Iseseisev töö õppeaines “Teadustöö alused” (0)

Q: Millised on üliõpilastöödele esitatavad sisulised põhinõuded?

Vastus leiad õppematerjalist: Iseseisev töö õppeaines “Teadustöö alused”

Q: Mida tähendab et uurimistöö peaks olema probleemikeskne?

Vastus leiad õppematerjalist: Iseseisev töö õppeaines “Teadustöö alused”

Q: Millisel juhul tuleb uurimistöö läbiviimiseks saada eetikakomitee nõusolek?

Vastus leiad õppematerjalist: Iseseisev töö õppeaines “Teadustöö alused”

Q: Mis asi on nn "de lege ferenda"?

Vastus leiad õppematerjalist: Iseseisev töö õppeaines “Teadustöö alused”

Q: Millised on teksti küljendamisele esitatavad üldnõuded?

Vastus leiad õppematerjalist: Iseseisev töö õppeaines “Teadustöö alused”

Q: Mis on tsiteerimine ja mis refereerimine ning kuidas need teineteisest erinevad?

Vastus leiad õppematerjalist: Iseseisev töö õppeaines “Teadustöö alused”

Q: Millisel juhtudel kasutatakse ja millistel ei tohiks kasutada nö joonealust teksti?

Vastus leiad õppematerjalist: Iseseisev töö õppeaines “Teadustöö alused”

Muu - Teadustöö

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Millised on üliõpilastöödele esitatavad sisulised põhinõuded?
Mida tähendab et uurimistöö peaks olema probleemikeskne?
Millisel juhul tuleb uurimistöö läbiviimiseks saada eetikakomitee nõusolek?
Mis asi on nn "de lege ferenda"?
Millised on teksti küljendamisele esitatavad üldnõuded?
Mis on tsiteerimine ja mis refereerimine ning kuidas need teineteisest erinevad?
Millisel juhtudel kasutatakse ja millistel ei tohiks kasutada nö joonealust teksti?

Iseseisev töö õppeaines “Teadustöö alused” 9. detsember 2011
Nimi: Cornelia Bormann
Palun vastake prof Jaan Sootaki juhtimisel koostatud teosele “Üliõpilastööde kirjutamise ja vormistamise juhend” (Kirjastus Juura : Tallinn, 2011) toetudes alltoodud küsimustele. Võimalik, et mõnele küsimusele peate otsima vastust ka väljastpoolt prof Sootaki juhendit. Kes täna loengus ei viibi või mul põhjusel vastuseid loengu lõpuks valmis ei saa, võib esitada töö hiljemalt esmaspäeval kella 10.00-ks õppeosakonda. Hilinesemiga esitatud või loetamatus käekirjas vormistatud tööd ei kuulu arvestamisele. Töö mõjutab arvestuse tulemust.

Millised on üliõpilastöödele esitatavad sisulised põhinõuded? Tee lühikokkuvõte.
Töö kirjutatakse eesti keeles, peab olema originaalne ning uudne loometöö.Lisaks peab töö olema objektiivne ning kontrollitav ja tõestatav, süsteemne,täpne, selge.
Võõrkeelsed terminid tuleb kirjutada kursiivis. Olulised on ka kriitilisus, tolerantsus ning teaduslik ausus.

Mida tähendab, et uurimistöö peaks olema probleemikeskne?
See tähendab, et uurimistöö kõige tähtsam osa on probleem. See on üks peamisi tunnuseid ja nõudeid. Kõigepealt tuleb see püstitada, sõnastada seejärel leida sellele lahendus,see on sisuliselt kogu töö mõte.

Millisel juhul tuleb uurimistöö läbiviimiseks saada eetikakomitee nõusolek?
Kui uurimistöös kasutatakse vahetult konkreetseid füüsilisi isikuid subjektidena ning kui uurimus näeb ette uurimises osalevate füüsiliste isikute mõjutamist.

Mis asi on nn “de lege ferenda”? Millisel juhul peab see töös sisalduma ja kuidas tuleb see vormistada ? See on õigusakti eelnõu kavand, mis pannakse tabelina töö lõppu, kuis see on liialt mahukas ja koormaks põhiteksti. Vajalik siis kui autor peab vajalikuks õigusaktide muutmist või täiendamist.

Millised on teksti küljendamisele esitatavad üldnõuded?
Töö vormistamise oluline osa on küljendamine- teksti kujundamine ja paigutamine lehele. Üliõpilastöö peab olema arvutitrükis 1,5-intervallise reavahega, 12-punktilise tähesuurusega, ca 3000 täheruumi leheküljel kirjas Times New Roman . Bold ja kaldkiri on lubatud vaid võõrsõnade ja terminite puhul. Alapealkirjad ei tohi olla boldiga, lauseid rõhutada visuaalselt samuti ei tohi. Pealkirja lõppu ei panda punkti, pealkirja sõnu ei poolitata.

Millisel juhul tuleb töös kasutada viiteid ja millisel juhul ei ole viidete kasutamine põhjendatud?
Kui om töös kasutatakse teiste autorite seisukohti või andmeid muudest allikatest, siis tuleb neile viidata. Ei viidata vaid üldiselt teada olevatele andmetele, st sellistele andmetele, mis on teada keskmise haridusega inimesele.

Mis on tsiteerimine ja mis refereerimine ning kuidas need teineteisest erinevad? Kuidas tuleb talitada juhul, kui uurimistöö autor soovib tsitaati esitada modifitseeritud kujul (nt jättes ära mõne sõna või lõigu)?
Tsitaat e osund on täpne täht-täheline väljavõte tekstist, mis kattub täielikult originaaliga nii lause enda kui kirjavahemärkide jms poolest. Märgitakse jutumärkidega. Refereerimine on samuti teise autori loomingu kasutamine tekstis, kuid seljuhul juba konspekteeriv või kommenteeriv edasiandmine. Erinevus tsitaadiga ongi see, et ta pole täpne väljavõte, vaid lihtsalt oma sõnadega kokkuvõtte mingist allikast. Kui autor soovib ära jätta sõna või lõigu, siis on see refereerimine

Millisel juhtudel kasutatakse ja millistel ei tohiks kasutada nö joonealust teksti?
Kui tsitaat või refereering ning uurimistöö autori kommentaarid on mahukamad, st et ei sobi põhiteksti loogilisusega kokku, esitatakse need joonealuse tekstina. Joonealust teksti ei või kasutada liiga palju ehk kui kirjutajal on pidevalt vaja täpsustada joone all, tuleks töö sisu ja ülesehitus uuesti läbi mõelda.

Millised andmed ja millises vormis tuleb esitada viidates a) monograafiale, b) akadeemilisele artiklile , c) ajaleheartiklile, d) siseriiklikule seadusele, e) rahvusvahelisele lepingule, f) siseriiklikule kohtulahendile ja g) Euroopa Inimõiguste
Kohtu lahendile? Vastuseks vormistage palun viited järgmistele allikatele. Esitage kõigi kohta üks näide.

Viidates monograafiale tuleb esitada autorii perekonnanimi ja initsiaalid , ilmumisaasta, raamatu pealkiri, ilmumiskoht ja kirjastus (kirjastaja).
Nt. Sootak, Jaan. Üliõpilastööde kirjutamine ja vormistamine. Tallinn: Juura/ University of Tartu. 2011
b) Viidates akadeemilisele artiklile tuleb esitada vahetu allikas (autori nimi ja konkreetne artikkel) ning siis mõttekriipsuga eraldatult kogumiku koostaja nimi, kogumiku või ajakirja nimetus, aastaarv , ajakirja number.
Nt. R. Narits. Õigusteaduse rollist Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtete sisustamisel. – Õigusteaduse osa Eesti õiguskorra kujunemises. Teaduskonverents professor Kalle Meruski 80. juubeliks. Tallinn: Juura, sina anno.
c) Viidates ajaleheartiklile tuleb esitada autori nimi ja konkreetne artikkel, eraldada mõttekriipsuga ajalehe nimi ning artikli ilmumise kuupäev.
Nt: K. Preismann. Mopeediga kurjategijaks. – Eesti Päevaleht 12.10.2009.
d) Viidates siseriiklikule seadusele tuleb esitada seaduse nimi, vastuvõtmise aeg, riigiteataja andmed: kui on muudetud, siis muutmise kuupäev ja ministri määrus, millega muudeti viimati ja URL elektroonilise versiooni kasutamise aeg ja täpne URL
d) Viidates siseriiklikule seadusele tuleb märkida seaduse nimi (Vastuvõtmise aeg), Riigiteataja andmed; kui on muudetud, siis muutmise kuupäev ja ministri määrus, milleg muudeti viimati ja siis URL elektroonilise versiooni kasutamise aeg ja täpne URL
Näiteks: Teadus- ja arendusasutuste teadusteemade sihtfinantseerimise tingimused ja kord (20.04.2002) RTL 2002, 50, 710; viimati muudetud 10.07.2008 38. URL (kasutatud veebruar 2009) https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13007185 .
e) Viidates rahvusvahelisele lepingule kasutatakse võima¬luse korral algallikat (ametlik allikas, nt Saksamaa Bundasgesetzbfatt, Rootsi Svensk Författnigssamling, Soome Suomen Laki jm), kui autor on seda ka tõe- poolesl kasutanud. Kui see ei ole kättesaadav ning autor on kasutatud muud allikat, tuleb viidata sellele. Allikad tuuakse siiski ära õigusaktide loetelus , koon¬dades need omaette loetellu. Sama kehtib ka nii Eesti kui ka välismaiste seadus¬te ajalooliste redaktsioonide kohta. Rahvusvahelisele konventsioonile ja muule välislepingule, mille Riigikogu on ratifitseerinud, viidatakse Riigi Teataja kaudu nagu siseriiklikulegi õigusaktile (vnr-d 92-93) ning välislepingu nimetus esita¬takse eesti keeles. Kui Eesti ei ole välislepingut ratifitseerinud, viidatakse sellele nagu muulegi allikale.
Näiteks: Das polnlsche Strafgezetzbuch. Kodeks kamy. Zweisprachlge Ausgabe. Freiburg: luscrlm 1998.
f) Viidates siseriiklikule kohtulahendile, tuleb esitada kohtu lühend, millest nähtub ka lahendi liik, kohtuasja number ja vajadusel ka lahendi kuupäev.
Nt: RKÜko 3-4-1-33-09
g) Viidates Euroopa Inimõiguse Kohtu lahendile tuleb ära näidata kohtu lühend, lahendi kuupäev, taotluse number ja kohtuasja lühinimetus. Kohtuasja nimetus tuuakse kaldkirjas.
Nt: EIKo 5.01.2006. 16944/03, Mlkotenko vs. Eesti.

Mida tuleb joonealusel viitamisel silmas pidada andes korduvalt viite ühele ja samale allikale (nt monograafiale)?
Ühe autori töö, kui tal on neid ainult üks, viidatakse edaspidi ainult eesnime esitähe ja perekonnanime kaudu. Samas tuleb silmas pidada, et joonealuste märkuste maht ei tohi olla liiga suur, sest joonealune viide on eelkõige mõeldud allikaviidetele. Konkreetset artiklit või märksõna võib tähistada ka lühendiga.

.DOCX Laadi alla originaalfail 2 lk · .docx · 36 allalaadimist

Iseseisev töö õppeaines-Teadustöö alused #1

Iseseisev töö õppeaines-Teadustöö alused #2

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-11-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

36 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

MissLily Õppematerjali autor

Teadustöö Teadustöö alused uurimistöö seadus riigiteataja tsitaat juura refereerimine artikkel university tolerantsus kriitilisus

Kasutatud allikad

https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13007185

Sarnased õppematerjalid

doc

Uurimistöö vormistamine

3. TÖÖ VORMISTAMINE 3.1. Vormistamise üldnõuded Kõik kirjalikud tööd vormistatakse arvutiga valge lehe ühele küljele (v.a tiitelleht). Lehekülje vormistamisel on järgmised nõuded:  Iga töö põhiosa lehekülje (v.a tiitelleht) ja lisade päisesse (Header) lisatakse paremjoondatult töö pealkiri (pikki pealkirju võib ka lühendada) kirjakuju TimesNew Roman ja tähesuurusega 10 punkti;  Lehekülje number kirjakujuga Times New Roman ja kirjasuurusega 12 punkti lisatakse lehekülje jalusesse (Footer) paremjoondatult alates teisest leheküljest;  Lehe vabad servad üleval ja all peavad olema 2,5 cm, vasakul 3 cm ning paremal 2,5 cm;  Töö osi (uus peatükk või muu iseseisev osa – sisukord, sissejuhatus jm) alustatakse

Eesti keel

pdf

Funktsionaalne lugemine ja viitamine

Allikavalikust veel Teadustekstide funktsionaalne lugemine millele tähelepanu pöörata? Lugemisstrateegiad eri tekstide puhul Refereerimine ja tsiteerimine Plagiaat Viitamine: tekstisisene viitamine ja viitekirjete vormistamine YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 2 Miks peab kirjandust kasutama? · Näitab, et autor on kursis valdkonnaga, millest kirjutab; muudab töö professionaalseks · Kasutatud allikad kui ,,visiitkaart" kvaliteedist · Vihjab, millise koolkonna või lähenemise raames töö on tehtud · Aitab vältida plagieerimist · Lugejad saavad viidatud kirjanduse üles leida YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 3 1 16.10.2016

Õigus alused

doc

Referaadi koostamine

Ja vastupidi, mis meeldis, üllatas, kas saab seda meetodit kasutada ka teiste objektide analüüsiks jne. Referaadi tegemise motoks võiks olla: "Pigem vähem, aga paremini!". 1. ÜLDNÕUDED Referaat esitatakse valge kirjutuspaberi ühel poolel formaadis A4 (297x210). · Referaat peab olema korrektselt vormistatud Wordi dokument. · Referaat algab tiitellehega, kus on järgmised väljad: kooli nimi, pealkiri, töö liik, autori nimi, klass, kuupäev. · Tiitellehele järgneb sisukord. · Kasutatakse püstkirja Times New Roman suurusega 12. · Tekst kirjutatakse ainult ühele lehekülje poolele. · Tekst peab olema äärest-ääreni reastuses (Justify) ja 1,5 kordse reavahega. · Vasaku ääre laius peab olema 3 cm, parem 2 cm ja ülevalt ning alt 2,5 cm. · Tekstilõigud eraldatakse üksteisest täiendava reavahega. Töö ees ja taga on valge puhas leht, nn. köiteleht

Kirjandus

doc

Kuidas kirjutada referaati? üldnõuded

Eesti keel

doc

Uurimistöö vormistamine

Uurimistöö kirjutamise ja vormistamise juhend Tartu Gümnaasiumi õppekava järgi on üks eksami sooritamise vorme õpilase kirjutatud teaduslik töö, mille eesmärgiks on omandada: · teadusliku kirjandusega töötamise kogemus; · teaduslik väljendusoskus; · vormistusoskus. Gümnaasiumi eksamitöö on uurimistöö, mis on oma laadilt uurimus, mille tunnused on: · teoreetiline taust (kokkuvõte seni uuritud materjalist antud teema kohta); · erinevate uurimismeetodite kasutamine; · uurimistulemuste analüüs ja järeldused. 7.-9. klasside ja 10.-11

Uurimistöö

doc

ÜLIÕPILASTE UURIMISTÖÖDE VORMISTAMISE JUHEND

Kuna selles juhendis on vähe pikemalt jooksvat sidusat teksti ning on pigem punkthaaval toodud välja nõudeid, soovitusi ja ka näiteid, siis ei ole järgnevas materjalis järgitud töödele esitatavat reavahenõuet. 3 1 TÖÖ ÜLESEHITUS Tööl on järgnevalt loetletud osad siintoodud järjestuses: Tiitelleht (vt lisa) Sisukord Kokkuvõte on lühike ja konkreetne ülevaade kogu tööst: töö eesmärk, metoodika, olulisemad tulemused ja/või järeldused. Summary on töö ingliskeelne lühikokkuvõte koos töö pealkirja ja autori nimega. Sissejuhatus sisaldab teema valiku põhjendust, uuritava probleemi iseloomustust, uurimisküsimusi või hüpoteese ja töö eesmärki, nimetatakse töö teoreetilised lähtekohad ning kasutatavad meetodid. Nummerdatud peatükid koos alapeatükkidega - Teoreetiline taust. Antakse lühiülevaade olulistest teemakohastest käsitlustest ja

teaduslikku uurimistöö alused

pdf

ÕPILASTE KIRJALIKE TÖÖDE KOOSTAMINE JA VORMISTAMINE

VORMISTAMISE JUHEND Pärnu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................3 1 KIRJALIKE TÖÖDE LIIGID ...........................................................................................................4 2 KIRJALIKE TÖÖDE VORMISTAMINE ..........................................................................................6 2.1 Töö struktuur ....................................................................................................................6 2.1.1 Tiitelleht ..................................................................................................................... 6 2.1.2 Sisukord ..................................................................................................................... 7 2.1.3 Sissejuhatus .......................................

Sport

odt

Referaadi näidis / Koostamise juhend

%INSERT SCHOOL NAME HERE% %PEALKIRI% %ALAPEALKIRI% Koostaja: %RANDOMNAMEHERE% Juhendaja: juhendajanimi %loomise koht 2014 Sisukord Üldnõuded...........................................................................................................................................3 Töö kirjutamise stiil ja keel.................................................................................................................3 Sissejuhatus.........................................................................................................................................5 Loetelud...............................................................................................................................................5 Viited ja tsitaadid..................................

Andme-ja tekstitöötlus

Rohkem sarnaseid