Adamson-Eric 13.ndal märtsil käisime klassiga Adamson-Ericu kunstimuuseumis. Püsiekspositsioonid näitustesaalides andsid meile hea ülevaate kunstniku rikkalikust loomingust läbi tema eluperioodi. Praegune juubelinäitus keskendus Adamson-Ericu kujunemisperioodile 1920. Ja 1930. aastatel. Näituse idee toetub ühele unikaalsele mälestusraamatu materjalile, mille kirjutas Adamson-Eric 1939. aasta suvel põhjarannikul Leetses. Huvitav käsikiri olevat näituse kuraatorit inspireerinud lisama väljapanekusse Adamson-Ericu poolt tekstis mainitud kolleegide töid, et teha nähtavaks elu-oluline loominguline keskkond, milles kogenud korüfeed ja noored kunstiõppurid Berliinis ning Pariisis toona kokku puutusid. Seega on väljapanek koostatud teadlikult väga mitmekesise valikuga, kaasates loomingut kunstnikelt kes sõbrad ja mõttekaaslased elus ning teisalt konkurendid riiklike kunstiostude ning kultuurkapitali stipendi...
sua = sva: suavis sue = sve: consuetudo ! ti vokaali ees = tsi: actio, restitutio Vokaalid võivad olla vältuselt pikad ja lühikesed; kirjas tähistatakse mõlemaid ühekordse tähega. Õpikutes märgitakse seetõttu vokaalide kohale vältusmärk: · pikad vokaalid : nn, sentus · lühikesed vokaalid : mre, srvus Hääldamisel tuleb silmas pidada, et mõned sõnad erinevad ainult vokaalide vältuse poolest: · ppulus - rahvas, kuid: ppulus - pappel · lber - raamat, kuid: lber vaba Rõhk · Viimasel silbil rõhku ei ole · 2-silbilistel sõnadel on rõhk alati esimesel silbil mter, meus · 3- ja enamasilbilistel sõnadel on rõhk tagant teisel (eelviimasel) silbil, kui see silp on pikk natra · kui eelviimane silp on lühike, asetseb rõhk tagant kolmandal silbil imperum, corpra Esse (olema) Sg Pl 1. (ego) sum 1. (ns) sumus 2. (tu) es 2. (vs) estis 3. - est 3. - sunt · Eitamisel nn: nn sum, nn est · studisus (pl studisi) studisa (pl studisae)
Vokatiiv (css voctvus) - ütte kääne, kes? mis? Et tu, Brute! Ka sina, Brutus! Vältus (kvantiteet) Vokaalid võivad olla vältuselt pikad ja lühikesed;kirjas tähistatakse mõlemaid ühekordse tähega. Õpikutes märgitakse seetõttu vokaalide kohale vältusmärk: · pikad vokaalid : nn, sentus · lühikesed vokaalid : mre, srvus Hääldamisel tuleb silmas pidada, et mõned sõnad erinevad ainult vokaalide vältuse poolest: · ppulus - rahvas, kuid: ppulus - pappel · lber - raamat, kuid: lber vaba Rõhk · Viimasel silbil rõhku ei ole · 2-silbilistel sõnadel on rõhk alati esimesel silbil m_ter, meus · 3- ja enamasilbilistel sõnadel on rõhk tagant teisel (eelviimasel) silbil, kui see silp on pikk nat_ra · kui eelviimane silp on lühike, asetseb rõhk tagant kolmandal silbil imperum, corpra Põhivormid Culpa süü, hooletus (nom) Ae (näitab käändkonda ehk deklinatsiooni) (gen lõpp) f (sugu) Käänamise reeglid
peior, peius; superl. levis, e kerge; tühine; ebakindel pessimus, a, um) halb, paha; kuri lev, v, tum, re kergendama, vähendama, mand, v, tum, re ülesandeks tegema, vabastama; kergitama, tõstma; abistama, usaldama toetama mne 1. n indecl. hommik; 2. adv. hommikul, lx, lgis f seadus vara libenter meelsasti, hea meelega mane, mns, mnsum, re jääma; püsima I lber, era, erum vaba manus, s f käsi; jõud; võim, voli; salk, jõuk II liber, br m raamat mare, is n meri lber, rum m lapsed mter, tris f ema lber, v, tum, re vabastama mteria, ae f aine, ollus; tooraine, liberts, tis f vabadus ehitusmaterjal; teema, materjal libd, dinis f kihk, iha, himu mtrus, a, um küps, valminud;
Vedelktuste spetiifilised omadused: 1)Viskoosus 2)Leek punkti temperatuur 3)Sttimistemperatuur Viskoosus kujutab endast sisehrdumist. Viskooson omadus avaldada takistust ksikute vedeliku kihtide nihkumisele. Kinemaatiline viskoosus - n(v theline) Dnamiline viskoosus. Ktuse viskoosus antake tihtipeale tingkraadides (Enngler'i kraadides E(kraadimrk)). Nafta viskoosuse klassifikatsioonid M40 (arv thendav viskoosuse Engleri kraadi) M100 (M200) Engler'i kraadidelt vib lber minna kinemaatilisele viskoosusele (E = V [m^2/s]) Selle vedelktus aurud segus huga sttivad lahtise leegi juurde viimisel, kiiresti plevad (plahvatavad) ja seejrel lakkavad. Sttimis temperatuuriks nim. temperatuuri, kui lahtise leegi juurdeviimisel ktusepinnale koheselt sttivad need aurud ja mne sekundi prast sttib ka ktus. Ja see temperatuur on krgem punkt temperatuurist Olenevalt vedelktuse viskoosusest see leek kigub piirides 135-240kraadi(Celsius). Sttimist temperatuur on 60-70 krgem