Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Indrek Hargla "Vabaduse kõrgeim määr" (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Narva Vanalinna Riigikool
Darja Asmer
11 klass
INDREK HARGLA „VABADUSE KÕRGEIM MÄÄR"
Referaat
Juhendaja Kristiina Mäesaar-Timofejeva
Narva 2015

Sisukord


1.Sissejuhatus 3
2.TÖÖ PÕHIOSA 4
2.1.Elulugu 4
2.2.LOOMING 5
2.3.Raamatu analüüs 6
3.Kokkuvõte 8
4.Kasutatud kirjandus 9
5. Lisand № 1 10
  • Sissejuhatus


    Indrek Hargla on tuntuim eesti kirjanik, kes tuli ajalukku oma ulme ja kriminaal romanide abil. Ta on 47. aastane ja ta elab oma kodulinnas Tallinnas, aga tema eluloost teavad ainult tema sugulased ja tema ise .Hargla tänapäevani kirjutab väga huvitavaid roomane, mida tõlgitakse erinevatest keeltest ja tema roomanid on väga populaarsed teistes riikides. Ja ta on autor suurest tähest, sest tema on ainuke eesti kirjanik, kes kirjutab sellisi roomani kus ta kogu aeg näitab lugejatele uusi süzeid ja uusi pilte maailmast.
    Siin referaadis on püütud kõigepealt panna kirja Indrek Hargla loomingud ja tema mõtted Eestist. Hästi näidatud kõik tema teosed ja roomanid mida ta kirjutas 25. aasta jooksul ja sai hea tulemuse.Tänapäeval tal on hea tulemusega raamatud ja näidendid . Hargla tegi elujooksul kõik ise ja sai väga hea tulemuse, kes teab võib olla see pole veel lõpp ja meid ootab veel palju häid roomane.
    Referaadi teisest osas oli näidatud kuidas ta suhtleb oma kodulinnaga ja kuidas ta tahab salvestada oma eesti kuulturi ja eesti keelt.
    Indrek Hargla jääb eesti kõige tuntumaks ulmeroomani kirjutajaks, sest ta on ainuke eesti kirjanikest, kes proovis, ja sai hakkama selle zanriga, mis on väga raske. Eriti nendele, kes armastavad selliseis teoseid.
  • TÖÖ PÕHIOSA


  • Elulugu


    Indrek Hargla ( pseudonüüm Indrek Sootak,Andrei Golikov ja Marat Faizijev) sündinud 12. juulil 1970 Tallinnas.Ta on eesti kirjanik ja stsenarist, Eesti tuntumaid ja viljakamaid ulme- ja krimikirjanikke.
    Indrek Hargla isa on Tartu Ülikooli kriminaalõiguse professor Jaan Sootak ja ema filoloog  Varje Sootak. Tema abikaasa on lastekirjanik Heli Illipe-Sootak.
    Hargla lõpetas 1993 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ja töötas kuni 2012. aasta aprillini Eesti Välisministeeriumis, viimasel ajal konsulaarosakonna vanemjuristina . Pärast "Alpimaja" stsenaariumi kirjutamist otsustas ta sellelt töökohalt lahkuda ja pühenduda ainult kirjutamisele.
    Indrek Hargla armastab eestit, armastab eesti keelt ja tahab seda kaitsta. AjalehesPostimees “ ta ütles : "Meil on siin Eesti riik, meil on vaja juurde eestlasi, kes on Eesti kodanikud, tahavad Eestis elada ja eesti heaks töötada, et meie rahvuskultuur õitseks. Vat see on rahvuslik poliitika." Veel tema läheb vihaseks kui näeb Eestis tooted või reklaaamid mis on veene keelsed, ka selles ajalehes ta ütleb : "Minu raamatuid vene keeles ei tule, sest leian, et eestlane ei peaks Venemaaga mingisuguseid asju ajama."



  • LOOMING


    Indrek Hargla on kirjutanud jutte , lühiromaane ja romaane. Ta on koostanud kogumikke ja antoloogia " Õudne Eesti". Hargla kasutab oma kirjutistes õuduskirjandusele  omaseid elemente. Mitu tema teost kuulubalternatiivajaloo valdkonda. Samuti on mitu tema teost kriminaalromaani vormis või sellest tugevalt mõjutatud. Ulmehuviliste seas on tuntud ja hinnatud Hargla fantastiline jutusari eksortsist pan Grpowskist ning koomilistekelmiromaanide sari alternatiivajaloolisest Eestist (eelkõige Tartust), mille peategelasteks on suli  French  ja manatark  Süvahavva Koulu . 2014. aasta sügiseks oli sarjas ilmunud viis romaani, Melchiori-lood on jõudnud ka teatrisse ning nende ainetel kavandatakse filmi. 2012. aastal näidati televisioonis tema stsenaariumide järgi valminud telesarju "Alpimaja" ja "Süvahavva"; neist esimene kirjeldas dopinguskandaali kulgu Eesti suusatamises (ajakirjanduse hinnangul peegeldas sari mõningal määral Andrus Veerpalu  dopinguskandaali), teise tegevus toimus Lõuna-Eestis ja oli esitatud etnoõuduse võtmes .
    Hargla on kirjanik suure tähega , sest tema kirjutas vääga palju roomani,jutusid ja isegi näidendid. Tema kiirjutas 5 kriminalroomani ainult tema riigist, tapsemalt Tallinnast. Kõik neid kriminalroomanid „Apteeker Melchior ”. Praegu tall kirjutatud on 77 teoseid. Nende hulkas on roomanid, kriminalroomanid, lühiroomanid, jutud, kogumikud, antoloogia, telesarjad ja näidendid(neid te võite näha Lisandis № 1 )
    Alates 2000. aastast on Indrek Hargla 17 korda võitnud Eesti ulmeauhinna "Stalker", seda nii parima algupärase romaani, lühiromaani või jutu
  • Raamatu analüüs


    „Vabaduse kõrgeim määr“
    See raamat oli ilmunud novembris 2003 aastal,aga 2002 sai ta roomanivõistlusel teise preemia. Selle raamatu kohta oli kirjutatud rohkem kui 30 retsensiooni ja kõik neid hindasid seda raamatus 5/4.
    Raamatu peide: Raamatu tegevus toimub kujuteldava riigi ühes keskaegses külas, kuhu satub mälukaotusega ja rängalt vigastatud mees. Ta ravitakse terveks ning loomupäraste omaduste tõttu saab temast peagi külas tunnustatud juht. Et küla langeb pidevalt rivaalitsevate ülikute sõdade ohvriks, otsustavad külaelanikud ise ennast kaitsma hakata ja sel eesmärgil organiseeruda. Ränga hinnaga võideldakse kätte suhteline iseseisvus , kuid nagu selgub , on selle tegelik hind veelgi kõrgem. Autor esitab küsimuse, millisel hetkel saab enesekaitsest midagi rohkemat ja kurjakuulutavamat ning mõjuvõimust võimuiha.”
    Probleemid:
    • Ajalugu kordub.Loetes oli selline tunne, et autor kirjeldab tegevust mis toimus 16-saj. Euroopas ja Ameerikas . Ja ta kirjeldab sedan nii hästi, et tõesti tundeb, et oleme sellel ajal.
    • Vabaduse mõiste puudub. Selles raamatus autor kirjeldab seda, et vabadust ei ole olemas.Inimestel pole oma seisukohta, nad teevad seda, mida neist vajatakse, kuidas vabadus tingib vajaduse administratsiooni järele, mis tekitab vägivalda.
    • Maailmapilt pöördub pahaks. Kui te näete sellist pilti, kus on vägivald muidugi pilt maailmast muutub, ja loetes seda raamatut tuleb paha ettekujutus sellest, mis toimus 16. sajandil.
    Tegilased: Kõik tegelased olid väga igavad selle poolt, et nad tegid kõike mida neile ööeldakse. Nad käitusid niimoodi nagu neile oli öeldud .See ei pakku huvi. Ja tunne oli selline, et nad pole inimesed tava elust, vaid nad on ainult tegelased roomanist.
    Ülesehitus, stiil ja keel: Lugesin esimesed 20 lehekülge ja võin ööelda, et lugemine on kerge. Romaan oli kirjutatud heas eesti keeles, aga nimetused ja nimed on kirjutatud sellises raskes võõrkeeles, et mõnikord neid oli raske lugeda, ma mõtlen see näitab autori kirjutamis stiili.
    Meeldinud mõttet:
    • „Naine vajab kätt.„(lk 51)
    • „Otsige elusaid,enne me ei taande.“(lk 70)
    • Minule keegi ei saa perekonda asendama. “(lk 198)

