Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Viitamine (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Viitamine
APA viitamissüsteem
Teistele   autoritele   kuuluvaid   seisukohti   või   andmeid   võib    uurimistöös    esitada   tsitaatidena   või
refereeringutena. Tsitaat on sõnasõnaline väljavõte viidatava kirjatüki tekstist. Tsitaatidena tuuakse
välja näiteks mõisted, eriti ilmekad või huvitavad mõtted või näited. Tsitaate võib lühendada või
katkestada, aga seejuures tuleb väljajäetav koht kindlasti tähistada (…) märgiga. Lühendus ei tohi
muuta ka originaalteksti mõtet. Tsitaat peab olema jutumärkides ning lõppema  viitega , milles on ära
toodud autori perekonna nimi,  kasutatava  allika väljaandmise aasta ning lehekülje number, millel
tsitaat viidatavas  materjalis  paikneb.
Näiteks:   „Ebaturvalises   ja   raskesti   ennustatava   tulevikuga   ühiskonnas   võivad   küll   tekkida
ühekordsed   protestiaktsioonid   (…),   aga   mitte   kodanikeühiskonda,  mis   oleks   võimeline   kaitsma
turvalisust kui  ühishüve ” (Lagerpetz, 2005, lk 15).
Refereeringu  puhul   võetakse   teise   autori   mõte   kokku   või   jutustatakse   ümber.   Refereerimisel
märgitakse   refereeritava   teksti   järel   sulgudesse   autori   perekonna   nimi   ja   viidatava   allika
väljaandmise aasta number. Refereeringu puhul ei kasutata jutumärke, kuid tekstist peab olema
selgelt nähtav, kust ühe autori refereering algab ja kus lõpeb. 
Näiteks: Edu  saavutamisele  suunatud eesmärkidega õppija soovib näidata oma häid võimeid ja
oskusi   ning   tõestada   enda    võimekust    võrreldes    teistega    (Covington,   2000).   Õppimise   protsessi
asemel keskenduvad edu saavutamisele suunatud inimesed pigem õppimise tulemusele (Eppler,
Harju, 1997). 
Juhul, kui refereeritava autori nimi on osa tekstist, lisatakse ilmumisaasta nime järele sulgudesse.
Näiteks:   Eppleri   ja   Harju   (1997)   arvates   keskenduvad   edu   saavutamisele   suunatud   inimesed
peamiselt õppimise tulemusele.
Kasutatud teabeallikate loetelu vormistamine APA viitamissüsteemi puhul
Ajakirjades ilmunud artiklid: Autori(te)  perekonnanimi  ja  eesnime   initsiaal (id) (Ilmumisaasta).
Artikli pealkiri.  Ajakirja nimi. Aastakäigu number, võimalusel väljaande number, artikli lehekülje
numbrid.
Näiteks: Sootak, J. (2007). Sõber, kodanik, vastane ja  vaenlane : Kellele on suunatud tänapäeva
karistusõigus . Akadeemia. 19. aastakäik, nr 8, lk 1714- 1741
Raamatud:   Autori(te)   perekonnanimi   ja   eesnime   initsiaal(id)   (Ilmumisaasta).  Pealkiri.
Ilmumiskoht: Kirjastus
Näiteks: Aarma, A., Kalle, E. (2005).  Teadustöö alused. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool
Allikad, millel ei ole  autorit  ja millele viidatakse pealkirja alusel: Allika pealkiri (Ilmumisaasta).
Väljaanne, väljaande number
Näiteks: Eesti põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava . (2002). Riigi Teataja I; nr 20
Allikad,   millel   ei   ole   autorit   ja   millele   viidatakse   organisatsiooni   nime   alusel   ning   millel
puudub väljaandmise aeg: Allika välja andnud organisatsiooni nimetus (n.d.). Pealkiri. Külastatud
aadressil allika täielik aadress (materjalide  vaatamise  kuupäev).
Näiteks:   Amor.   (n.d).    Enesekehtestamine    paarisuhtes.   Külastatud   aadressil
http://www.amor.ee/Enesekehtestamine_paarisuhtes  (23.08.2013)
Kirjastamata allikate viitamise puhul on oluline anda kirjanduse loetelus piisavalt informatsiooni,
et   lugejal   oleks   võimalik   allikad   üles   leida.   Kirjastamata   allikad   on    uurimis -   ja   lõputööd,
õppematerjalid ,  memuaarid,  intervjuud, märkmed jms. Kirjastamata  allikaid  viidatakse  sõltuvalt
nende kohta olemasolevast informatsioonist.
Näiteks:   Kumari,   V.   (2005).   Hindamisvahendite   komplekti   koostamine   ja   katsetamine
algklassiõpilaste  verbaalse  mõtlemise ja mälu hindamiseks. Magistritöö , Tartu Ülikool
Internetimaterjalidele viidatakse järgmiselt:
Autori(te)   perekonnanimi   ja   eesnime   initsiaal(id)   (Ilmumisaasta).   Pealkiri.   Külastatud   aadressil
allika täielik aadress (materjalide vaatamise kuupäev)
Näiteks:   Tiit,   E.-M.   (2006).   Eesti   rahvastiku   põhinäitajad   aastail   2005-2006   Euroopa   taustal.
Rahvastikuministri
 
