Laste väärkohtlemine (1)

Sisekaitseakadeemia
Justiitskolledž
Inna Roosmann-Morozov
LASTE SEKSUAALNE VÄÄRKOHTLEMINE
Referaat
Õppejõud:
Uno Traat , lektor
Tallinn 2010
Sisukord
SISSEJUHATUS 3
1. LASTE SEKSUAALNE VÄÄRKOHTLEMINE 4
1.1. Kurjategija ja ohvri suhe 4
1.2. Pedofiilia ja erinevad aspektid eelsoodumuseks 5
1.2.1. Kriminaalsed aspektid 5
1.2.2. Ajalooline aspekt ja tänapäeva vaade 6
KOKKUVÕTE 9
ALLIKALOEND 10
SISSEJUHATUS
Lapse seksuaalne kuritarvitamine ehk lapse seksuaalne väärkohtlemine on väärkohtlemise vorm, mille puhul täiskasvanu või nooruk kuritarvitab last seksuaalse stimulatsiooni eesmärgil. Lapse seksuaalse kuritarvitamise vormide sead on lapse kutsumine seksuaalsesse tegevusse või tema sundimine selleks, suguelundite paljastamine lapse ees, pornograafia näitamine lapsele, seksuaalne kontakt lapsega, füüsiline kokkupuude lapse suguelunditega, lapse suguelundite vaatamine ilma füüsilise kokkupuuteta ja lapse kasutamine lapspornograafia valmistamiseks.
Karistusseadustiku järgi on karistatav igasugune seksuaalvahekord noorema kui neljateistkümneaastase isikuga . Eraldi on olemas paragrahv, mis käsitleb vastutust intsesti puhul. Karistusseadustikus käsitleb §145 (Suguühendus lapseealisega) ja §146 (Sugulise kire rahuldamine lapseealisega. Neid kuritegusid peetakse eriti rasketeks , kuna nad puudutavad nii füüsilist kui ka moraalset aspekti. Samuti need kuriteod on ühelt poolt seotud psühhilise häirega nii sooritajal, kui ka hiljemas perspektiivis ohvril.Karistused nende kuritegude eest on ranged.
Seksuaalne väärkohtlemine on laiem mõiste kui otsene suguline kontakt lapsega. Lapsed on turvakodu andmete järgi rääkinud, et nende suguelundeid on katsutud, sõrmega stimuleeritud, aga seda on väga raske tõestada, sest lapse ja vanema suhtes ei ole tavaliselt pealtnägijaid. Kui on toimunud seksuaalakt, siis on tavaliselt meditsiinilised märgid. Sellised juhtumid jõuavad kohtusse, aga eraldi pole välja toodud, kui paljude puhul oli tegu intsestiga.
Antud töös soovib autor vaadelda järgmisi küsimusi:

Milline on kurjategija ja ohvri suhe?

Kas pedofiilia on haigus ning kas sellele on eelsoodumusi?

Kui tihti registreeritakse lapse seksuaalse väärkohtlemise juhtumeid Eestis?
Autor püüab töö käigus leida vastuseid küsimustele, mis olid püstitatud.
1. LASTE SEKSUAALNE VÄÄRKOHTLEMINE
1.1. Kurjategija ja ohvri suhe
Tartu Laste Tugikeskusse jõuab aastas umbes 30 laste seksuaalse väärkohtlemise juhtumit, nende hulgas paljud noorte omavalise seksuaalse väärkohtlemise juhtumid, pooltel juhtudel on toimepanijaks täiskasvanud inimene.
2008. aastal registreeriti kokku 368 seksuaalkuritegu, suurima osa moodustasid vägistamise, lapspornograafia valmistamise, sugulise kire rahuldamise (sh vägivaldse rahuldamise) ning seksuaalse ahvatlemisega seotud juhtumid. Viimastel aastatel on sagenenud küberruumi vahendusel toime pandud lapsohvritega seksuaalkuriteod. Varasemaga võrreldes oli 2008. a vähem konkreetselt lapspornograafia valmistamisega seotud juhtumeid, rohkem lapspornograafia allalaadimise, edastamise või hoidmisega seotud juhtumeid. Seksuaalse väärkohtlemise puhul on suurem risk ohvriks langeda noortel ja lastel. Näiteks meedikute hinnangul on seksuaalse (ja ka füüsilise) vägivalla ohvriks eelkõige noored naised vanuses kuni 30 aastat. Rahvusvahelise ohvriuuringu andmed 30 riigi kohta näitavad, et pooltel juhtudel ohver tundis kurjategijat, veidi enam kui kolmandik ohvritest teadis kurjategijat näo järgi ja kümnendikul juhtudel välimuse järgi.(Eesti Mittetulundusühingute ja sihtasutuste Liidu koduleheküljelt http://www.ngo.ee/?class=document&action=print§ion=29147 välja otsitud 15.09.2010)
1.2. Pedofiilia ja erinevad aspektid eelsoodumuseks
Kahtlemata on pedofiilia haigus. Mis selle põhjustab, ei ole lõpuni teada. Mõne teooria järgi kinnistab seda hälvet kaasasündinud soodumus, teiste arvamuste põhjal aga vastuvõtlikus eas kogetu . On räägitud mingist puberteediaegse kiindumuse psüühilisest kinnistumisest ning muidugi on viidatud ka sellele, et pedofiil saab inimestest, kes on lapsena ise langenud seksuaalse ärakasutamise ohvriks. Kõikidele pole tõesti kahjuks teada antud, mis seda põhjustab. Ega teata ka, kes seda ravida suudab.
Üldiselt on pedofiilia puhul tegemist meesterahvaga, kes kasutab oma seksuaalse iha rahuldamiseks alaealisi isikuid. Enamjaolt on pedofiili jaoks atraktiivsed lapsed, kes on puberteedieelses või varases puberteedieas, kuid on teada ka juhtumeid, kus seksuaaltung on suunatud sülelaste suunas. Kuid on ka juhtumeid, kus aktiivseks pooleks on täiskavanud naisterahvas, kes kasutab ära alaealist last. Pedofiil võib eelistada samasoolisi või vastassoost lapsi või olla huvitatud mõlemast soost. ( Juura 1998: 42)
1.2.1. Kriminaalsed aspektid
Karistusseadustiku kohaselt on pedofiilia lapse seksuaalne ärakasutamine tema psüühikaga manipuleerides või ähvardustega mõjutades ja/või otsese füüsilise vägivalla abil. Lühemas mõistes suguiha rahuldamine lapseealise isikuga. Samuti mitte ainult otsese kontaktiga lapsega vaid ka selleteemaliste materjalide levitamine ja tootmine ning nende omamine ning kasutamine sugulise kire rahuldamiseks. Eesti Vabariigi Karistuseadustiku §145 ja 146 (7. jagu - "Seksuaalse enesemääramise vastased süüteod") alustel on määratud vanuseliseks piiriks, millal isik ei lähe enam lapseea alla, 14 aastat. (TTÜ Kirjastus 2006: 55)
Kriminaalstatistika alusel on enamikel juhtudel, kui ohvriks tüdruk, tegemist isikuga tema tutvusringkonnast või perekonnast ning poisi puhul isikuga, kellega ta on kohtunud haridussüsteemi kaudu.
Psühholoogilises praktikas eristatakse põhiliselt 2 liiki laste seksuaalset ära kasutamist:
1. Vanem isik saab seksuaalse erutuse palja lapse (ka pildil) vaatamisest ja tema katsumisest
2. Vanem isik astub otsesse seksuaalkontaki püüdes imiteerida või sooritades suguühet.
Vaadates pedofiilianähtuse psühholoogilisi aspekte lapse poole pealt, on viimase aja psühholoogias oluline viidata Bruce Rind 'i jt. metauurimusele, milles leiti, et mitte kõigil juhtudel ei tuleks lapse ja täiskasvanu (seksuaalse maiguga) suhtlemist nimetada väärkohtlemiseks - psüühikahäireid hilisemas elus lapseea ärakasutamine praktiliselt ei tekita.
(Vaba entsüklopeedia Vikipeedia koduleheküljelt http://et.wikipedia.org/wiki/Pedofiilia välja otsitud 16.09.2010)
1.2.2. Ajalooline aspekt ja tänapäeva vaade
Läbi ajaloo on teada palju juhtumeid, kus täiskasvanud on võtnud omale seksuaalpartneriteks alaealisi. Vanimad, kuigi erinevate autorite poolt vaidlustatud juhtumid on pärit Piiblist.
On vaidlustamata, et näiteks Vanas-Kreekas oli kombeks õpetlastel meestel võtta omale partneriks noori poisse. Teada on, et noorimad sellised õpilased olid orienteeruvalt 5-aastased. Koraanis mainitakse, et prohvet  Muḩammad võttis omale naiseks 6-aastase tüdruku nimega‘Ā'ishah', olles ise juba küpses eas. Orjapidamise ajast on teada, et oli tavaline, kui osteti lapsi peremehele "tosina kaupa toateenijateks". Selline komme püsis. Euroopalikus kultuuriruumis aadliperekondades kuni 1800. aastateni. Vaieldud on sellise kombe seksuaalse tagapõhja üle, kuid kaasaegsete kirjanike järgi oli selliste noorukite seksuaalne ärakasutamine suhteliselt tavaline. Aasia riikides on tänapäevani kombeks anda lapsi juba peale sündimist abikaasaks. Paljudel juhtudel on abikaasaks enamvähem samaealine laps ning põhjuseks on enamuses majanduslikud kaalutlused. Kuid on teada ja viimaste kümnendite jooksul ka kohtusse jõudnud juhtumeid, kus lapseealine sunnitakse abielluma endast palju vanema partneriga ja ta peab minema elama tema juurde.
Pedofiilia mõiste võttis 1886. aastal kasutusele saksa psühhiaater  Richard von Krafft-Ebing. Tema pedofiiliadefinitsioon - tegemist on 1) eksklusiivselt 2) eel- või varapuberteedis lastele suunatud 3) ajas püsiva seksuaalse eelistusega - on põhijoontes kehtiv ka tänapäeval.
Kaasaegse pedofiilia mõiste tõi esile 1950ndatel aastatel USAs tegutsenud uurija Kinsey koos abikaasaga, kelle palju kõmu tekitanud uurimistöö inimese seksuaalsusest sisaldas märkmeid ka lapseealiste seksuaalsusese kohta ning seksuaalaktide mõjust neile. Kriitikud on leidnud, et Kinsey kasutas vaieldavaid meetodeid , kuigi Kinsey instituut neid eitab. Lähtuvalt kõmust, mida tekitas see uuring, hakati eri maade karistuseadustikesse sisse viima seadusepügalaid, mis määrasid isikute vanuselised piirid seksuaalse tegevuse osas. Momendil on üldiselt aksepteeritud vanuseks maailmas 14 aastat, kus juures paljud riigid lisavad klausli, mis määrab, et 14-18 isiku seksuaalakt tohib toimuda temast vanema isiku puhul vaid siis, kui vanusevahe ei ületa 3-5 aasta piiri. Paljudes riikides on piiramatu vabaduse aluseks vanus 21 eluaastat , enamlevinud on 18 aastat sünnist.
Läbi 1900ndate aastate ja eriti selle sajandi viimastel kümnenditel on Euroopas ja Ameerikas lahvatanud mitmed skandaalid isikute ja isegi isikute gruppide poolt teostatud pedofiilia juhtumitest. Tuntum isik sellel teemal peaks olema poplaulja M. Jackson . Tuntum grupijuhtum 1980ndatel Euroopas kinnipandud pedofiiliateemaline ajakiri "Paidika", mis ühendas tuhandeid isikuid üle Euroopa, kes tootsid ja levitasid ning ka tarbisid lapspornot. Samuti põhiliselt Katoliiklikku kirikut puudutanud sajad ja paljude arvates isegi tuhanded juhtumid, kus kirikuisad kasutasid seksuaalselt ära kooripoisse ja kirikukoolis käivaid õpilasi. Ainuüksi Los Angelese kohtu piirkonnas tõsteti süüdistus 560 juhul kirikutegelaste vastu aastaks 2005.
Enamik neist juhtumistest lõppes sellega, et Kirik pakkus kannatanutele kopsaka rahalise kompensatsuiooni ja kaebused võeti tagasi - summad varieerusid $7 ja $120 miljoni dollari vahel. On teada, et osad juhtumid jõudsid ka kohtutesse nii Ameerikas kui ka Euroopas ning kirikuisad pidid tagasi astuma või minema vanglasse. Nendelt kohtuasjde käigus ilmnes , et selline käitumine oli igapäevane asi ja kui tundus, et süüdistused "väljuvad" kohalikust kirikust saadeti patustanud püha isa teise kohta jätkama oma tööd.
Samas on religiooni esindajad ka ise võidelnud sellise praktika vastu nii kirikus kui ka ilmalikus ruumis. USAs asuv ühendus NAMBLA ( North -America Man/Boy Love Assoc. - Põhja-Ameerika Mehe ja Poisi Armastuse Ühendus), mis koosneb biseksuaalidest, on proovinud aastakümneid alandada nii nimetatud "age of consent" ehk legaalset seksuaalvanust tegutsedes tihti vägagi aktiivselt poliitilises lobbys. Nende eesmärgiks on alandada vanust kuni 8 või isegi 6 aastani. Momendil on nende aktiivse rünnaku all vanuse alandamine 12 aasta piirile. USAs on momendil käigus isegi paar kohtuasja, kus selle ühingu liikmed on pedagoogilistes asutustes tööl olles püüdnud propageerida oma ühingu põhimõtteid nii sõnas ja kirjas kui ka praktilises tegevuses. Viimase kümne aasta jooksul on avalikkuse ette jõudnud ka selline tegevus, mille puhul põhiliselt Euroopast lähevad üldiselt keskealised meesisikud Aasia riikidesse ning seal teatud piirkondades leiavad omale sekspartneriteks lapsi. Osad Euroopa riigid püüavad muuta sellise tegevuse ebaseaduslikuks ja on avaldanud ka survet Aasia riikidele sellise tegevuse ebaseadslikuks muutmise osas. Enamuses islami riikides puudub tänapäevani seaduses piiritletud vanus millal alaealine võib ametlikult tegeleda vastasugupoolega. Islami seaduse Shariaadi alusel võib tüdruku "naiseks võtta" peale tema kolmandat kuupuhastust. Abiellumisele aga vanuselist piiri pandud ei ole. (Vaba entsüklopeedia Vikipeedia koduleheküljelt http://et.wikipedia.org/wiki/Pedofiilia välja otsitud 16.09.2010)
Seksuaalsete häirete tekkimist soosivad järgmised tegurid:

