Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti tuntud kirjanikud (0)

1 Hindamata
Punktid
Kirjanike nimed, keda tuleb arvestusel tunda nägu pidi.
Lisaks tuleb teada olulisi fakte nende elust ja loomingust.
Tõnu Õnnepalu- sündis 1962 aastal tallinnas, õppis Tartu Ülikoolis bioloogiat, töötas bioloogia ja keemia õpetajana, tõlkinud palju teoseid, alustas luuletajana, romaanid on ilusa keelega ja kujutavad inimest kriisiseisundis, töötas ajakirjas vikerkaar, „ Piiririik “ 1993 Emil tode mineall, „Printsess“1997, „Hind“ 1995, „Raadio“ 2003, „Paradiis“ 2009, „Mandala“ 2012, esseekogumik „Ainus armastus“
Jürgen Rooste- sündis 1979 a tallinnas, eesti luuletaja, lõpetas Tallinna pedagoogikaülikooli, töötas ajalehes sirp , oli Eesti instituudi soome filiaali juhataja, töötas maalehes, alates 2014 aastast vabakutseline, saanud betti Alveri debüüdiauhinna, Friedeberg tuglase novelliauhinna ja teisi. „Sonetid“ 1999, „ Veri valla“ 2000, „Ilusaks inimeseks“ 2005, „Elutants“ 2013 koos Doris Karevaga, „Suur sume, suur tume“ 2014
Kivisildnik- 1964 Rakveres, on eesti kirjanik ja ajakirjanik, kuulunud Hirohalli ja Tartu Noorte Autorite koondisesse, töödanuid ajakirjanikuna ajakirjas Post, ansambli Whaw! Zaiks laulja, Sven Sildnik, „Päike, mida sa õhtul teed“ 2003, „Null tolerants“ 2004, „Vägistatud jäämägi “ 2006, „Kutse“ 1997, „ Torti ja aborti“ 2007
Kristiina Ehin - 1977 rapla , eesti luuletaja ja proosakirjanik, õppinud tartu ülikoolis eesti filoloogiat ja spetsialiseerunud rahvaluulele, töödanud õpetajana, kuulunud rühmitusse erakkond, laulnud ansamblis sinimaniseeli, abiellus Silver Seppaga, tõlkinud teistesse keeltesse, loonud sõnad tuntud laulule „Kauges külas“, „Luigeluulinn“ 2004, „kaitseala“ 2005, „Emapuhkus“ 2009, „palentoloogi päevaraamat “ 2013
Andrus Kivirähk- 1970. A tallinnas, eesti kirjanik, kirjutanud ka näidendeid ja lastekirjandust, lõpetanud tartu ülikooli ajakirjanduse eriala, töötab Eesti päevalehes, 2000. date aastate menukain eesti kirjanik, kuulub Eesti kirjanikke liitu ja eestui üliõpilas seltsi, „ liblikas “ 1999, „ Sirli , siim ja saladused “ 1999, „ Rehepapp “ 2000, „ lotte reis lõunamaale“ 2002, „leiutajateküla lotte“ 2006
Mehis Heinsaar - 1973 tallinn, elanud karksi -nuias, lõpetas tartu ülikoolis eesti kirjanuduse eriala, on kuulanud tartu nak-i ja erakkonda, 2001. Aastal pälvis betti alveri debüüdiauhinna ja eesti kuluurkapitali proosapreemia, „Vanameeste näppaja“ 2001, „härra pauli kroonika“ 2001, „Rändaja õnn“ 2007, „Sügaval elu hämaras“ 2009, „ ülikond “ 2013
Indrek Hargla- Indrek Sootak, 1970 tallinnas, eesti kirjanik ja stenarist, üks eesti tuntuim ulme- ja kriminaalkirjanik, kasutanud varjunimesid, kirjutanud jutte, lühiromaane ja romaane, kasutab tihti õuduskirjandusele omaseid elemente, populaarse telesarja „Süvahavva“autor, teoseid tõlgitud ka teistesse keeltesse, kuulus eesti kirjanike liitu, võtnud sõna ühiskondlikel teemadel , lõpetas tartu ülikooli õigusteaduskonna ja töötas eesti välisministeeriumis, Apteeker melchior raamatute sari 2010-2014, „Uskumatuse hind“ 1999, „mees , kes ei joonud viskit“ 2001, „Palveränd uude maailma“ 2003
Doris Kareva - 1958 tallinn, eesti luuletaja, tõlkija ja toimetaja , isa oli helilooja , õppis tartu ülikooli filoloogia teaduskonnas, lõpetas tartu ülikooli kaugõppes inglise filoloogina, töötas kultuurilehes Sirp ja Vasar, töötas UNESCO Eesti rahvuliku komisjoni peasekretäärina, töödanud Sirp ja Meie Pere, üks WELLESTO asutaja , saanud eesti kultuurikapitali auhinna ela ja sära , „Deka“ 2008, „Aja kuju“ 2005, „ Hingring “ 1997, „Maailma asemel“ 1992, „Kuuhobune“ 1992
Contra-1974 Võrumaa, töötas lühiajaliselt inglise keele õpetajana, vanemad agronoom ja raamatupidaja, siis postiljonina ja siis postiülemana, vabakutseline kirjanik ja stenarist, eesti kirjanikke liitu ja tartu noorte autorite koondisesse kuulub, tuntud eelkõige luuletajana, tema luule on lõbus ja laululine, palju leidub ta loomingus paroodiat, kõneleb võru keelt esmase keelena ja kasutab seda tihti oma loomingus, olnud saatejuht , saanud mitmeid preemiaid nagu näiteks oskar lutsu huumoripreemia, „Kõik on kõige targemad“ 2014, „Urvaplaaster“ 2012, „Contrarünnak“ 2004, „Minu jonn “ 2006, „naine on mees „ 1999
Rein Raud- 1961 tallinn, kirjanik endine tartu ülikooli rektor, tuntud intellektuaalina, Helsingi ülikooli jaapani keele professor ja tartu ülikooli professor, lõpetanud leningradi ülikooli jaapani filoloogia, avaldanud mitmeid ilukirjanduslikke teoseid, võitnud vilde kirjanduspreemia, arvukaid artikleid ajakirjanudses, vanemad aino pervik ja eno raud, vend mihkel raud ja õde piret raud, polüglott, 2Hector ja Bernard“ 2004, „vend“ 2008, „Hotell amalfi“ 2011
Sofi Oksanen 1977, soomlanna, isa eestlane, saanud Finlandian kirjandusauhinna ja muid „Puhastuse“ eest, õppinud helsingi ülikoolis kirjandusteadust, helsinigi teartikõrgkoolis dramaturgiat, „Puhastus“ järgi on valminud film, temast on dokumentaalfilm, ajakirjanduses samuti aktiivne, gooti subkultuuride austaja, „Stalini lehmad“ 2003, „baby Jane “ 2005, „Puhastus“ 2008, „Kui tuvid kadusid“ 2012
Vasakule Paremale
Eesti tuntud kirjanikud #1 Eesti tuntud kirjanikud #2 Eesti tuntud kirjanikud #3 Eesti tuntud kirjanikud #4 Eesti tuntud kirjanikud #5 Eesti tuntud kirjanikud #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-02-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Lynda J Õppematerjali autor
Eesti tuntud kirjanikud

Sarnased õppematerjalid

Eesti kirjanikude kogumik
8
docx

Eesti kirjanikude kogumik

talupoegade maareformist ajendatud vastuolusid. Erilisel kohal on Kivika loomingus Vabadussõja teema. Novellikogudes ,,Verimust" (1920) ning ,, Punane ja valge" (1927) kujutab ta sõja julmust ja mõttetust. Ükskõik kelle poolel ja milliste ideede nimel ka ei võidelda, on sõdurid Kivika arvates surma ees alati võrdses olukorras. Kirjaniku tuntuim Vabadussõda käsitlev teos on neljaosaline romaan ,,Nimed marmortahvlil" (1936-1954) , millest on ka tänapäeval film tehtud Eesti rez. E.Nüganeni poolt (2002). Betti Alver Betti (Elisabet) Alver sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeva teemeistri Mart Alveri perekonnas. Sünnimaja asub Jõgeva jaamahoone kõrval. See on pikk lihtne ühekorruseline maja, mida jaamakasarmuks hüüti. Alverite perekonnale kuulus väheldane kahetoaline korter. Lapsi oli peres rohkesti, ent neli neist surid varakult haigustesse, kaks koguni ühel ja samal ajal. Betti sündis ränka südamevalu tunda

Kirjandus
Jaan Kaplinski
23
doc

Jaan Kaplinski

......................18 Teosed...........................................................................18 Kokkuvõte...................................................................... 22 Kasutatud kirjandus............................................................23 Sissejuhatus 2 Jaan Kaplinski sündis 22. jaanuaril 1941 Tartu naistekliinikus Toomemäel . Jaan Kaplinski on tänapäeva Eesti tuntumaid ja tõlgitumaid kirjanikke. Tema teoseid on tõlgitud inglise, rootsi, soome, prantsuse, heebrea, ungari, läti, leedu, islandi, taani, tsehhi jt keeltesse. Esimene luulekogu ,,Jäljed allikal" ilmus 1965 noorte autorite kassetis.1980. aastate lõpust hakkas Kaplinski avaldama oma luulele lähedast autobiograafilist proosat 3 Jaan Kaplinski eelkäijad Isa, Jerzy Kaplinski (1901 - 1944

Eesti keel
Eesti kirjandus II kevad
102
docx

Eesti kirjandus II kevad

rukkis“ jt.  1958 Keel ja Kirjandus – Pigem teadusliku suunitlusega ajakiri.  1960 vabavärsipoleemika (Nirk (Hermelin), Kross, Niit, Kaalep, Mäger jt) – Tagant järgi võib tunduda veider, kuid antud aja kontekstis täiesti seletatav. Nimelt avaldas aastal 60 Endel Nirk paroodia, kus ta ründas üsna teravalt noort luulet. Esile kerkis just vormi küsimus – tekkis vaidlus selle üle, kas korralik Nõkogude Eesti luuletaja tohib vabavärssi kasutada või ei tohi. See oli üsna ebavõrdne vaidlus, sest keegi väga vabavärssi ei kaitsnud. Sisuliselt korraldati suurem hukkamõistukampaania. Kross, Niit ja Kaalep (olid ka paroodias tähelepanu alla võetud) said kõvasti nahutada. Hukkamõistukampaania tulemus on lõpuks see, et vabavärss saab 60ndatel aastatel võimalikuks. Küsimus polnud mitte vabavärsis kui

Eesti kirjanduse ajalugu
Maailmakirjandus
41
doc

Maailmakirjandus

e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euroopas XIX-XX sajandi vahetusel (kuni I maailmasõjani, kui valdavaks sai modernism e avangardism). Ida-Euroopas (ka Venemaal ja Eestis) vähemalt II maailmasõjani. Edgar Allan Poe (1809-1849) USA kirjanik, tuntud nii luuletaja kui ka proosakirjanikuna. "Tamerlan ja teisi luuletusi" (1827) ­ Byronist mõjustatud Ida-temaatika, iroonia, grotesk, kõlaefektid, siseriimid. "Kaaren ja teisi luuletusi" (1845). Nimiluuletus "Kaaren" ­ kõlaefektid, siseriimid, kordused, juhtmotiiviks surm ning armastus, millel lasub surma ja ängistuse vari. WALT WHITMAN (1819-1892) Esimene Lääne luuletaja, kes kasutas riimita vabavärssi. Pigem XX saj ekspressionismi laadis looming. Sündis Long

Kirjandus
EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II
32
doc

EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II

FLKU.05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Kevadsemester 2018: kordamisküsimused eksamiks 1. Eesti proosa ja draama põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1956­65. Tugev tsensuur. Eestis on Nõukogude võim, suured repressioonid, esteetiline kaanon, eeltsensuur toimib endiselt, kuid leeveneb. Mängitakse peitust, nagu oleks kõik endine, kuid päris endine enam olla ei saa. Sulaaja proosa: ühiskondlik rõhuasetus (1950ndate alguses sotsialistlik realism, võlts optimism. Sotsialistlik realism hakkab tagasi muutuma realismiks.

Kirjandus
Nüüdiskirjanduse kordamisküsimused eksamiks 2018
35
docx

Nüüdiskirjanduse kordamisküsimused eksamiks 2018

tühjaksvalgumine, mälu delegeerimine, maailma tõbi informatsiooni hulga suurenemise tõttu. Subjekti võime informatsiooniga toime tulla järjest väheneb). Zombid ­ see on supermetafoor (iseenda muundamine, virtuaalse keha poole püüdlemine, mõtlemise väljalülitamine. Inimesed, kes on kehaga tavamaailmas ja mõistus on virtuaalmaailmas). 2. ,,Suure romaani" võimalikkusest. Näiteid Eesti kirjandus vajab üht teost, kus käsitletakse Eesti nüüdisaega ja tehakse seda laiahaardeliselt mitme põlvkonna kogemust kirjeldavana. See on see, mida suure romaaniga silmas peetakse. Seda oleks põlvkondade üleselt lugeda, mida loeb vanaema, ema ja ka laps. Seos erinevaid põlvkondi ja olevikus eksisteerivaid teemasid, mida käsitleda. Märt Väljataga: ,,Enamik nüüdisaegseid eesti romaane vahendab ka lähiajaloolist minevikku või kujutluslikke aegu, ja romaanides, kus kujutatud olevikku, on keskendutud pigem kitsalt privaatsele

Kirjandus
Eesti kirjanduse ajalugu II kevadsemestri konspekt
32
docx

Eesti kirjanduse ajalugu II kevadsemestri konspekt

NL võim leidis, et nii ei saa see olla, Pasternak peab preemiast loobuma, sunniti loobuma ja pattu kahetsema. Sai piiratud moel edasi tegutseda, aga väga piiratud kujul. Pasternaki juhtum tähenduslik, sest kõik sedatüüpi juhtumid olid hoiatavad eeskujud. Kui Venemaal on kahtlane Pasternak, võib kahtlustada, et kohalikest liiduvabariikides on "kahtlased Pasternakid" ja need liistule tõmmata. Tekitas uuue ohutunde kultuuris. Eesti seisukohalt, et 57ndal juhtunud asi hulluni ei viinud, sisuliselt sulaaja vabanemise protsess võis jätkuda. Tuleb uusi sisselööke uuesti. Kui Pasternak oli üleliiduline, siis kohalik Eesti juhtum nn vabavärsi poleemika, 1960. Läheb lahti sellest, et enne noor NL kirjandusteadlane avaldab Hermelini nime all paroodia ajalehes "Sirp ja vasar" kus parodeerib noorte autorite loomingut. Kirjutatud nii, et selgelt on seal äratuntavalt Krossi, Ellen Niidu ja Ain KAalepi looming

Eesti kirjanduse ajalugu II
Eesti kirjanduse ajalugu II
42
docx

Eesti kirjanduse ajalugu II

Eesti kirjanduse ajalugu II 1. Loeng 10.09 ja 2. loeng 11.09.13 1917 ­ revolutsioonid -> Veebruari revolutsioon, Oktoobri revolutsioon ­ riigikorra kukutamise aasta. 1918 ­ Eesti iseseisvumine -> Saksa okupatsioon 1918 ­ 1920 ­ Vabadussõda 1924 ­ kommunistide riigipöördekatse 1920. ja 1930. Aastate vahetus ­ majanduskriis 1934 ­ Konstantin Pätsi võimuhaaramine --> kehtestatakse osaline eeltsensuur; ei kata kõiki valdkondi. Formaalselt tsensuuriametit ei ole, aga propagandatalitus tsensuuri kehtestab. Kirjanik pidi hakkama arvestama, et tema sõnu kasutatakse / võidakse kasutada tema enda vastu. Eesti kirjandusest suurem osa on ilmunud tsensuuriajal.

Kirjandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun