Annika Luikjärv Põlemine Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................2 1. Põlemine...........................................................................................................................................3 2. Põhimõisted......................................................................................................................................4 3. Põlemisprotsess................................................................................................................................6 4. Tahkete ainete, vedelike ja gaaside põlmine...........
Täielik lagunemine Dehüdrogeenimine Dehüdrogeenimine (tsükli teke) Asendusreaktsioon halogeeniga (järkudes) Kõrgemate alkaanide lagunemine madalamateks Isomerisatsioon Alkeenid Tekkeviisid: Alkaanide hüdrogeenimine Tsükloalkaanide detsükliseerimine Alküünide hüdrogeenimine Alkadieenide hüdrogeenimine Alkoholide dehüdraatimine Kõrgemate süsivesinike lagunemine Keemilised omadused: Täielik põlemine Mittetäielik põlemine Täielik lagunemine Lagunemine madalamateks süsivesinikeks Hüdrogeenimine Ühinemine vesinikhalogeniidiga Ühinemine halogeeniga Hüdraatimine Tsükliseerimine Isomerisatsioon Polümerisatsioon Alküünid Tekkeviisid: Alkaanide dehüdrogeenimine Kõrgemate süsivesinike lagunemine Alkadieenide isomerisatsioon Keemilised omadused: Täielik põlemine Mittetäielik põlemine Täielik lagunemine Lagunemine madalamateks süsivesinikeks
TALLINNA TEENINDUSKOOL Tene Must MT13-PE PÕLEMINE, PLAHVATUS, TULEKAITSEVAHENDID- JA SÜSTEEMID Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tene Must Põlemine, plahvatus, tulekaitsevahendid- ja süsteemid Tallinn 2013 2 Tene Must Põlemine, plahvatus, tulekaitsevahendid- ja süsteemid SISUKORD SISUKORD...............................................................
Seetõttu on ta ideaalne rõivaste jaoks, mida kantakse otse ihul. Puuvillakiud laseb hästi õhku läbi, mõjub temperatuuri tasakaalustavalt ja takistab seeläbi ülekuumenemist. Ta on hästi vastupidav ja ei rebene kergesti. Puuvillased rõivad on pehmed.Sarnaselt teiste tsellulooskiududega on puuvilla puuduseks kalduvus kortsuda. Venivus: 3-7% . Tugevus:18-52 cN/tex. Hügroskoopsus: 8-9%.Temperatuuride mõju: pestakse 95ºC juures , triigitakse 220ºC juures. Põlemine: Põleb kiiresti nagu paber,ereda leegiga,põlemisjäägiks on kerge hallikas tuhk. Puuvilla keemilised koostisosad:1)Tselluloos: 91.00% 2)Vesi: 7.85% 3)Protoplasma, pektiin: 0.55% 4)Vaha, rasva asendaja: 0.40% 5)Mineraal soolad: 0.20%. Lina- on kudaine, mida saadakse üheaastase rohttaime-linavarre niinosast.Linane riie on sile ja läikiv,väeveniv ja suure soojusjuhtivusega. Venivus: 0,5-4% .Tugevus: .Hügroskoopsus: 12%. Temperatuuride mõju:Linast
Looduslikud Põleb kiiresti tsellulooskiud suure leegiga, Paberi (puuvill, lina, kanep, leegist Kergsüttiv põlemise Hajuv tuhk sisal, kookos). eemaldamisel lõhn Hüdraattsellulooskiud põlemine (viskoos, modaal). jätkub Põleb kiiresti suure leegiga, Hall tuhk Tselluloosesterkiud leegist Äädikhappe (atsetaat), Kergsüttiv (atsetaat, triatsetaat). eemaldamisel lõhn kõva kera
Hingamine ehk respiratsioon on organismide kataboolne gaasivahetus väliskeskkonnaga. molekulaartasandil toimuvat hingamist nimetatakse ka rakuhingamiseks. molekulaarne hapnik jõuab organismi rakkude mitokondreisse ja seejärel biokeemilistes oksüdatsiooniprotsessides vabanev CO2 (käsikäes teiste ainetega) väljutatakse organismist. Hingamine on üks vähestest kehalistest funktsioonidest, mida on võimalik teatud piirides tahtega mõjutada PÕLEMINE Põlemine on kiire oksüdatsioonireaktsioon, millega kaasnevad intensiivne soojuse eraldumine, reaktsiooni produktide temperatuuri järsk tõus ja harilikult ka valgusnähtused. namasti on põlemisel tegemist sellise oksüdatsioonireaktsiooniga, milles toimub kiire ühinemine atmosfääri õhuhapnikuga. namasti on põlemisel tegemist sellise oksüdatsioonireaktsiooniga, milles toimub kiire ühinemine atmosfääri õhuhapnikuga. Põlemine õhu osalusel ei ole täielik
TALLINNA TEENINDUSKOOL Reio Mäesalu 011PK Põlemine , põlevaine loetelu , plahvatus ja esmaabi põletuste korral Referaat Juhendaja: Heiki Eskusson Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus...................................................................3 1. Põlemine....................................................................4 1.1 Põlemisprotsess....
Põlemine-keemiline reaktsioon,milles eraldub soojust ja valgust. Täielik põlemine-Palju O2 ja tekib CO2 (C+O2>CO2,üks süsiniku molekul ühineb ühe hapniku molekuliga,takib üks süsihappegaasi mmolekul) Mittetäielik põlemine- Vähe O2 ,tekib CO.(2CO+O2>2CO ,kaks süsiniku molekuli ühinevad ühe hapniku molekuliga.Tekib kaks vingugaasi molekuli) Keemilise sideme energia-energia mis eraldub või kulub keemilise sideme tekkel või lõhenemise Kütteväärtus-Soojushulk mis vabaneb 1kg kütuse täielikul põlemisel. Fotosüntees-Keemiline reaktsioon rohelistes taimedes,mille käigus kasutatakse päikeseenergiat süsihappegaasi ja vee muutmiseks glükoosiks ja hapnikuks. 6 CO2 + 12 H2O C6H12O6 + 6 O2 süsihappegaas
Viskoos (VI, CV) Omadused Viskoos on regenereeritud tsellulooskiud, mis saadakse viskoosmenetlusel. Viskoos on kollakas ja valge, väheelastne, väikse hõõrdekindlusega, suure soojusjuhtivusvõimega ja väga hügroskoopne. Põledes käitub viskoos sarnaselt puuvillaga, ehk kergestisüttiv, põleb kiiresti ja suure leegiga ning põleb leegist eemaldades edasi. Märgudes muutub nõrgemaks, kuid kuivamisel tugevus taastub.1 1. Kangas 2. Kangas Põlemine 1. Kangas Süttis juba leegi kõrval, mitte sees, seega on kergestisüttiv. Põles kiiresti ja leegiga ning järele jäi veidi tahma. 1 Kättesaadav: http://www.kanut.ee/koolitus/2010/Mis%20on%20tehiskiud%20I %20%5BCompatibility%20Mode%5D.pdf (Kasutatud 30.11.2014 kl 15:56) 2 2. Kangas Süttis samuti leegi kõrval ja põles kiiresti, tekkis paberi põlemise lõhna ja järele jäi ka tahma.
1.PÕLEMINE Põlemiseks nimetatakse põlevaine ja hapniku ühinemise keemilist reaktsiooni, mille tulemusel eraldub soojus ja valgus. Põlemiseks vajalik hapnik saadakse harilikult õhust. Õhk koosneb mitmest gaasist: lämmastikku on 78%, hapnikku 21% ja muid gaase 1%. Kuna põlemiseks tarvitatakse hapnikku, siis hakkab kinnises ruumis põlemise korral hapniku hulk vähenema. Enamike ainete põlemine lakkab, kui hapniku hulk õhus langeb alla 14%. See tähendab, et kui ruumi ei tule lahtise akna või ukse kaudu õhku juurde, siis mingil ajal lõppeb toa õhus põlemist võimaldav hapnik otsa ning tuli hakkab vaikselt kustuma. Hapnik ise kuskile ära ei kao, vaid põlemise käigus muundub erinevateks põlemisgaasideks. Põlemine saab toimuda vaid kindlatel tingimustel. Selleks peavad olema põlev materjal (näiteks puit, paber,
Soojusnähtused tulekahjus Põlemine toimuda vaid teatud tingimuste olemasolul. Hapniku olemasolu meid ümbritsevas keskkonnas on loomulik, mistõttu üks tingimus on täidetud peaaegu kõikjal. Samuti ei tule ei looduslikus ega ka tehislikus keskkonnas puudust põlevast materjalist. Niisiis otsustab igasuguse põlemise tekke peamiselt süüteallika olemasolu. On loodud spetsiaalsed süütevahendid tikud, tulemasinad jne, kuid lisaks nendele on süttimiseks
efektiivrõhu MEP arvutamiseks: MEP= fvQHVa,i(F/A) (1.11) Järelikult on vaja suure võimsuse ja pöördemomendi tagamiseks saavutada võimalikult suur MEP- i väärtus. Keskmise efektiivrõhu suurendamiseks tuleb eelkõige parandada mootori efektiivkasutegurit f ja mahtkasutegurit v. Joonis 1.2- Seos keskmise efektiivrõhu ja täiteteguri vahel Efektiivkasuteguri parandamiseks tuleb tagada hea kütuse põlemine silindris, mis omakorda eeldab kiiret põlemislaine levikut soodustavat põlemiskambri kuju. Mahtkasutegur sõltub gaasijaotusfaasidest, sisse- ja väljalaskekanalite geomeetriast, klappide geomeetriast ja põlemiskambri kujust. Põlemiskambri kuju mängib eriti suurt rolli mootori tühjendamisel põlemisproduktidest. Jooniselt 1.2 selgub, et keskmine efektiivrõhk on proportsionaalne mahtkasuteguriga. Jooniselt on näha ka põlemiskambri mõju keskmisele efektiivrõhule. Parima tulemuse
Kasutamine. · Viskoossus on vedeliku omadus avaldada takistust vedelikukihtide nihkumisele üksteise suhtes. Hangumistemperatuuriks nimetatakse niisugust temperatuuri, millest alates katseklaasiga 45 kraadise nurga alla kallutatud masuudi pind jääb 1 minutiks liikumatuks. Leekpunkti temperatuuriks nimetatakse vedelkütuse minimaalset temperatuuri, mille juures selle aurud segus õhuga leegi juurdeviimisel süttivad ning seejärel põlemine ka lakkab. Süttimistemperatuur on leekpunkti temperatuurist kõrgem temperatuur, mille juures vedelkütuse aur põleb peale süttimist vähemalt 5 sekundit. 15. Küttegaasid. Looduslikud ja tehis. Omadused. Kasutamine. · Kütegaasid on kütusena kasutatavas põlevgaasid mis võiksid jaguneda looduslikeks-, bio-, vedel-, ja tehisgaasideks. Maagaasi ehk looduslikku gaasi- toodetakse maapõuest kus ta on tekkinud orgaanilist
7. Tuntumate liitainete omadused, esinemine, kasutamine. 8. O, C, N ringkäik looduses. 6CO2 + 6H2O -> 6O2 + C6H12O6 N - valkude koostises. Selleks, et in. ja loom saaks valku teha, peavad nad valku sööm(söövad taimi). Taim teeb valku sahhariididest. CH4 + 2O2 > CO2 + 2H2O TÄIELIK PÕLEMINE CH4 + 1,5O2 >CO + 2H2O MITTETÄIELIK PÕLEMINE 9. Kuidas toodetakse klaasi, tsementi? 10. Kütuste põlemine (võrrandina täielik ja mittetäielik). CH4 + 2O2 > CO2 + 2H2O TÄIELIK PÕLEMINE CH4 + 1,5O2 >CO + 2H2O MITTETÄIELIK PÕLEMINE 11. Allotroopia. Isotoopia. Vesinik Millised on vesiniku o-a? VII - -I H2 füüsikalised omadused (olek, lahustumine vees, tihedus õhu suhtes, värv, lõhn). Gaas, tihedusõhu tõttu väiksem, läbipaistev Selgita mõistet isotoopia ja isotoop. Kuidas saadakse ja kogutakseH2 laboris? Millised saadused tekivad vee elektrolüüsil
kõrgemad on tahked ained. Molekulmassi kasvuga homoloogilises reas suureneb alkaanide tihedus ning kasvab sulamis- ja keemistemperatuur. Alkaanid on vees peaaegu lahustumatud – nad on hüdrofoobsed ehk vett-tõrjuvad. Keemilised omadused: Metaani homoloogilise rea liikmete keemilised omadused on ühesugused. Üldiselt nad keemilistesse reaktsioonidesse kergesti ei astu ning tavaliseks reaktsioonitüübiks on asendusreaktsioon. Põlemine – Kõik alkaanid põlevad. Madalamad põlevad vähemärgatava ja kahvatu leegiga. Põlemissaadusteks on süsinikdioksiid ning veeaur. Oksüdeerijate toime - Tavalisel temperatuuril alkaanid oksüdeerijate toimel ei reageeri. Lagunemine kõrgel temperatuuril – Kõrgel temperatuuril alkaanid lagunevad. Gaasilisi alkaane kasutatakse kütte- ja majapidamisgaasina ning vedeltatult vedelgaasina. Vedelad alkaanid kuuluvad ka bensiini, nafta ja petrooleumi koostisesse
Nummerdama hakatakse sealt, kus kaksikside on lähemal. Meteenid puuduvad. Füüsikalised omadused on sarnased alkaanidega. Alkeenide homogeenilises reas on esimesed 4 alkeeni gaasid, järgmised 5-17 on vedelikud ja alates 18-ndast on tahked ained. Süsiniku arvu kasvu ja vesinike arvu vähenemisega suureneb tihedus ja keemistemperatuur, sulamistemperatuur väheneb. Alkeenid on vees vähelahustuvad ja väga iseloomuliku lõhnaga. Keemilistest omadustest on iseloomulikud põlemine (leek on nähtav, kuna süsinik ei põle täielikult ära) ning liitumisreaktsioonid. Hüdrogeenimine on liitumisreaktsioon vesinikuga (H2), hüdraatimine on liitumisreaktsioon veega (H2O). Dehüdrogeenimine on vesiniku, dehüdrautimine on vee eraldumine. Alkadieenides on süsinike vahel kaks kaksiksidet. Täielik põlemine: C2H4 + 3O2 2CO2 + 2H2O Mittetäielik põlemine: C2H4 + 2O2 CO2 + 2H2O + C Halogeenidega (VIIA): CH2 = CH2 + Br2 CH2Br CH2Br
REAKTSIOONIVÕRRANDID (LOTE I) Ainete valemite koostamisel arvesta laenguid ühendis (risti alla indeksiteks). Võrrandi tasakaalustamiseks loe aatomeid ja pane teisele poole reaktsiooninoolt kordajad, kuni mõlemale poole saab võrdne arv aatomeid. Kordaja korrutab indekseid! 1. Element + hapnik = oksiid Põlemisreaktsioon C+O2->CO2 süsiniku põlemine 4Fe+3O2->2Fe2O3 raua roostetamine Harjuta ( oksiidi valemi koostamiseks kasuta aatomi väliskihi elektronide arvu, vaadates tabelist A-rühma nr- sellest tulenes elemendi aatomi oksüdatsiooniaste ühendis) S+O2-> P+O2-> 2. Orgaanilised ained oksüdeeruvad (põlemine, hingamine) süsihappegaasiks ja veeks CH4+ 2O2->CO2+2H2O metaani ehk maagaasi põlemine C6H12O6+6O2->6CO2+6H2O hingamine, glükoosi oksüdatsioon rakkudes Harjuta
Elu muundumiste maailmas Keemilised reaktsioonid toimuvad iga päev meie elus. Iga inimene puutub igapäevaselt kokku erinevate ainete vahel toimuvate muundumistega. Kindlasti on nii minu kui kõikidel teistel päevas toimumas erinevad reaktsioonid näiteks kütuse põlemine automootoris, raua roostetamine või kõdunemine. Keemilised protsessid omavad igapäevaelus suurt tähtsust- kui ei oleks keemilisi protsesse, ei oleks inimesi ega elu maal. Praegusel aastaajal on meil kõigil kokkupuuted erinevate puuviljadega. Puuviljades esineb looduslikke alkeene, ning alkeenid oksüdeeruvad väga kiiresti. Õuna kokkupuutumisel õhuga muutub ta pruuniks, sest toimub aeglane leegita põlemine. Põlemine on hapniku ühinemine süsinikuga
Alkaanid on süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega. Küllastunud ühendid on orgaanilised ühendid, mille molekulis on süsiniku aatomid omavahel seotud üksiksidemetega. Näiteks alkaanid ja tsükloalkaanid. Küllastumata ühendid on need orgaanilised ühendid, mille molekulis esineb süsinik–süsinik- kaksikside või süsinik–süsinik-kolmikside või mitu kordset sidet. Näiteks alkeenid, alküünid ja dieenid. Põlemine on kiire oksüdatsioonireaktsioon, millega kaasnevad intensiivne soojuse eraldumine, reaktsiooni produktide temperatuuri järsk tõus ja harilikult ka valgusnähtused. Põlemine on eksodermiline. Täielik põlemine =CO2+H2O. Pürolüüs on aine lagunemine kõrgel temperatuuril ilma õhu juurdepääsuta. Krakkimine on pikkade süsivesinikuahelate lühemks tegemine. Utmine on kui destilatsioon. Ensüümid on bioloogilised katalüsaatorid. Neid leidub orgaanilises aines.
REAKTSIOONIVÕRRANDID (LOTE I) Ainete valemite koostamisel arvesta laenguid ühendis (risti alla indeksiteks). Võrrandi tasakaalustamiseks loe aatomeid ja pane teisele poole reaktsiooninoolt kordajad, kuni mõlemale poole saab võrdne arv aatomeid. Kordaja korrutab indekseid! 1. Element + hapnik = oksiid Põlemisreaktsioon C+O2->CO2 süsiniku põlemine 4Fe+3O2->2Fe2O3 raua roostetamine Harjuta ( oksiidi valemi koostamiseks kasuta aatomi väliskihi elektronide arvu, vaadates tabelist A-rühma nr- sellest tulenes elemendi aatomi oksüdatsiooniaste ühendis) S+O2-> P+O2-> 2. Orgaanilised ained oksüdeeruvad (põlemine, hingamine) süsihappegaasiks ja veeks CH4+ 2O2->CO2+2H2O metaani ehk maagaasi põlemine C6H12O6+6O2->6CO2+6H2O hingamine, glükoosi oksüdatsioon rakkudes Harjuta
......................................................7 1.3.3.Keemilised omadused.....................................................................7 2.Katsed......................................................................................................... 8 2.1.Raua roostetamine................................................................................ 8 2.2.Vasekihi tegemine rauale......................................................................8 2.3.Rauapuru põlemine............................................................................... 9 2.4.Alumiiniumpuru põlemine.....................................................................9 2.5.Vase soojusjuhtivus katse......................................................................9 Kokkuvõte..................................................................................................... 10 Kasutatud materjalid.............................................................................
Omadused Looduslikult valge/kreemikas, hästi niiskust imav, märgudes tugevneb, väikse elastsusega, halb soojusjuht, kortsub kergesti, nahasõbralik.1 Puuvill kui looduslik tsellulooskiud on kergestisüttiv, põleb kiiresti ja suure leegiga, põleb ka leegist eemaldades edasi. Eraldub paberi põlemise lõhn ja järele jääb hajuv tuhk.2 Märgudes muutub puuvill tugevamaks. 1. Kangas 2. Kangas Põlemine 1. Kangas Süttis kergesti, leegist eemaldades põleb endiselt leegiga edasi. Alles jääad väiksed põlenud kiud. 2. Kangas 1 Kättesaadav internetist: http://www.hot.ee/looduskiud/index.htm (kasutatud 18.11.2014 kl 21.23) 2 Kättesaadav internetist: http://263836.edicypages.com/tekstiilkiudude- maaramine/poletusproov (kasutatud 18.11.2014 kl 21.40) 2 Süttis kergesti, põles leegiga ja kiiresti
PÕLEMINE referaat Teostaja: Jaak Toompuu Juhendaja: Rein Ojasoo Leisi Keskkool 2009 1 Tuli ja põlemine avastati meie eellaste poolt juba väga ammu. Eelajaloolisel ajal kaitses tuli loomade eest ja andis sooja ning valgust. Hiljem hakati tule abil ka toitu valmistama. Sest see tegi maitse paremaks. Tule saamiseks kasutati välgust süüdatud puid või laavat, arenedes hakati tuld hoidma ja lõpuks ka ise saama. Tule saamiseks hõõruti puutükke üksteise vastu või löödi kive kokku . Tänu tulele said inimesed liikuda jahedamatesse kohtadesse ja seal elus püsida. Tule abil sai
Süsiniku aatomite arvu kasvades kasvavad homoloogilise rea liikmete tihedus, sulamis-ja keemistemperatuur, väheneb aga lahustuvus vees. 4. Alkaanide nomenklatuur - reeglistik nimetuste andmiseks. Alkaanide süstemaatilised nimetused struktuuri järgi ning struktuurvalemi joonistamine nimetuse järgi. 5. Alkaanide keemilised omadused –asendusreaktsioonid halogeenidega, reageerimine hapnikuga e. põlemine (saaduseks CO 2 ja H2O) 6. Alkeenide mõiste - küllastumata süsivesinikud, mille molekulides on vähemalt üks kaksikside süsiniku aatomite vahel 7. Tuntumad alkeenid: Eteen – taimede kasvuhormoon, polümeerid, äädikhape, etanool Propeen-polüpropeen,atsetoon, orgaaniliste ainete süntees 8. 2-metüül-buta-1,3-dieen e. Isopreen - kummitööstus struktuur ja olulisus eluslooduses 9. Alkeenide keemilised omadused : liitumisreaktsioonid halogeenide ning
KEEMILISED OMADUSED: KEEMILISED OMADUSED: KEEMILISED OMADUSED: · Liitumisreaktsioonid on eriti · Suhteliselt inertsed ained, st ei taha iseloomulikud. · PÕLEMINE reageerida, tänu tugevatele C-C - täielik põlemine toimub ainult üksiksidemetele. puhta O2 keskkonnas - õhus põlemisel erladub palju tahma · PÕLEMINE (ei jõua ära põleda) CH CH + 2,5 O2 2CO2 + H2O
Etanool (piiritus)C 2H5OH tähtis lahusti ja sünteeside lähteaine, valm eteeni katalüütilisel hüdraatimisel või sahhariidide kääritamisel. Glütseriin- Magus, viskoosne vedelik, seguneb hästi veega, pole mürgine, keemiliselt seotuna kuulub rasvade koostisse, kosmeetikas nahapehmendajana. Puskariõli on destillatsioonijääk etanooli eraldamisel käärimissegust, koosneb kahest pentanooli isomeerist. Põlemine- C2H5OH + 3O2 = 2CO2 + 3H2O. Oksüdeerumine(tekib aldehüüd: CHO)- 2C2H5OH + O2 = 2CH3CHO + 2H2O. Reag. Leelismetallidega(tekivad alkoholaadid)- 2C2H5OH + 2Na = 2C2H5ONa + H2. Alkoholaatide hüdrolüüs- C2H5ONa + H2O = C2H5OH + NaOH. Füüsilised omadused: Lihtsamad suht kõrgete keemistº ja vees hästi lahustuvad, molekulmassi kasvuga väheneb lahustuvus kiiresti, mitmealuselised alkoholid lahustuvad paremini, kui vastavad ühealuselised