  • Tagasiside
    Referaadiga ma tegelesin peaaegu terve nädal ja mõtlen, et sain väga hea tulemuse. Töö koostamisel olid head ja pahad küljed, millega pidi hakkama saada.See töö andis mulle väga hea uurimuse teemast ja see oligi kõige huvitavam. Oli vahva istuda ja otsida infot ja teada saada uutest isikutest, kellega pole varem kohtunud. Muidugi tekkisid ka raskused info leidmisega, sest mõne info puuduse tõttu ja oli vaja istuda terve päeva jooksul, et otsida midagi tõesti huvitavat.
    Lugesin palju kokkuvõteid, aga ei saanud hästi raamatust aru , see pärast lugesin esimesed 30 lehekülge läbi, selleks et autori stiilist ja mõttekäikust aru saada. Ja ma mõtlen, et sain sellega hakkama.
    Ma mõtlen, et raamat „Vabaduse kõrgeim määr“ on väga huvitav, aga mitte minu jaoks, sest mina armastan raamatuid teieses zanris. Aga neid inimesi, kes armastavad ulme ja kriminaal kirjandust leiavad selles raamatus midag, mis pakub neile huvi. Kahjuks see pole tõlgitud vene keelde, sest minu ema ja vanaema leiaksid huvitavat sellest raamatust ja meelega loeksid seda.
    Ma hindan oma tööd enamvähem hästi, sest ma tõesti püüdsin teha seda korralikult. Mul isegi tekkis huvi info leidmisel ja raamatu lehitsemisel.
  • Kokkuvõte


    Indrek Hargla on eesti autor,kirjanik ja stsenarist, kelle teosed on tutud erinevaatest riikidest ja mida tõlgitakse tänapäevani.Autor mis sündis väikses riigis ja õpis tavalises koolis, sai väga tuntuks . Tema on ainuke eesti kirjanik kes sai 17 preemiat ulmeroomanide kirjutamisel . Hargla süzee on kogu aeg erinev ja ta proovid anda tagasi oma seisukohta ja oma mõtteid oma teostest. 25 aasta jooksul autor kirjutas 77 erinevat romaani, kriminalromaani, lühiromaani, juttu , kogumikku, antoloogiat, telesarja ja näidendit. Indrek Hargla ei karda väljendada oma seiskohta Eestis ja eesti elanikest.Tema mõtleb, et eestis peavad elama eesti inimesed. Tema ei taha, et tema roomani tõlkitakse vene keelde ja ta üldse väga halvasti vene inimestega suhtleb. Nendele kes eelab eestis, aga ei tea eesti keelt, eesti kultuuri ja eesti traditsiooni.
    Indrek Hargla on vist ainuke selline autor, kes ei kardnud midagi uut eesti riigile kirjutada ja oli üks esimetest, kes kirjutas roomani ulme ja kriminaal zanris.
    Referaadi tegemist, ei saa salata , oli raske, kuid kindlasti hariv. Hariv just nimelt vaimselt, sest veidigi põhjalikum tutvumine Indrek Hargla roomanidega, ja tema mõttetega mis on seotud ka meie koduriigist,Eestist.
  • Kasutatud kirjandus



  • Lisand № 1


    Romaanid:
    • " Baiita needus " (2001)
    • "Palveränd uude maailma" (2003) 
    • "Vabaduse kõrgeim määr" (2001)
    • "French ja Koulu" (2005)
    • "French ja Koulu Tarbatus " (2007)
    • "Frenchi ja Koulu reisid " (2009)
    Sari "Kriminaalromaan vanast Tallinnast"
    • "Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus " (2010 ja 2011)
    • "Apteeker Melchior ja Rataskaevu viirastus" (2010)
    • "Apteeker Melchior ja timuka tütar" (2011)
    • "Apteeker Melchior ja Pirita kägistaja" (2013)
    • "Apteeker Melchior ja Tallinna kroonika" (2014)
    Lühiromaanid:
    • "Gondvana lapsed" (1999)
    • "Uskmatuse hind" (1999)
    • "Excelsuse konkistadoorid" (1999)
    • "Pan Grpowski jõulud " (1999)
    • "Obernoni Apokrüüf" (2000)
    • "Capaneusi Harta" (2000)
    • "Mees, kes ei joonud viskit" (2001)
    • "Väendru" (2001)
    • "Hathawareti teener" (2002)
    • " Maris Stella" (2003)
    • "Tagasi tulevikku IV" (2003)

    Jutud:
    • "Deja-vu" (1998)
    • "Õnnekosk" (1998)
    • "Gondvana lapsed" (1998)
    • "Kliendi soov" (1999)
    • "Spitzbergeni nokturn " (1999)
    • "Kindel linn" (1999)
    • "Kõik võimalused maailmas" (1999)
    • "Koobassaare heinaküün" (2000)
    • "Nad tulevad täna öösel!" (1) (2000)
    • " Eeben " (2000)
    • "Nad tulevad täna öösel!" (2) (2000)
    • " Diplomitöö " (2000)
    • " Sierra Titauna nekropol " (2000)
    • "Aleana" (2000)
    • ""Kuningas Christeri Mõõk " ja Ingrid" (2000)
    • "Sindbadi kaheksas reis" (2000)
    • "Heeringakaupmees Hendriku mõrsja" (2000)
    • " Sild üle vaevavete" (2000)
    • "Rabaröövel" (2000)
    • "Meninos da rua" (2000)
    • "Isa süda" (2001)
    • " Fusion " (2001)
    • "Kevade tulek" (2001)
    • "Mees Assisi linnast" (2001)
    • "Liiga hilja " (2001)
    • " Veneetsia peeglite mõistatus" (2001)
    • " Paroodiad " (2001)
    • "Uneparandaja" (2001)
    • "Pengringeerion" (2001)
    • "Kord kuult (The Order from the Moon )" (2001)
    • "Sõber selvas" (2001)
    • "Terve maailm" (2001)
    • "Sindbadi üheksas reis" (2001)
    • "Vereta jaht " (2001)
    • "Enesemääramisõigus" (2002)
    • "Vend Rus" (2002)
    • "Püha Graal – 1984" (2002)
    • "Cuncti simus concanentes: Ave Maria" (2002)
    • "Novembrivalss Vanal väljakul" (2002)
    • " Vlad " (2003)
    • "Viljakoll" (2004)
    • "Tagasi süütusesse" (2004)
    • "Minu päevad Liinaga" (2008)
    • "Apteeker Melchior ja katustel tantsija " (2010)
    Kogumikud:
    • "Nad tulevad täna öösel!" (2000)
    • "Pan Grpowski üheksa juhtumit" (2001)
    • "Hathawareti teener" (2002)
    • "Roos ja lumekristall" (2006)
    Antoloogia:
    • "Õudne Eesti: Valimik eesti õudusjutte" (2005)
    Telesarjad:
    • "Alpimaja" stsenaarium (2012)
    • "Süvahavva" stsenaarium (2012)

    Näidendid:
    • "Andromeda saar"
    • "Wabadusrist" (2013)
    • "Testamenditäitjad" (2014)
    • "Viimane mustpea " (2014)

  • Vasakule Paremale
    Indrek Hargla-Vabaduse kõrgeim määr #1 Indrek Hargla-Vabaduse kõrgeim määr #2 Indrek Hargla-Vabaduse kõrgeim määr #3 Indrek Hargla-Vabaduse kõrgeim määr #4 Indrek Hargla-Vabaduse kõrgeim määr #5 Indrek Hargla-Vabaduse kõrgeim määr #6 Indrek Hargla-Vabaduse kõrgeim määr #7 Indrek Hargla-Vabaduse kõrgeim määr #8 Indrek Hargla-Vabaduse kõrgeim määr #9 Indrek Hargla-Vabaduse kõrgeim määr #10 Indrek Hargla-Vabaduse kõrgeim määr #11 Indrek Hargla-Vabaduse kõrgeim määr #12 Indrek Hargla-Vabaduse kõrgeim määr #13 Indrek Hargla-Vabaduse kõrgeim määr #14 Indrek Hargla-Vabaduse kõrgeim määr #15
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-05-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 25 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor AsmerDarya Õppematerjali autor

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Powerpoint kirjanik Indrek Harglast
    34
    pptx

    Powerpoint kirjanik Indrek Harglast

    Eesti ulmekirjanduse viljeleja ­  Indrek Hargla Kes on Indrek Hargla? Kodanikunimi: Indrek  Sootak 43­aastane Tallinna  kodanik Lõpetanud TÜ  õigusteaduskonna Töötanud kuni 2012. a  Eesti  Välisministeeriumis Abikaasaks lastekirjanik  Heli Illipe­Sootak Teosed Romaanid "Baiita needus" (2001)  "Palveränd uude maailma"  (2003) "Vabaduse kõrgeim määr"  (2003)  "French ja Koulu" (2005)  "French ja Koulu Tarbatus"  (2007)  "Frenchi ja Koulu reisid"  (2009) Sari “Kriminaalromaan vanast Tallinnast” “Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus” (2010 ja  2011) “Apteeker Melchior ja Rataskaevu viirastus”  (2010) ?

    Eesti kirjandus
    Andrus Kivirähk ja Indrek Hargla
    42
    pptx

    Andrus Kivirähk ja Indrek Hargla

    Andrus Kivirähk ja Indrek Hargla Andrus Kivirähk  Andrus Kivirähk onsündinud 17. augustil 1970. aastal Tallinnas. Ta on eesti kirjanik, näitekirjanik, följetonist, prosaist ja lastekirjanik.  Kivirähk on lõpetanud Tallinna 32. Keskkooli 1988 aastal. Andrus Kivirähk õppis 1993.aastal Tartu Ülikoolis ajakirjandust.  Ta töötab Eesti Päevalehes,kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud.  Aastast 1996 on Andrus Kivirähk Eesti Kirjanike Liidu liige. Aastast

    Eesti kirjandus
    Indrek Hargla
    18
    docx

    Indrek Hargla

    Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Indrek Hargla Koostas: Klass: Juhendaja: Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus …………………………………………………………………………………....3 1.Elulugu………………………..………………………………………………………….......4 1

    Kirjandus
    Nüüdiskirjanduse kordamisküsimused eksamiks 2018
    35
    docx

    Nüüdiskirjanduse kordamisküsimused eksamiks 2018

    Teatud juhtudel on neist katkestustest keelatud rääkida või raske rääkida. Nt oli kollektiivne mälu represseeritud nõukogude perioodil. Traumakirjanduse kaudu saab isikliku kogemuse ja kollektiivse kogemuse vahelised suhted esile tuua. Tekstide aluseks tõestisündinud lood, isiklikud mälestused või arhiivimaterjal. 4. Kaugema ajaloo kujutamine nüüdiskirjanduses (Meelis Friedenthal ,,Mesilased", Tiit Aleksejevi ristisõja-romaanid, Indrek Hargla Melchiori-lood) Ajalugu ja jutustamine 21. saj kirjanduses: Eemaldumine postmodernistlikust suhtest minevikku, mis väljendub selles, et ajalugu on narratiiv. Otsitakse võimalust ületada "lõhe" narratiivse vormi ja ajaloolise aktuaalsuse või materiaalsuse vahel (ehk: jutustuse ja sündmuse vahel). (poliitiline) iha ajaloolise realismi järele, tõe ja mälu vahekordade uurimine, st eetilise hoiaku rõhutamist. Ajaloo juurest jõutakse aja ja koha kategooria uuringuteni (nt Madis Kõiv).

    Kirjandus
    Nüüdiskirjandus 2015
    30
    docx

    Nüüdiskirjandus 2015

    Sigmund Freud -> see tekitab psüühilise haava, mis eksisteerib nö alateadvuses ja psüühika ei suuda nendega toime tulla. Need tramaatilised kogemused ei puuduta ainult indiviide, vaid on iseloomulikud ka traditsioonile/kollektiivsele mälule. Selle kollektiivse mälu ravimiseks võib kasutada nt kirjanduse vormi (sõjaromaan) Minevikuromaani puhul alguse hetk, kust on tuldud jne. Eestlaste muinaskultuuri temaatika (mis saab alguse juba 19.saj) leiab vormi ka 20.saj vältel, see on seotud vabaduse ideega. ntx isegi Metsatölli videod ja laulud jne. 3.-4. (lehelt) e Lähimineviku konservatiivne kuvand. „Avalikustamiskirjandus“. Lähimenevik e 39ndatatest 40ndate lõpuni. Nad rääkisid alla surutud nõukogude ajal alla surutud mälust. Art Spigelman „Maus“ räägib holokaustist, üks loetumaid raamatuid/koomiks üldse. Jaan Kross’ist saab Eesti kirjanduse sümbol. Lähimineviku läbikirjutamine algab 88ndal, kui ilmub „Wikmani poisid“ 1998

    Eesti kirjandus
    EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II
    32
    doc

    EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II

    FLKU.05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Kevadsemester 2018: kordamisküsimused eksamiks 1. Eesti proosa ja draama põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1956­65. Tugev tsensuur. Eestis on Nõukogude võim, suured repressioonid, esteetiline kaanon, eeltsensuur toimib endiselt, kuid leeveneb. Mängitakse peitust, nagu oleks kõik endine, kuid päris endine enam olla ei saa. Sulaaja proosa: ühiskondlik rõhuasetus (1950ndate alguses sotsialistlik realism, võlts optimism. Sotsialistlik realism hakkab tagasi muutuma realismiks. Psühholoogilised armastuslood ei tõuse esile, vaid ühiskondlikud panoraamid ja sotsiaalse väljakäiguga realism), dokumentaalsuse taotlusi (võlts dokumentaalsus muutub päris dokumentaalkirjanduseks, nt Smuuli ,,Jäine raamat"), romantilisi jooni (pärisrealistlikud taotlused põimuvad romantilise esteetikaga), noorsookirjanduse iseseisvumine (see tõotab proosakirjanduse toibumist ja jalule

    Kirjandus
    Eesti kirjandus II kevad
    102
    docx

    Eesti kirjandus II kevad

    Eesti kirjandus II kevad I loeng Kuuekümnendad – sula EELNEVALT: Kirjanduse seisukohalt olid põhukoordinaadid: eeltsensuur, stalinistlikud repressioonid 40ndatel ja 50ndatel ja see, et on mingi esteetiline ja poliitikaga kooskõlas olev kaanon. Eriti halb oli olukord proosas.  1956 20. Kongress ja Nikita Hruštšovi kõne – kritiseeris Stalini isikukultust. Ta jõuab aste astmelt võimule, ta on partei eesotsas ja hakkab riiki juhtima. See kõne annab selge suunise, et ühiskond peab kuidagi teises suunas liikuma (ei loobutud kommunistlikest ideaalidest). Positiivsed arengud hakkasid silma juba aasta paar varem, aga suuri järeldusi neidt aastal 54-55 teha ei saanud – viiekümnendate kaskpaigas hakkasid ka Siberist inimesed tagasi tulema. Enne parteikongressi näeme, kuidas tsensuuri töö hakkab 55nda aasta paiku muutuma – keelatud autorite nimekiri hakkas lühenema (kui keegi elav autor nimekirjast välja

    Eesti kirjanduse ajalugu
    Sissejuhatus 20-Sajandi kirjandusse
    42
    docx

    Sissejuhatus 20. Sajandi kirjandusse

    Looming: „Tõde ja õigus“ I-IV (I ja Vosa: võitlus inimese ja maa vahel, II-IV osa: võitlus jumalaga, ühiskonnaga ja eluõnnega). „Tõde ja õigus“ on kujunemisromaan „Tõde ja õigus“ käsitleb Eesti ühiskonnaarengut 19.saj lõpul ja 20.saj alguses. „Tõde ja õigus“ I osa  1926, kirjutatud 6 kuuga  Tegevus 19. Sajandi lõpul Vargamäel  Andres, Krõõt ja naabrid  Võitlus maaga ja Oru Pearuga  Andresel ja Krõõdal on poeg Indrek (Indreku kooliaastad teose II osas)  Oluline sulase Jussi ja tüdruku Mari suhe II osa- Indreku õpingud Mauruse koolis, revolutsioonieelne aeg III osa- revolutsiooniaeg (1905) IV osa- Eesti Vabariigi algusaastad (1918), Indreku ja Karini abielukriis V osa- Indreku naasmine koju August Gailit (1891-1960)  Siuru, Vanemuise direktor, Tallinna Kirjanike Ühingu liige, ajakirjandus

    Kirjandus




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun