloogiaõpetaja Tallinn 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................................5 1. LINNUVAATLUS. KIRJANDUSE ÜLEVAADE.......................................................................6 1.1. Kes on linnuvaatleja?.............................................................................................................6 1.2. Linnuvaatluse ajalugu............................................................................................................6 1.3. Linnundus, linnuvaatlus, twitching (Birding, birdwatching, and twitching).........................7 1.4. Võistlused...........................................
Tallinn. 2001. 3. Hattenhauer, Hans. Euroopa õiguse ajalugu. I raamat. Tartu. 1995 4. Ilus, Elmar. Rooma eraõiguse alused. Tallinn. 2000. 5. Letto-Vanamo, Pia. Rooma õigus juristide õigusena // Akadeemia 5/1993, lk-972-982. 6. Letto-Vanamo, Pia (koost.). Soome õigusajaloo põhijooned. Tartu. 1993. 7. Rückert, Joachim. Õiguse Lähiajalugu. Ülesanded ja saavutused ajaloo, õigusteaduse, sotsiaalteaduste ja sotsioloogia vahel. // Akadeemia 6-8/2001. 8. Sootak, Jaan . Veritasust kriminaalteraapiani. Käsitlusi kriminaalõiguse ajaloost. Tartu.1998. 9. Ylikangas, Heikki. Miks õigus muutub? Seadus ja õigus ajaloolise arengu osana. Tartu. 1993. Soovitav 1. Akadeemiline õigusharidus ja juristide täienduskoolitus. Tartu. 1996. 2. Cook, Chris; Stevenson, John. Euroopa ajalugu 1763-1991: käsiraamat. Tallinn. 1994. 3. Gurevits, Aron. Keskaja inimese maailmapilt. Tallinn.1992. 4. Hairetdinov, Ravil
A V E N Õ M M E · K A D R I J O O S T NEID LINDE ME TUNNEME Õ P P E M A T E R J A L L I N D U D E S T L E E V I K E R A S V A T I H A N E S I N I T I H A N E K Ü N N I V A R E S H A L L V A R E S H A R A K A S L I N A V Ä S T R I K S U U R - K I R J U R Ä H N P Õ L D L Õ O K E K O D U V A R B L A N E P Õ L D V A R B L A N E S U I T S U P Ä Ä S U K E K U L D N O K K K Ä G U VALGE-TOONEKURG A V E N Õ M M E · K A D R I J O O S T NEID LINDE ME TUNNEME Õ P P E M A T E R J A L L I N D U D E S T E E S T I M A A LO ...
Loengukonspekt [2]Tuletagem meelde õigusfilosoofia põhiküsimus: kas inimene võib vabalt otsustada õiguse normatiivse sisu ja regulatiivse toime üle? Või esinevad mingid piirid (jumalikud, looduslikud, mõistuslikud, relatsioonilised1 või kommunikatiivsed), mida inimene, olemaks inimene, ei saa või ei või ületada, või mida inimvõimed lihtsalt ei suuda muuta ega ületada. [3]Õigusfilosoofia suundi, mis tunnustavad selliste piiride olemasolu, nimetatakse loomuõiguseks. Need ei välista aga positiivse õiguse olemasolu, viimase olemasolu on pea võimatu eitada. Kuid positiivne õigus peab paratamatult vastama loomuõiguse nõuetele. Tänapäeval nähakse neis piirides eelkõige küsimust õiguse ja eetika vahekorrast: õiguse allumisest eetilistele printsiipidele või eetikast lausa kui õiguse allikast või alusest. Samas küsimus õiguse ja eetika vahekorrast on tundlik eetika autonoomia ning moraalse reali...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