Büroo
 
Külastatud
 
aadressil
w
  ww.rahvastikuminister.ee / upload / dokumendid /tiit_2006.doc  (25.09.07)
Viitamine #1 Viitamine #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-01-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor RigneZ Õppematerjali autor
Lühike kokkuvõte, kuidas tuleks viidata loovtöös, uurimis/praktilises töös.

Sarnased õppematerjalid

TEADUSLIKU UURIMUSE VORMISTAMISE JUHEND
5
doc

TEADUSLIKU UURIMUSE VORMISTAMISE JUHEND

seletatakse lahti tabeli all. Tabeli veergudel ja ridadel peavad olema nimetused, mis on andmetest Numbri koht on lehekülje alumisel veerisel keskel või paremal. · Kõigile töös esitatud seisukohtadele, faktidele ja andmetele, mis ei ole autori enda poolt välja mõeldud, tuleb viidata. Mööndus tehakse eelpool mainitud kõigile teadaolevatele faktidele. Siiski on parem pigem rohkem viidata, kui üldse viitamata jätta. Viitamine · Võõraste mõtete esitamist enda omade pähe käsitletakse plagiaadina- hinne ,,1", mis ei lähe vaidlustamisele. · Viitamistehnikaid on mitmeid. Järgnevalt on välja pakutud kolm võimalikku. Esimene võimalus on nime/aasta viitamine, mille puhul viidatakse teksti sees autori(te) perekonnanime(de)le ja ilmumisaastale. Kui viidatakse raamatule, tuleb ilmumisaastale lisada ka leheküljenumber, kust viide pärineb. Sel juhul pannakse viite viimast lauset lõpetav punkt

Kirjandus
Uurimistöö kirjutamise juhend
41
doc

Uurimistöö kirjutamise juhend

ja kokkuvõtte. 5.8. Uurimistöö viimistlus Uurimistöö peab vastama talle esitatud nõuetele. TJG-s kaitstavad uurimistööd peavad vastama käesolevale juhendile. Uurimistööd kirjutades on kaval meeles pidada, et seda kirjutatakse lugejale. Seega peab kirja pandu olema mõistetav ka inimesele, kes küll tunneb valdkonda, kuid ei ole kursis konkreetse uurimisküsimusega. Kõik kasutatud alustekstid peavad töö autori enda mõtetest selgelt eristuma (vt viitamine peatükk 7.3.). Kui töö on valminud, tuleb see kindlasti läbi lugeda. Soovitavalt paari päeva pärast. Kirja- ja sõnastusvigade avastamiseks on kasulik lasta tööd lugeda mõnel kolmandal isikul. Kaitsekõne vt peatükk 10; retsensioon vt peatükk 9. 13 6. UURIMISTÖÖ ÜLESEHITUS Uurimistöö koosneb kindlatest osadest, kusjuures nende järgnevus on oluline. Mingil määral

Eesti keel
ÕPILASUURIMUSE JA PRAKTILISE TÖÖ KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND
68
pdf

ÕPILASUURIMUSE JA PRAKTILISE TÖÖ KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND

................................................. 18 5.1. Üldnõuded ............................................................................................................................. 18 5.2. Uurimistöö ja praktilise töö keeleline vormistamine ............................................................ 19 3.3. Tabelite ja jooniste vormistamine ......................................................................................... 20 5.4 Viitamine ................................................................................................................................ 21 5.5. Kasutatud kirjanduse loetelu vormistamine .......................................................................... 21 2 6. UURIMISTÖÖ JA PRAKTILISE TÖÖ KORRALDUS ...............................

Eesti keel
REFERAADI KOOSTAMISE JUHEND
16
doc

REFERAADI KOOSTAMISE JUHEND

kümme) või peatükkide lõikes. Näiteks Joonis 3.5 ­ kus kolm tähistab peatüki-, viis joonise järjekorranumbrit. Numeratsioon esitatakse illustratsiooni all. Sellele järgneb samal real illustratsiooni sisu avav lakooniline allkiri. Illustratsioon peab sisuliselt ja viite kaudu olema seostatud tekstiga. Viitamisel esitatakse ümarsulgudes illustratsiooni number (Joonis 3.5). Suuremahuline illustratiivne pildi- või joonismaterjal paigutatakse töö lisasse. 8.5.7. Viitamine Töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad tsitaadid, arvandmed, valemid jms tuleb varustada viidetega. Kõik töö lõpus loetelus esitatud allikad peavad töös olema viidatud. Üldtuntud seisukohtadele ei viidata (nt: Kiskjad söövad liha). Kasutusel on mitmeid viitamissüsteeme. Sotsiaalteadustes eelistatakse tavaliselt APA (American Psychological Association) viitamissüsteemi, millele toetutakse ka selles juhendis.

Kirjandus
KIRJALIKU TÖÖ VORMISTAMINE
38
doc

KIRJALIKU TÖÖ VORMISTAMINE

..........................................................................................................10 4.3.3. Tabel....................................................................................................................11 4.3.4. Joonis ja teised graafilised elemendid.................................................................12 4.3.5. Joonealune märkus..............................................................................................14 4.4. Viitamine....................................................................................................................14 4.5. Resümee.....................................................................................................................17 4.6. Lisa.............................................................................................................................18 5. VIIDATUD ALLIKAD.......................................................................................

Majandus
Kirjalike Tööde Vormistamise Juhend
60
pdf

Kirjalike Tööde Vormistamise Juhend

................................................................................................... 10 4.3.3. Tabel ................................................................................................................... 11 4.3.4. Joonis ja teised graafilised elemendid ................................................................ 12 4.3.5. Joonealune märkus ............................................................................................. 14 4.4. Viitamine ................................................................................................................... 14 4.5. Resümee .................................................................................................................... 18 4.6. Lisa ............................................................................................................................ 19 5. Viidatud allikad ...................................................................................

Eesti keel
Uurimustöö vormistamise juhend
20
doc

Uurimustöö vormistamise juhend

Klassikalises uurimuses seab autor endale tööhüpoteesi, s.t ta oletab, missuguse tulemuseni ta tööga jõuab. Tööga tõestab ta hüpoteesi või lükkab selle ümber. Uurimuse puhul on vaja sageli teha teemakohane küsitlus, teha teaduslikke katseid (eksperimente) ja vaatlusi. Essee on lühem mõttearendus mingil kindlal teemal. Olulised on loov mõtlemine ja omapoolne arvamus. Väidete tõestamine, kirjanduse kasutamine ja sellele viitamine ei ole kohustuslik. Essee keelekasutus on vabam, emotsionaalsem, "ilukirjanduslikum" kui referaadis või uurimuses. Siin on omakohal värvikad võrdlused, omadussõnad ja muu selline, samal ajal kui teadusteksti iseloomustab neutraalne asjalik, liigsete emotsioonideta keel. Käesolev juhend on abiks peamiselt referaadi ja uurimuse vormistamisel. Sisuliste küsimustega tuleb pöörduda juhendaja poole. Abiks on ka Martin Ehala

Uurimistöö
Teadustöö vormistamise juhend
21
pdf

Teadustöö vormistamise juhend

............................................................... 12 3.5.4 Valemid ................................................................................................................... 12 3.5.5 Tabelid ..................................................................................................................... 12 3.5.6 Illustratsioonid ......................................................................................................... 13 3.5.7 Viitamine ................................................................................................................. 14 3.6 Allikad ............................................................................................................................ 17 3.6.1 Trükised ................................................................................................................... 17 3.6.2 Elektroonilised allikad..............................................................

Informaatika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun