Gaaskütused Erki, Ron, Kristina, Christjan 11b Gaaskütused · Põlevad õhus · On piisavalt kasulikud · Torud, Tankrid · Jagunemine: Maagaasiks Vedelgaasiks Tehisgaasiks Biogaasiks kaasnev gaas Maagaas · Põhiliselt metaan · Koos naftaga või eraldi · Lõhnatu ja värvitu · Leiukohad: Venemaal Iraanis Ameerika Ühendriikides · Kodupidamistes kütteks ja toidu valmistamiseks Tehisgaasid · Generaatorgaas · Kõrgahjugaas
Kütused Kütused on põlevained, mida saab kasutada energiaallikana soojusjõumasinates ja muudes selleks sobivates energiamuundamisseadme- tes. Kütused jagunevad agregaatolekult: · Tahked kütused puit, põlevkivi, kivisüsi, turvas jms. · Vedelkütused mootoribensiin, diislikütus, biodiislikütus, bioetanool, reaktiivmootori kütus jm. · Gaaskütused vedelgaas, maagaas (surugaas) Sisepõlemismootorites, reaktiivmootorites ja gaasiturbiinseadmetes kasutatakse vedel- või gaaskütuseid. Automootorites kasutatakse põhiliselt mootoribensiinivõi diislikütust. Viimastel aastatel leiab järjest enamat kasutamist biodiislikütus ja bioetanool. Neid kasutatakse enamasti segus tavakütustega. Biodiislikütust saab kasutada osades mootorites ka puhtalt. Gaaskütused on mootorikütustena kasutusel, kuid mitte väga levinud. Tahkeid
sisemine ehk kolloidne niiskus(seotud kütuse orgaanilise ainega, eraldub temperatuuril >100 °C). Soojustehniliste arvutuste lihtsustamiseks esitatakse kütuse koostis keemiliste elementide massiprotsentides: C+H+O+N+S+A+W=100%, A tuhk W - niiskus 4 KÜTTELIIKIDE JAGUNEMINE Kütteliigid jagunevad: 1. Tahkekütused 2. Vedelkütused 3. Gaaskütused 4. Elekterküte 5. Soojuspumbad 6. Päikeseküte 7. (Taastuvkütused) Tahkekütused on tahkest ainest kütmiseks valmistatud materjal. Vedelkütus on vedel, s.t valatav ja pumbatav põlevaine, mida saab kasutada energiaallikana soojusjõumasinates ja muudes selleks sobivates energiamuundamisseadmetes.(näiteks nafta ja küttepetrool) Gaaskütus on mehaaniline segu üksikutest gaasikomponentidest.Tavaliselt esitatakse
1.Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim. Põlevkivi koosneb 30-35% orgaanilisest ainest, mis on üks maailma parimaid ja mitmesugustest mineraalidest. Orgaaniline aine koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist. Põlevkivi kütteväärtus on vähemalt 4,911,3 MJ/kg. Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla, mitte nii laialt kasutatud. Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Põlevaine utmisel saadakse rohkesti õli. Põlevkivist saab toota maagaasi, mõningaid väävliühendeid ja teekattebituumenit. Põlevkivi, mille spetsiifiline nimetus on kukersiit, on Eesti tähtsaim maavara. Lisaks kukersiidile on Eesti maapõues ka graptoliitargilliiti, mis on samuti põlevkivi. Seda Eestis ei kaevandata ja väikse kütteväärtuse tõttu pole teda põleva maavarana kunagi kaevandatud. Nagu...
Mootori kütused (keemia) Omadused: - Nafta on õlitaoline põlev vedelik, värvusega helepruunist kuni mustani. - Vees ei lahustu ja veest kergem, seega tuleb pinnale - Vette sattudes katab pinna väga õhukese kihina- oht veeloomadele ! Koostis : - Koostiselt keerukas süsivesinike segu - Alkaanid - Erinevaid ühendeid on ca 1000 - Erinevate leiukohtade nafta on erineva koostsega Koostis. Töötlemine : - Puudub kindel keemistemperatuur, miks? - Keemistemperatuuride asemel räägime keemispiiridest - Kuumutamisel eralduvad koostisained kt0 suurenemise järjekorras - Eralduvad koostisained jaotatakse fraktsioonidesse. - Bensiinis (5-9 süsiniku aatomit) - Ligroiin (150-240 C) (c8-C14) Reaktivlennuki, raketikütus - Diiselkütus (240-360 C ) , (c12 c16 ) - Solaarõli (300-410C) (c14-c20) raske diiselkütus, kütteõli - Masuut fraktsioneerimisjääk , määrdeõlid ...
