Eesti ulmekirjanduse viljeleja
Indrek
Hargla Kes on Indrek Hargla?
Kodanikunimi: Indrek
Sootak
43aastane Tallinna
kodanik
Lõpetanud TÜ
õigusteaduskonna
Töötanud kuni 2012. a
Eesti
Välisministeeriumis
Abikaasaks lastekirjanik
Heli IllipeSootak
Teosed
Romaanid "Baiita needus" (2001)
"Palveränd uude maailma"
(2003)
"Vabaduse kõrgeim määr"
(2003)
"
French ja Koulu" (2005)
"French ja Koulu Tarbatus"
(2007)
"Frenchi ja Koulu reisid"
(2009)
Sari “Kriminaalromaan vanast Tallinnast”“Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus” (2010 ja
2011)
“Apteeker Melchior ja Rataskaevu viirastus”
(2010)
“Apteeker Melchior ja
timuka tütar” (2011)
“Apteeker Melchior ja Pirita kägistaja” (2013)
Lühiromaanid"Gondvana lapsed" (1999)
"Uskmatuse hind" (1999)
"Excelsuse konkistadoorid" (1999)
"Pan Grpowski jõulud" (1999)
"Obernoni Apokrüüf" (2000)
"Capaneusi Harta" (2000)
"Mees, kes ei joonud viskit" (2001)
"Väendru" (2001)
"Hathawareti teener" (2002)
"
Maris Stella" (2003)
"Tagasi tulevikku IV”
Jutud"Dejavu" (1998)
"Õnnekosk" (1998)
"Gondvana lapsed" (1998)
"Kliendi soov" (1999)
"Spitzbergeni nokturn" (1999)
"Kindel linn" (1999)
"Kõik võimalused maailmas" (1999)
"Koobassaare heinaküün" (2000)
"Nad tulevad täna öösel!" (1) (2000)
"
Eeben " (2000)
"Nad tulevad täna öösel!" (2) (2000)
"
Diplomitöö " (2000)
"
Sierra Titauna nekropol" (2000)
"Aleana" (2000)
""Kuningas Christeri Mõõk" ja Ingrid" (2000)
"Sindbadi kaheksas reis" (2000)
"Heeringakaupmees Hendriku mõrsja" (2000)
"
Sild üle vaevavete" (2000)
"Rabaröövel" (2000)
"Meninos da rua" (2000)
"Isa süda" (2001)
"Fusion" (2001)
"Kevade tulek" (2001)
"Mees Assisi linnast" (2001)
"Liiga hilja" (2001)
"Veneetsia peeglite mõistatus" (2001)
"Paroodiad" (2001)
"Uneparandaja" (2001)
"Pengringeerion" (2001)
"Kord kuult (The Order from the Moon)" (2001)
"Sõber selvas" (2001)
"Terve maailm" (2001)
"Sindbadi üheksas reis" (2001)
"Vereta jaht" (2001)
"Enesemääramisõigus" (2002)
"Vend Rus" (2002)
"Püha Graal – 1984" (2002)
"Cuncti simus concanentes: Ave Maria" (2002)
"Novembrivalss Vanal väljakul" (2002)
"
Vlad " (2003)
"Viljakoll" (2004)
"Tagasi süütusesse" (2004)
"Minu päevad Liinaga" (2008)
"Apteeker Melchior ja katustel tantsija" (2010)
Kogumikud"Nad tulevad täna
öösel!" (2000)
"Pan Grpowski üheksa
juhtumit" (2001)
"Hathawareti teener"
(2002)
"Roos ja lumekristall"
(2006)
Antoloogia
"Õudne Eesti: Valimik eesti õudusjutte" (2005)
Telesarjad
“Alpimaja” stsenaarium (2012)
“Süvahavva” stsenaarium (2012)
“Apteeker Melchior ja Oleviste
mõistatus”
Esimese eesti gooti kriminaalromaani tegevus toimub
Tallinnas anno
domini 1409. Selle sündmustik on
ajendatud vanadest Läänemere legendidest ja
Tallinna ajaloost ning romaani tegelaste hulgas on
karmid ordumehed ja vagad dominiiklased, tõsised
raehärrad ja vooruslikud linnadaamid, lõbusad
mustpead ja üllad rändmuusikud. Teiste tegelaste
seas aga troonib taibukas apteeker Melchior
Wakenstede, kes peab oma kohuseks lisaks
linnarahvale
arstimite
müümise
kõrval
ka
mõrtsukate otsimist. Nii nagu kõigil teistelgi
tegelastel on ka Melchioril oma saladus, aastasadade
taha ulatuv suguvõsa needus.
Tunnustused Alates 2000. aastast
17 korda võitnud Eesti
ulmeauhinna “Stalker”, seda nii parima
algupärase romaani ("French ja Koulu" ja
"Suudlevad vampiirid"),
lühiromaani või jutu ("Excelsuse konkistadoorid",
"Sindbadi kaheksas reis", "Väendru", "Püha Graal –
1984", "Ingellik olevus", "Minu päevad Liinaga",
"Doanizarre udulaam", "Jõgeva elavad surnud"),
lühijutu ("Spitzbergeni nokturn", "Vend Rus",
"Vlad", "Emajõe ääres")
kogumiku ("Pan Grpowski üheksa juhtumit", "Roos
ja lumekristall", "Suudlevad vampiirid") kategoorias.
2009 Friedebert Tuglase novelliauhind "Minu
päevad Liinaga". Looming, 2008, nr 8
2008 Tallinna linna Tammsaare nimeline romaanipreemia
2011 Kultuurkapitali kirjanduspreemia romaanisarja
"Apteeker Melchior..." ning jätkuva
loomingulise kõrgvormi ja žanrilise mitmekesisuse
eest
2012 Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind teose “Apteeker Melchior ja
timuka tütar” eest
Huvitavat
Indrek Hargla isa on Tartu Ülikooli
kriminaalõiguse professor Jaan Sootak ja ema
filoloog Varje Sootak.
“Ma olen võrdlemisi tugevalt meelestatud
antikristlane. ”
Teostes meeldib mängida kõikvõimalike
vandenõuteooriate ja salaorganisatsioonidega.
Roger Zelazny, Dan Simmons, Robert Silverberg,
Arkadi Boriss Strugatski.
On olnud diplomaat
Taanis ja Ungaris.
Kui Hargla kirjutab,
suitsetab ta kõvasti ning
joob teed, teinekord
“surakaga”.
“Meeleolu loomiseks
kuulab klappidest
muusikat. Näiteks
dialoogide kirjutamiseks
vokaalmuusika ei sobi.
Lemmikud on
vanamuusika ja Mike
Oldfield. Aga ka
80ndate pop.”
Õnnehetki kogeb kirjanik
Hargla päevas paarkolm korda.
Nagu kaks tilka vett
InI drek H arglalÜlll al r Sar S aremäeTänan tähelepanu
eest!
Kasutatud kirjandus
http://et.wikipedia.org/wiki/Indrek_Hargla
http://my.tele2.ee/svenvabar/intervjuud/indrekhar gla.htm
http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/elu/av astatudgeeniusindrekhargla.d?id=64239935
http://www.varrak.ee/product/7921/ Document Outline
- Eesti ulmekirjanduse viljeleja - Indrek Hargla
- Kes on Indrek Hargla?
- Teosed
- Slide 4
- Slide 5
- Slide 6
- Slide 7
- Slide 8
- “Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus”
- Slide 10
- Tunnustused
- Slide 12
- Huvitavat
- Slide 14
- Nagu kaks tilka vett
- Slide 16
- Kasutatud kirjandus
Kõik kommentaarid