ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA (0)

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA Seminaritöö Juhendajad Prof. Raul Narits Lektor Silvia Kaugia


Tartu 2019 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................3 1. Kolmandal töönädalal loetud õigustloov akt ning tingimused mille põhjal võib 
väita, et tegemist on objektiivsesse õigusesse kuuluva aktiga?.........................4 2. Kümnendana loetud õigusakt. Millisesse mandri­euroopalikku õiguskultuuri 
õigusvaldkonda loetud akt kuulub?....................................................................5 3. 13. töönädalal loetud õigusakt. Milline on loetud õigustloova akti õiguslik 
ideoloogia? Millisena näeb akti õiguslikku ideoloogiat akti juurde kuuluv  seletuskiri? Isiklik arvamus ning omapoolsed täiendused.................................6 4. Millist õigustloovat akti lugesite 15. töönädalal? Milliseid mittetäielike ja  täielike õigusnormide liike loetud akt sisaldab?................................................7 5. 1., 4., 11., 12. ja 16. töönädalal loetud õigustloovatest aktidest igaühest üks  täielik õigusnorm ning selle analüüs võttes aluseks täielike õigusnormide 
struktuuriosad (hüpotees, dispositsioon, sanktsioon).........................................8 6. Keeleliselt kõige arusaadavam õigustloov akt...................................................9        6.1 Kõige problemaatilisem õigustloov akt..................................................9 Kokkuvõte....................................................................................................................10
Kasutatud materjalid....................................................................................................11 Olulisemate märksõnade loeng....................................................................................12 2


Sissejuhatus Seminaritöö   on   koostatud   kuueteistkümne   töönädala   jooksul   valitud   õigusaktide põhjal.   Valituks   osutusid   järgmised   õigusaktid   (aktid   on   järjestatud   lugemise
järjekorras): 1. Hasartmänguseadus ­ RT I 2008, 47, 261
2. Ravimiseadus ­ RT I, 21.12.2018, 21 3. Tartu Ülikooli seadus ­ RT I, 20.12.2016, 5
4. Rahvahääletuse seadus ­ RT I, 17.11.2017, 15 5. Advokatuurisadus ­ RT I, 20.12.2018, 4
6. Teenetemärkide seadus ­ RT I, 12.07.2014, 137 7. Nimeseadus ­ RT I, 22.12.2018, 15
8. Ehitusseadustik ­ RT I, 12.12.2018, 29 9. Rahvusooperi seadus ­ RT I, 27.02.2015, 4
10. Rahvaraamatukogu seadus ­ RT I, 04.07.2017, 55  11. Maapõueseadus ­ RT I, 12.12.2018, 53
12. Riigikaitseseadus ­ RT I, 29.05.2018, 6 13. Postiseadus ­ RT I, 03.03.2017, 19
14. Psühhiaatrilise abi seadus ­ RT I, 21.12.2018, 12 15. Vereseadus ­ RT I, 12.07.2014, 154 
16. Korruptsioonivastane seadus ­ RT I, 17.11.2017, 29 3


Valituks ostusid antud õigusaktid eelkõige isikliku huvi tõttu. Määravaks sai soov
tundma   õppida   antud   valdkondade   seadusi   täpsemalt.   Samuti   valisin   mõned õigusaktid,   kui meedias oli teema väga populaarne ning tekkis soov teada, milline
oleks   antud   olukorra   õiguslik   lahend.   Nimekirja   põhjal   võin   väita,   et   enim   huvi pakkusid esimestel nädalatel valitud õigusaktid. Hilisemalt valitud õiguaktid on ka
isiklikku   huvi   arvestades   tagapool.   Selle   põhjal   on   tegemist   isiklikus   plaanis õigusaktide pingereaga.  Põnevamad  on eespool ning vähem emotsioone tekitanud
aktid lõpus. Seminaritöö   koostamisel   kasutasin   õiguse   entsüklopeedia   õppeaine   2018.   aasta
sügissemestri   Raul   Naritsa   loengutes   koostatud   konspekti   ja   Silvia   Kaugia seminarides kirjutatud konspekte. Samuti kasutasin R. Narits. Õiguse entsüklopeedia.
2.   Tr.   Tallinn:   Juura   2002.   Vormistamisel   olen   aluseks   võtnud   Üliõpilastöö kirjutamine ja vormistamine. Juhend õigusteaduskonna üliõpilastele 2., täiendatud ja
parandatud väljaanne. Koostanud Jaan Sootak. Tallinn, 2016. 1. Kolmandal töönädalal loetud õigustloov akt ning tingimused mille põhjal   võib   väita,   et   tegemist   on   objektiivsesse   õigusesse   kuuluva aktiga? 3. töönädalal lugesin Tartu Ülikooli seadust (lühend - TÜKS). Tartu Ülikooli seadus kuulub   objektiivsesse   ehk  kehtivasse   õigusesse,   sest  on   kirja   pandud   ning   kehtiv õigusnormide kogum, mis on selleks läbinud kindla formaalse tee. See õigustloov akt
on avaldatud Riigi Teatajas. Riigi Teatajas on märgitud, et seaduse välja andnud