Kokkuvõte Naftast 1. Kütused Tsivilisatsioon pole mõeldav ilma kütuseta. Energia saamiseks põletatakse puitu, gaasi, naftat ja paljusid teisi materjale. Kütuseid võib liigitada mitmeti, näiteks Looduslik kütus Tehiskütus Tahkekütus kivisüsi,põlevkivi jm turbabrikett,koks Vedelkütus nafta bensiin,kütteõli Gaaskütus maagaas generaatorigaas Tehakse vahet taastuvate ja mittetaastuvate kütuste vahel. Mittetaastuvad ehk fossiilsed kütused on geoloogilises minevikus elanud organismide jäänused: nafta, kivisüsi, põlevkivi jms. Nende varud on lõpliku suurusega, mittetaastuvad. Taastuvad kütused on puit ja nn biokütused sõnnik, põhk jm jäätmed. Taastuvate kütuste osakaal tänapäeva ühiskonnas on väike. Nii kasutab praegune industriaalühiskond üha rohkem mittetaastuvaid kütuseid. Kütu...
Tähtsaimad saadused ja krakkimise kõige kasutusalad olulisem alaliik on · katalüütilin e Gaaskütused Vedelkütused Naftagaas nafta töötlemise Mootoribensiinid- keeruline segu kõrvalsaadus, mida kasutatakse kütusena keemispiiridega 40-200, sisaldab nafta töötlemistehases mitmesuguseid lisandeid. Vedelgaas. Koosneb propaanist ja Petrooleumid. Kasutatakse
vaigutaolisteks aineteks. Katalüütiline krakkimine võimaldab termilise lagunemise protsesse suunata soovitavate reaktsioonide suunas. Katalüütilise krakkimise kõige olulisem alaliik on katalüütiline reformimine, mille käigus sirge ahelaga süsivesinikud isomeriseeruvad hargnenus ahelaga või ka tsüklilisteks ühenditeks. Umbes 8090 % naftasaadustest põletatakse igat laadi kütusena. Kõige tähtsamad saadused ja nende rakendused on järgmised: · Gaaskütused Naftagaas on nafta töötlemise kõrvalsaadus, mida kasutatakse kütusena naftatöötlemistehases. Vedelgaas koosneb propaanist ja butaanist. Kasutatakse kütteks ja ka mootorikütusena. · Vedelkütused Mootoribensiinid Petrooleumid. Tavalist petrooleumi kasutatakse majapidamiskütusena veel paljudes maades. Gaasiõlid lähevad diislikütuse valmistamiseks ja samuti kütteõliks.
Kütuste teke, omadused. Tahked kütused ja gaaskütused 1. Mis on kütus ja mis eesmärgil teda kasutatakse? Mis tingimusi peavad kütuseks kasutatavad ained täitma? Kütus e kütteaine on süsivesinikke sisaldav põlevaine, mida kasutatakse soojusenergia saamiseks või keemiatööstuse toorainena. 2. Kuidas liigitatakse kütuseid? (agregaatolekult, päritolult) a)tahke, vedel, gaasiline b) looduslik, tehislik 3. Mis on kütuste põletamise eesmärk? Mis tingimused peavad olema täidetud, et põlemine toimuks? (tule tetraeeder) Kütuseid, nii tahkeid kui vedelaid, põletatakse energia saamise eesmärgil. Oxygen hapnik, heat kuumus, fuel kütus, chain reaction ahelreaktsioon. 4. Missugusel viisil võib põlemisprotsess toimuda? leegitsemine, hõõgumine, plahvatus 5. Kirjelda põlemissaadusi, kui kütus koosneb süsinikust, vesinikust, lämmastikust, väävlist ja mineraalsooladest. (täielik ja mittetäielik põlemine) Kütuse täielikul põ...
C -> reaalse keha kiirgustegur (koefitsient). Kehade reageerimiskiirus hapnikuga, põlemisproduktide esinemine E C gaasidena, lihtne tootmine ja küllaldane levik looduses. On mustsusastmeks on nende suhe samal olemas looduslikke ja tehiskütuseid. Agregaatoleku järgi E0 C0 jaotatakse tahke-, vedel- ja gaaskütused. Kütus koosneb põlev- ja mineraalosast ning niiskusest. Põlevosa omakorda koosneb temperatuuril. A -> mustsusaste ja neeldumistegur on org. ainest ja püriidsest väävlist. Org. osa on moodustatud: süsinikust, vesinikust, hapniku, lämmastiku ja väävli praktiliselt võrdsed
gaasikütused eripõlemissoojusega tavaliselt 36,5 ...45,5 MJ/kg ehk 8700...10900 kcal/kg. Mootorikütuseid liigitakse: 1. Toormelt ja selle töötlemisviisilt(6): · Nafta töötlemise saadustest toodetud · Tahkekütustest · Maagaasist · Biokütused · Veest · Suure eripõlemisesoojusega ühenditest toodetud mootorikütused 2. Agregaatolekult(3) · Tahke-, vedel-, gaaskütused 3. Mootori- ja keskkonnasäästlikuselt(4) · Tavamootorikütused · Keskkonna- ja mootorisäästlikud mootorikütused · Tuleviku mootorikütused · Alternatiivmootorikütused 4. Kasutusalalalt(6) · Mootoribensiinid ottomootoritele · Diislikütused diiselmootoritele · Laevamootorite kütused · Reaktiiv- jt. mootorite kütused · Lennukimootorite kütused · Gaasmootorite kütused 2
Masinaehitusmaterjalid, mõisteid MMT-st, kütused, õlid, tehnilised vedelikud, 17.10.12 [email protected] 1 Materjalid Metallid Materjalid, aine ehitus Materjalid,fotoaparaat Metallid Metallide omadused Teraste liigitus otstarbe järgi, markeering Metallide omadusi Metallide üldisi omadusi 8.02.2010 Materjalide katsetamine Röntgenkiirega ja ultraheli katsetus Alumiinium Alumiinium on enamlevinumaid elemente maakoores, kuid olles väga aktiivne hapniku suhtes, esineb ta looduses ühendeina. Põhiliselt saadakse alumiiniumi mineraalist boksiidist. Tootmisprotsess seisneb sellest alumiiniumoksiidi saamises ja järgnevas sulas krüoliidis lahustatud alumiiniumoksiidi elektrolüüsis. Sel menetlusel saadud alumiiniumi puhtus on 99,5...99,8% ja põhilisteks lisanditeks raud, räni ja mangaan. Suurema puhtusega alumiiniumi (kuni 99,9%) saadakse sulaalumiiniumi rafineerimise teel ...
T2
Kõige enam kasutatakse orgaanilist kütust, kasutatakse ka tuumkütust. Orgaanilise kütuse all mõistetakse ainet mille keemilisel ühinemisel oksüdeerijaga (tavaliselt hapnikuga) eraldub suurel hulgal soojust. Liigitatakse: 1) Fossilkütused põhiliseks koostiseks on süsisnik(C) , näit: org. Kütused 2) Looduslikud tahked kütused puit, turvas, kivisüsi. 3) Looduslikud vedelkütused Nafta. 4) Tehis vedelkütused Kütteõli, bensiin, petrool. 5) Looduslikud gaaskütused maagaas 6) Tehisgaasid generaatorgaas, kamberahju gaas. Tahked ja vedelkütused koosnevad: Orgaanilisest osast (C, H, O, N, S), Mineraalosast(tuhk), Niiskusest. Karakteristikud: · Väävlisisaldus, mida rohkem seda neg. Katlale ja keskkonnale. · Kütuse niiskus, jaguneb sisemiseks(hüdroskoopne) ja välimiseks(poorides) niiskuseks · Mineraalosa mida rohkem mineraalosa seda rohkem tuhka jääb. Mineraalosadeks loetakse: savi, liiv, sulfaadid, karbonaadid.
19.Kütused. Kütuse põlemine. Kütus on aine, mille keemilisel ühinemisel oksüdeeriaga (hapnik) eraldub suurel hulgal soojust. Kütuseks loetakse aineid, mis täidavad järgmisi tingimusi: küllaldane reageerimiskiirus hapnikuga, põlemisproduktide esinemine gaasidena, lihtne tootmine ja küllaldane levik looduses. On olemas looduslikke ja tehiskütuseid. Agregaatoleku järgi jaotatakse tahke-, vedel- ja gaaskütused. Kütus koosneb põlev- ja mineraalosast ning niiskusest. Põlevosa omakorda koosneb org. ainest ja püriidsest väävlist. Org. osa on moodustatud: süsinikust, vesinikust, hapniku, lämmastiku ja väävli kõrgmolekulaarsetest ühenditest. Ct +Ht +Ot +Nt +St +At +Wt=100%, kus s- tuhk, w- niiskus, t- tarbimisaine. Tahke kütuse suurenemisega suureneb nende C sisaldus kusjuures hapniku ja vesiniku sisaldus väheneb. Vedelkütuses esineb S org.te ühenditena, gaaskütustes aga kas
c2 < c1 ja p2 > p1 . Neid kasutatakse N: sentrifugaalides, kompressorites, reaktiivmootorites. 29. Otto ringprotsess. (PV, TS diagrammid, mootori surveaste) Kolbmootorite ringprotsessi, kus soojus suunatakse protsessi püsival mahul, nimetatakse Otto ringprotsessiks. Otta ringprotsessil töötavates mootorites kasutatakse kergeid vedel- ja gaaskütuseid ( bensiin, petrool jne). Õhu ja kütuse segu süüdatakse elektrisädemega. Kerged vedel- ja gaaskütused põlevad mootori silindris niivõrd kiiresti, et sel perioodil mootori kolb märgatavalt ei nihku ning soojuse eraldumine on vaadeldav püsimahulisena. 13 Otte ringprotsessi pv - ja TS diagrammil 1->2 kujutab keha tagastatavat adiabaatilist komprimeerimist algrõhult p1 komprimeerimise lõpprõhuni p2. Selle protsessi jooksul liigub mootori kob alumisest surnud seisust ülemisse surnud seisu. Termodünaamilise keha mahu
Kõige enam kasutatakse orgaanilist kütust, kasutatakse ka tuumkütust. Orgaanilise kütuse all mõistetakse ainet mille keemilisel ühinemisel oksüdeerijaga (tavaliselt hapnikuga) eraldub suurel hulgal soojust. Liigitatakse: 1) Fossilkütused põhiliseks koostiseks on süsisnik(C) , näit: org. Kütused 2) Looduslikud tahked kütused puit, turvas, kivisüsi. 3) Looduslikud vedelkütused Nafta. 4) Tehis vedelkütused Kütteõli, bensiin, petrool. 5) Looduslikud gaaskütused maagaas 6) Tehisgaasid generaatorgaas, kamberahju gaas. Tahked ja vedelkütused koosnevad: Orgaanilisest osast (C, H, O, N, S), Mineraalosast(tuhk), Niiskusest. Karakteristikud: Väävlisisaldus, mida rohkem seda neg. Katlale ja keskkonnale. Kütuse niiskus, jaguneb sisemiseks(hüdroskoopne) ja välimiseks(poorides) niiskuseks Mineraalosa mida rohkem mineraalosa seda rohkem tuhka jääb. Mineraalosadeks loetakse: savi, liiv, sulfaadid, karbonaadid.
Mistahes tüüpi põlemiskamber omab kahte tsooni.1) aktiivne põlimistsoon mis asub põleti lähedases tsoonis. 2) segamise tsoon. Orgaanilised kütused, kasutakse soojuselektrijaamades Orgaaniliseks kütuseks nim kütust mida saadakse maapõuest, koosnevad süsivesinikühendidest. Kütused jagunevad: looduslikud(kaevandatavad, on tekkinud taimsetest jäänustest) ja tehiskütused(loodusliku kütuse ümbertöötlemised saadavad) Agregaatoleku järgi võivad olla vedelkütused, gaaskütused, tahkedkütused. Looduslikuks tahketeks kütusteks on puit, turvas, pruunsüsi, kivisüsi, antratsiit, põlevkivi. Võrreldes aurutrubiindega on eelised: *aurukatelt pole vaja *puudub vajadus elektri järgi *kiiire käivitus Puudused: *kallimate kuumuskindlate eriteraste kasutamine trubiini põhi detailide valmistamiseks. *suurem maksumus *labade ja läbivooluosade kiirem kulumine *sagadaste regulaarsete hoolsuste vajadus *väiksem eluiga
(CO) gaasikonstandi väärtused. Lahendus: C2H2 = 26 R = 8314/ = 8314/26 = 319,8 J/kg K CO = 28 R = 8314/ = 8314/28 = 297 J/kg K CH4 = 16 R = 8314/ = 8316 = 520 J/kg K . 3. GAASISEGUD. 3.1. Ideaalsete gaaside segud. Soojustehnikas puututakse sagedasti kokku mitmesuguste gaaside segudega (õhk, põlemisgaasid, gaaskütused jne.). Töötava kehana ei kasutata termodünaamikas mitte ühte gaasi, vaid gaaside segu, mis pole keemiliselt omavahel seotud. Sellise segu näiteks on meid ümbritsev õhk. Kuiv atmosfääri õhk koosneb lämmastikust, hapnikust ja teistest gaasidest. Gaaside segud on ainete põlemisel tekkivad gaasid. Sellistes segudes on lämmastik N2, süsihappegaas CO2, väävlioksiidid SO2, SO3, veeaur H2O, hapnik O2. Looduslikus gaasis on peale metaani CH4 etaani C2H6, propaani C3H8, vesinikku H2
o turvas (freesturvas, tükkturvas, turbabrikett) jt. · Vedelkütused: o katlakütused: naftakütused (raske ja kerge vedelkütus; põlevkiviõli; o mootorikütused: bensiin; diislikütus; lennukipetrool jt. · Gaaskütused: o maagaas; o vedelgaas (enamasti propaan või propaani ja butaani segu); o biogaas; o tehisgaasid: põlevkivi uttegaas; kõrgahju gaas jt. Teiseks liigituse aluseks võib olla kütuse taastuvus. · Taastumatud kütused, st fossiilkütused: o kivisüsi, antratsiit, pruunsüsi, ligniit; o põlevkivi;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