Bioloogilised

Vanuselised

Psühhilised

Tingitud sotskultuurist

Psühhiline patoloogia , kui seksuaalsete häirete tekke põhjus
Faktorid , mis mõjutavad seksuaalseid kuritegusi .

Sugu

Agressioon

Joovastavad ained

Patoloogiline isiksuse areng
(Juriidiline kirjandus 1991: 331-332)
KOKKUVÕTE
Seksuaalne ärakasutamine ja kuritarvitamine on kõige halvemat liiki vägivald laste vastu. UNICEFi andmetel rakendatakse seksitööstuses igal aastal pea kahte miljonit last. Internetti on üles riputatud rohkem kui miljon seksuaalselt kurvitarvitatud kümne kuni kahekümne tuhande lapse fotot . Neist väheste laste isikud on kindlaks tehtud. Enamik neist on anonüümsed ja hüljatud ning arvatavasti kuritarvitatakse neid ka täna.
Ei ole peetud statistikat, kui palju lapsi Euroopas seksuaalselt kuritarvitatakse, kuid hästi on teada tõik, et vahe juhtumite arvul, mille kohta on esitatud kaebus, ja tegelikult toimepandud juhtumite arvul on suur. Andmed, mida me teame, näitavad, et lapsi kuritarvitakse Euroopas seksuaalselt peamiselt perekonnaliikmete või lapsele lähedaste isikute poolt või lapse sotsiaalses keskkonnas. 
Karistada saab kõiki, kes sooritavad mis iganes seksuaalse väärkohtlemis kuriteo lapseealise vastu. Kui kuritegu on eriti raske ja sooritatud ka riigis, kus sellist käitumist ei ole kriminaliseeritud, võib kuriteo täideviijat kohtu alla anda, kui ta naaseb oma kodakondsusriiki. Selle mõtteks on võidelda lastele suunatud seksiturismiga.
ALLIKALOEND
Nuuma , P. 2006. Suguühendus lapseealisega ja sugulise kire rahuldamine lapseealisega. Raamatus „Karistusõigus“ (lk. 55). Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus
Sootak, J. 1998. Seksuaalkuriteod. Raamatus “Isikuvastased kuriteod” (lk. 42). Kirjastus Juura
Starowicz, Z. 1991. Seksuaalne patoloogia ja Seksuaalne kuritegevus. Raamatus „Kohtu seksoloogia“ (lk. 331-332). Kirjastus Juriidiline kirjandus
Vaba entsüklopeedia Vikipeedia koduleheküljelt http://et.wikipedia.org/wiki/Pedofiilia välja otsitud 16.09.2010
Eesti Mittetulundusühingute ja sihtasutuste Liidu koduleheküljelt http://www.ngo.ee/?class=document&action=print§ion=29147 välja otsitud 15.09.2010
10