organiks on Riigikogu, see on vastu võetud 16.02.1995 ning jõustunud 21.03.1995. Kohustuslikud saavad olla ainult need seadused, mis on avaldatud, seega on ka Tartu
Ülikooli   seadus   kohustuslik.   Tartu   Ülikooli   seadus   on   objektiivselt   kehtiv, subjektidele kohustuslik ning väljendab ametlikult seda, mida riik peab õigeks või
valeks ehk on riigi poolt süstematiseeritud. 2.     Kümnendana   loetud   õigusakt.   Millisesse   mandri-euroopalikku õiguskultuuri õigusvaldkonda loetud akt kuulub?  Kümnendana   lugesin   Rahvaraamatukogu   seadust   (lühend   -   RaRS).   Kontinentaal- Euroopa õiguskultuuris jagatakse õigus kahte suuremasse valdkonda. Seda tehti juba rooma   õiguse   ajal,   kus   õigus   jagunes   era-   ning   avalikuks   õiguseks.   Õiguskorra jagunemine   õigusvaldkondadeks   omab   praktilist   tähendust   -   saadakse   teada,


missugused   asutused   on   kindlate   kaasuste   puhul   pädevad   otsust   langetama   ning missugustele õigusnormidele tuleb toetuda ja kuskohast indiviidil oma õigust otsida. Rahvaraamatukogu seadus kuulub haldusõiguse harusse ning seega on osa avaliku õiguse õigusvaldkonnast. 3.  13. töönädalal loetud õigusakt. Milline on loetud õigustloova akti õiguslik ideoloogia? Millisena näeb akti õiguslikku ideoloogiat akti juurde   kuuluv   seletuskiri?   Isiklik   arvamus   ning   omapoolsed täiendused. 13. töönädalal osutus valituks Postiseadus (lühend - PostiS).   Seadusandja poolt on märgitud   akti   õiguslikuks   ideoloogiaks  on   kvaliteetsete   postiteenuste   osutamine,
postiteenuste kasutajate kaitse.


Mina kujutangi antud seaduse eesmärki sarnasena nagu seadusandja selle kirja on pannud.   Postiseaduse   eesmärgiks   on   minu   ettekujutuse   kohaselt   kauba   transpordi
kvaliteetne   osutamine   ning   kauba   kvaliteetne   käitlemine.   Samuti   kvaliteedi   ning anonüümsuse tagamine, et teenuse kasutajaid kaitsta.  Seaduse   eesmärgi   kirjapanemine   on   seaduseelnõu   väljatöötamisel   kõige   olulisem
projektieelne   etapp.  Akti   eesmärk  on  eelnõu  seletuskirjas  sõnastatud   nii:   “Eelnõu eesmärgiks   on   tagada   UPT   osutamine,   kvaliteetsete   postiteenuste   osutamine,
postiteenuste kasutajate kaitse.”  4.   Millist   õigustloovat   akti   lugesite   15.   töönädalal?   Milliseid mittetäielike ja täielike õigusnormide liike loetud akt sisaldab?  Viieteistkümnendana lugesin Vereseadust (lühend - VereS).  Vereseadus sisaldab palju mittetäielike   õigusnorme.   Kõige   rohkem   esineb   definitiivseid   norme,   sest   seadus reguleerib väga spetsiifilist valdkonda ning selleks, et ka valdkonnaga igapäevaselt
mitte kokku puutuv inimene seadust õigesti mõistaks on vaja terminid defineerida. 


Vereseaduses   sisalduvad   mittetäielikud   õigusnormid   on   deklaratiivsed   normid,
definitiivsed   normid,   kollisiooninormid,   blanketsed   normid   ning   viitelised õigusnormid. Deklaratiivne norm on näiteks VereS § 1 lg 1: Käesolev seadus kehtestab doonori ja
retsipiendi tervise kaitse eesmärgil inimvere (edaspidi veri) käitlemise nõuded ning vere käitlemise korralduse. Definitiivne norm on näiteks VereS § 3: Vere käitlemine on vere kogumine ning
verekomponentide valmistamine, uurimine, säilitamine, väljastamine, kasutamine ja müük. Kollisiooninorm on näiteks VereS § 2 lg 1 p 3: Verepreparaatidele kohaldatakse
ravimiseadust, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi. Blanketne norm on näiteks VereS § 13: Vere käitlemisel tagatakse verepreparaatide nakkusohutus nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse §­s 14 sätestatud korras. Viiteline õigusnorm on näiteks VereS § 28: Verekeskused ja verekabinetid peavad
viima  vere  käitlemise  vastavusse  käesoleva  seaduse §  8 lõike  4 alusel  sätestatud nõuetega hiljemalt 2006. aasta 1. jaanuariks. Täielik õigusnorm on näiteks VereS § 7 lg 3 p 1:Doonoril on õigus saada üldist teavet
vere käitlemise ja vereülekande kohta. See on sotsiaalselt sisult regulatiivne norm, millel on lihtne hüpotees ja keeruline dispositsioon. Täielik   õigusnorm   on   ka   VereS   §   24:   Juriidilise   isiku   poolt   vereteenistuse
infosüsteemi   valeandmete   tahtliku   sisestamise   eest – karistatakse rahatrahviga kuni 770 eurot. See on sotsiaalselt sisult õigustkaitsev norm,
millel on lihtne hüpotees ning lihtne dispositsioon.


5.   1.,   4.,   11.,   12.   ja   16.   töönädalal   loetud   õigustloovatest   aktidest igaühest   üks   täielik   õigusnorm   ning   selle   analüüs   võttes   aluseks täielike   õigusnormide   struktuuriosad   (hüpotees,   dispositsioon, sanktsioon).   a)   Hasartmänguseadus   (HasMS   §   9   lg   1)   -  Õnnemängu,   toto   või   osavusmängu korraldamise õigus on usaldusväärsel juriidilisel isikul, kes vastab käesoleva seaduse nõuetele   ning   kellel   on   hasartmängu   korraldamise   tegevusluba   ja   hasartmängu korraldamise korraldusluba. Loterii korraldamise õigus on käesoleva seaduse nõuetele vastaval   usaldusväärsel   isikul,   kellele   on   väljastatud   loterii   korraldamise korraldusluba.   See   on   sotsiaalselt   sisult   regulatiivne   norm,   millel   on   keerulne hüpotees ning keeruline dispositsioon.  b) Rahvahääletuse seadus (RaHS § 18 lg 2 p 1) -  Maakonna valimiskomisjonil on õigus peatada jaoskonnakomisjoni liikme volitused, kui ta on rikkunud käesolevat seadust,   Vabariigi   Valimiskomisjoni   määrust   või   kõrgemalseisva   valimiskomisjoni juhist.   See   on   sotsiaaselt   sisult   regulatiivne   norm,   millel   on   lihtne   hüpotees   ning alternatiivne dispositsioon. c) Maapõueseadus (MaaPS § 114 lg 1) -  Maavara või maavarana arvele võtmata kivimi,   setendi,   vedeliku   või   gaasi   loata   kaevandamise   eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. See on sotsiaalselt sisult õigustkaitsev norm, millel on alternatiivne hüpotees ning lihtne dispositsioon. d)   Riigikaitseseadus   (RiKS   §   94   lg   1)   -   Riigikaitselise   töökohustuse   täitmisele ilmumata jätmise eest - karistatakse rahatrahviga 300 trahviühikut. See on sotsiaalselt sisult õigustkaitsev norm, millel on lihtne hüpotees ning lihtne dispositsioon. e) Korruptsioonivastane seadus (KVS § 9 lg 2) -  Erikomisjonil on oma ülesannete täitmiseks õigus välja kutsuda isikuid ja nõuda tutvumiseks andmeid ja dokumente. See on sotsiaalselt sisult regulatiivne norm, millel on lihtne hüpotees ning keeruline dispositsioon.


6. Keeleliselt kõige arusaadavam õigustloov akt.  Minu   jaoks   oli   keeleliselt   kõige   arusaadavam   Postiseadus.   Antud   õigustloov   akt sisaldas väga vähe autorile  veel tundmatuid sõnu. Samuti ei esinenud liigselt viiteid teistele paragrahvidele, mis muutis teksti väga meeldivaks lugeda. Kõik paragrahvid olid   lahti   seletatud   loogiliselt   ning   arusaadavas   eesti   keeles.   Teiste   õigustloovate aktidega võrreldes olid Postiseaduses esinenud laused väga lihtsad. Ei olnud kasutatud keerukaid lausekombinatsioone ning kui ka esinesid, olid need väga selged. Teisi akte lugedes tekkis kohati tunne, et poole lause peal kaob mõte ära, sest laused olid väga keerulise   ülesehitusega   ning   oli   viiteid   kohtulahenditele   ning   sama   akti   teise paragrahvi   kolmandale   punktile,   mis   kõik   muutis   teksti   raskeks   jälgida   ning arusaamatuks   lugeda.   Postiseaduses   olid   paragrahvide   alapunktid   enamasti   lihtsa ülesehitusega   laused   ning   teiste   loetud   aktidega   võrreldes   keeleliselt   tunduvalt lihtsamad lugeda. 6.1 Kõige problemaatilisem õigustloov akt. Kõige problematilisem tundub Ravimiseadus. Eelkõige väga spetsiifiliste nimetuste pärast, mis paragrahvides tihti esinesid. Kuigi Ravimiseadus ongi väga spetsiifiline ala ning sellega peaksidki tegelema ala spetsialistid, on vahel ka tavainimesel vaja saada informatsiooni ravimite hävitamise ning hoiustamise kohta. Milline on õige viis ravimeid hävitada ning kuidas on õiguslikult korrektne viis medikamente käidelda. Hetkel on seadus ülekoormatud spetsiifiliste terminitega, mida lihtinimesel keeruline mõista. Eriti veel vanematel inimestel, sest nemad puutuvad ravimitega kõige rohkem kokku. Seega võiks olla Ravimiseadusest keeleliselt ja ülesehituselt lihtsam versioon, mida oleksid võimelised paremini analüüsima ka vanemad inimesed. See ei tähenda, et antud õigustloov akt ära kaotada. Mõtlen pigem uue akti tegemist või siis lisada juba olemasoleva akti lõppu lühem ja lihtsam ülevaade eelpoolmainitud paragrahvide sisust, sest hetkel Riigi Teatajas avaldatud Ravimiseadus on liiga keeruline enamike inimeste jaoks.


Kokkuvõte Loetud   õigusaktide   puhul   on   tegemist   Eesti   objektiivsesse   õigusesse   kuuluvate õigustloovate aktidega – need on kirjalikult avaldatud Riigi Teatajas, olles samal ajal kehtivad   ning   läbinud   kehtima   saamiseks   vajaliku   formaalse   tee.   Eesti   Vabariigi õiguskorra   õigusallikate   hierarhias   paigutuvad   antud   aktid   neljandale   astmele   ehk tegemist   on   seadusega,   olles   seega   allutatud   Eesti   Põhiseadusele,   rahvusvahelise õiguse   üldtunnustatud   normidele   ning   printsiipidele   ja   konstitutsioonilistele seadustele.  Seadused   suhestuvad   piisaval   määral   õiguse   idee   komponentidega   ehk   loetud õigustloovad aktid on õiglased, tagavad õiguskindluse ning on eesmärgipärased.  Antud seminaritöö kirjutamine aitas autoril korrastada ning süstematiseerida Õiguse entsüklopeedia aines omandatud teadmisi, luues põhja tulevasteks õpinguteks õiguse vallas. Lisaks omandas autor erinevaid teadmisi seaduste regulatsioonist Eesti õiguse kontekstis.   Töö   kirjutamise   käigus   luges   autor   erinevaid   seadustekste   ning õigusnormide   analüüs   hõlbustas   oluliselt   seadustekstide   ning   selles   sisalduva õiguskeele mõistmist. 


Kasutatud materjalid R. Narits Õiguse entsüklopeedia.  2. Tr. Tallinn: Juura 2002. J. Sootak. Üliõpilastööde kirjutamise ja vormistamise juhend. Tallinn 2016
Õiguse entsüklopeedia seminarideks koostatud seminaritööd R. Naritsa loengukonspekt (autori koostatud)
"Seaduste vihik" ­ igal töönädalal kirja pandud ning analüüsitud õigustloovate aktide  kogumik  


Olulisemate märksõnade loend Direktiivid (õigusaktid)  Õiguskord Õigusnormid Sanktioonid  Eraõigus Karistused  Füüsilised isikud  Isikud Karistused  Põhiseadus  Õigusteadus  Seadused Seaduste tõlgendamine Õigusloome 

Document Outline

• Sissejuhatus