kui alküünid. · Hüdrogeenimine- vesiniku liitumine kaksik/kolmiksidemele · Hüdraatimine- vee liitumine kaksik/kolmiksidemele · Eteen ehk etüleen- kaksiksidemega ühendid; füüs omadused: C2H4-C4H10 - gaasid, õhust veidi kergem, vees ei lahustu, värvusetu, nõrga meeldiva lõhnaga, narkootilise toimega, 1 enim toodetud og aine-polüeteeni tootmiseks, osa aga etanooliks; keem omadus: C2H4+3O2=2CO+2H2O põlemine; liitumisreaktsioonid: 1)hüdrogeenimine (liitumine vesinikuga) C2H4+H2=C2H6 (tekkis etaan) 2)halogeenidega (F2,Cl2,Br2,I2) C2H4+Cl2=C2H4Cl2 (saab liituda, sest oli kordne side!) 3)vesinikhalogeenidega C2H4+HCl=C2H5Cl (tekkis klotoetaan) (vesinik liitub kaksiksideme juures sellele süsinikule, kumbal on vesinikke rohkem ja halogeen selle vesiniku külge, kummal vesinikke vähem) 4) hüdraatumine (vee liitumine üksiksidemele) C2H4+H20=C2H5OH (etanool) 5)polümerisatsioon-polümeeri
kui sisaldab vajalikul hulgal: · Energiat · Valke · Rasvu · Sahhariide · Vitamiine · Mineraalaineid · lisaaineid Kütused · Kütused ained (peamiselt C-ühendid), mille põlemisel vabaneb palju energiat · Kütteväärtus näitab, kui palju energiat eraldub 1 kg kütuse põlemisel · Maagaas 50 MJ/kg · Vedelkütused (alkaanid) 40 45 MJ/kg Kivisüsi 30 MJ/kg · Põlevkivi 5 20 MJ/kg · Puit 15 MJ/kg Põlemine · Põlemine kiire oksüdeerumine, milles eraldub palju soojust ja valgust · Leek tekib gaaside põlemisel · Tahkete ainete põlemisel toimub nende lagunemine ja eralduvate gaaside põlemine t ie lik p le m in e C O 2 ja H 2 O m i t t e t i e l i k p l e m i n e k r g e t o C , C O , C O 2 a u ru d , v a l g u s t a v ( h g u v t a h m ) p l e m i s t e i to im u Toitained · Toit koosneb toiduainetest
Energiaallikas. Glük. lagund: glükolüüs(päristuumsete rakkude plasmavõrgustikus), tsitraaditsükkel(esümide poolt katalüüsitavad reakts.millekäigus eralduvad järkjärgult C2 molekulid ja H aatomid),hingamisahela reaktsioonid(mitokondrite sisemembr.harjakestes). Anaer. glükolüüs-käärimine, mood. Piimhape või etanool. Fotosünt. tähtsus taimedele - toitained, energiat, O2 en. saamiseks; Loomadele - toit, hapnik, energia, elupaigad. O2 tähtsus - hingamine, põlemine, O3 kiht, kõdunemine. ATP-adenosiintrifosfaat - universal energia vallamaja ja ülekandja mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. adeniin- lämmastikalus; riboos-5süsinikuga sahhariid; 3 fosforhappe jääki e. fosfaatrühma. Autotroof-sünteesib väliskeskkonnast org . ainetest . Heterotroof-saavad en. Toidust org. aine oksüdatsiooil.Metabolism-organismis asetleidvad sünteesi- ja lagund. Protsessid, mis tagavad aine- ja en. Vahetuse ümbritseva keskkonnaga
aeg suurenema, ja hapnik õhust otsa saama, mille tagajärjel hukkuksid kõik elus organismid. Seda aitavad ära hoida taimed, mis võtavad päeval oma roheliste osade (peamiselt lehtede) abil süsihappegaasi. Mullast saavad taimed juurte abil vett. Süsihappegaasist ja veest tekkivad valguse abil suhkrud, tärklis jt. ained (vt. Joonis 2.1). Seejuures eraldub taimest õhku hapnikku. Taimedes toimub fotosüntees, mis tähendab ainete tekkimist valguse toimel. Joonis 2.1 Põlemine Tule saamine ja kasutamine oli erakordselt tähtis juba ürginimestele. Välgust süüdatud puu, metsapõleng või vulkaanipurse andis tuld, mida kasutati kaitseks metsloomade vastu, soojendamiseks ja toiduvalmistamiseks. Põlemine toimub hapniku osavõtul, seejuures pääseb õhku soojust ja valgust. Nii põlevad ahjus puit ja brikett, auto mootoris bensiin, gaasipliidis majapidamisgaas. Põlemise tagajärjel tekib süsihappegaas. Süsihappegaas ei põle ega võimalda põlemist. Ettevaatust
CaCO3 MgCO3. Süsiniku keemilised omadused Süsi ja süsinikku sisaldavad ühendid tavalisel temperatuuril ei sütti. Kõige madalamal temperatuuril süttib süsi ja kõige kõrgemal temperatuuril teemant. Reaktsioon kulgeb sõltuvalt hapniku hulgast kahel eri viisil. Piisava hapniku hulga korral tekib süsiniku ja hapniku vahelise reaktsiooni tulemusena süsinikdioksiidHapniku vajakul tekib süsinikoksiid. Hapniku vajakul tekib süsinikoksiid A. Hapnikuga reageerimine (põlemine) süsinik on redutseerija. i. Täielik põlemine- tekib OKSIID, kus süsiniku aatomil ei ole maksimaalne osküdatsiooniaste. C + O2 C O2 Mittetäielik põlemine- tekib OKSIID, kus süsiniku aatomil ei ole maksimaalne oksüdatsiooniaste -II 2C + O2 2CIV O Vesinikuga reageermine- süsinik on oksüdeerija C + 2H2 C H4 II -II - IV I 2
· kõrge sulamistemperatuuriga (sulatustiiglite valmistamine) · metalse läikega, pehme (määrdeainete valmistamine) juhib elektrit (elektroodid) SÜSINIKU OKSÜDATSIOONIASTE Süsiniku aatomi elektronskeem: C: +6| 2)4) Süsinik võib reaktsioonides liita või loovutada elektrone: tema oksüdatsiooniaste võib olla vahemikus IV... IV SÜSINIKU KEEMILISED OMADUSED Süsinik redutseerijana (oksüdeerub, st loovutab elektrone) söe täielik põlemine C + O à CO 2 2 söe mittetäielik põlemine 2 C + O à 2 CO 2 vingugaasi edasine põlemine 2 CO + O à 2 CO 2 2 raua tootmine Fe O + 3 CO à 2 Fe + 3 CO 2 3 2 SÜSINIKU KEEMILISED OMADUSED Süsinik oksüdeerijana (redutseerub, st liidab elektrone) süsiniku reageerimine vesinikuga C + 2H à CH 2 4 Süsinik nii oksüdeerija kui redutseerijana süsiniku reageerimine süsihappegaasiga C + CO à 2 CO 2
Õpperühm: RR 11 Juhendaja: Diana Tuulik Tallinn 2014 Polüester (PL, PES, PE, PET) Omadused Polüestrit toodetakse sulatisketrusmenetlusega mineraalõlist. Polüester on keemiliselt püsiv, halvasti värvitav, keskmise raskusega ja tugev kiud. Tal on hea sirgestuvus ja kortsumatus. Polüester süttib halvasti ja põleb sulades. Vesi ja niiskus kiu omadusi eriti ei mõjuta.1 1. Kangas 2. Kangas Põlemine 1. Kangas Süttis juba leegi kõrval, põles kiiresti sulades ilma leegita. Tekitas põledes vähe lõhna. 2. Kangas Süttis samuti leegi kõrval ja põles sulades, jääki ei olnud. 1 B o n c a m p e r, Irma 2000. Tekstiilkiud: Käsiraamat. Tallinn: Infotrükk. Järeldus: Katse kinnitas, et polüester põleb sulades ja kiiresti, kuid halba süttimist katsest ei selgunud. Võimalik, et katses kasutatud kangad olid töödeldud mõne ainega, mis kiirendas süttimist. Märgumine
Osooniaugud Osoonihõrenemisega kaasnev nähtus Vähenenud osooni kontsentratsioon 1985. Antarktika Arktika, Euroopa, Põhja-Ameerika Põhjused Poolustel loomulik nähtus lagunemine > tekkimine Freoonid (CFC) külmutusseadmed aerosoolipudelid kosmeetika elektroonikatööstus Heitgaasid Kütuste põlemine N-ühendid Vihmametsade põlemine Vulkaanipursked/merivesi Cl- ühendid atmosfäär Tagajärjed Ultraviolettkiirguse kahjulikkus organismidele Silmakahjustuste arvu suurenemine Nahavähk Nukleiinhapete hävimine Rakkude paljunemise pidurdumine Pärilikud haigused Taimeliikide saagikuse vähenemine Materjalide kahjustumine Lahendused Aerosooltoodete valmistamise piiramine Lennukite arvu/lennukõrguse vähendamine Vältima CH4 sattumast stratosfääri Tuleks hoiduda: kahjuritõrjetest,
Ch4 ehk metaan Lihtsain süsiniku ja vesiniku ühend. Leidub looduses, õhust kergem, ei lahustu vees ning on lõhna- ja maitsetu. Kasutatakse gaasilise kütusena. Segu õhust ja metaanist plahvatab kergesti. Aatomid seotud 4 kovalentse üksiksidemega. C keskel, Hd igas ilmakaares ümber. Metaan on teisisõnu maagaas. Tekib ka orgaanilise aine lagunemisel nt. Prügilates. Metaani põlemine Ch4 + 2 O2 --- Co2 + 2 H2O Mida suurem on oksüdatsiooniastme muutus, seda suurem on kütteväärtus. Selles võrrandis on süsiniku oa muutus 8 ja see on ka maksimaalne. Co ehk süsinik monooksiid ehk vingugaas Mittetäielik põlemine lõpeb vingugaasiga. Süsiniku oksüdatsiooniaste on siin 2. Co saab võimaluse korral oksüdeeruda edasi Co2ks. Co on neutraalne oksiid. Hapete ja alustega ta ei reageeri. Co2 ehk süsinik dioksiid Põlemise lõppsaadus.
- vajalik kõigile elusorganismidele elutegevuseks Hapniku saamine - tööstus õhu fraktsioneerival destillatsioonil ja vee elektrolüüsil - laboris vee elektrolüüsil ja hapniku sisaldava ainete kuumutamisel Hapniku kogumine - õhuga täidetud anumasse - läbi vee Hapniku tõestamine - kui anumas on hapnikku, siis hõõguv puutikk süttib heleda leegiga põlema . Hapniku keemilised omadused - hapnik reageerib erinevate lihtainetega 1. metallide reageerimine hapnikuga ( põlemine ) 2. mittemetallide reageerimine hapnikuga ( põlemine ) - liitainetega reageerimine hapnikuga Hapniku kasutamine - põlemisel - hingamisel - keemiliste ainete saamisel - lõhkamistöödel Erandolukordadel - vee all - kosmos - haigla - kõrgmäestik - tulekahju Oksiidi on ühendid, mis tekivad lihtainete põlemisel. Nad on liitained mis koosnevad KAHEST ELEMENDIST, millest ÜKS ON HAPNIK. Kõik I a rühma elemendid omavad o.-a 1 ( Li, Na, K, Rb, Cs, Fr ) Kõik II a rühma elemedid omavad o
energia? -Päikese energiast 3.Milliseid ühendeid saab kasutada kütusena? -igasuguseid ühendeid,mille koostises on mõni võrdlemisi madala oksüdatsiooniastmega element,mis võib kergesti üle minna kõrgemale oksüdatsiooniastmele. 4.Loetle tähtsamaid kaevandatavaid kütuseid. -nafta,maagaas,kivisüsi,pruunsüsi,turvas 5.Miks tahked kütused on kasutamiseks ebamugavamad kui vedelad ja gaasilised? -sest tahke kütuse põlemisel ei pääse õhuhapnik põlevale ainele hästi ligi ja põlemine on mittetäielik,raskem reguleerida leegi suurust ja temp. 6.Millistel tingimustel toimub põlemine leegiga? -leek tekib ainult siis,kui põlevad mingid gaasid või aurud 7.Millistel tingimustel leek tahmab? -kui kütuse koostises on suhteliselt palju süsinikku jääb osa sellest täiesti põlemata
Soojusmootorid on aurumasinad, gaasiturbiinid, sisepõlemismootorid ehk kolbmootorid, auruturbiinid, reaktiivmootorid. Töötavaks kehaks on kas vahetult põlemisgaasid või sekundaarne vahesoojuskandja näiteks aur. Soojusenergia saadaks peamiselt orgaanilise kütuse põlemisel. [7] Üheks soojusjõumasinate tüübiks on kolbmootorid. Kolbmootorite iseärasuseks on soojuse vabanemine (kütuse põlemine) ja selle muundumine mehaaniliseks tööks vahetult masina silindris. Tingituna sellisest soojuse protsessi viimisest, pole kolbmootorites tarvis ulatuslikke soojusvahetuspindu, mis on vajalikud näiteks auru-jõuseadmetes. Tänu kolbmootorite elementide jahutamisele ja kütuse otsesele põlemisele silindris, võib maksimaalne protsessitemperatuur tunduvalt ületada materjalide mehaanilist tugevust määrava piirtemperatuuri. [7]
Kunstniku kujutlus prototähe tekkeprotsessist tihedas molekulaarudus. NASA pilt. Peajada järgne aeg Vähemalt 0,4 Päikese massiga tähtede väliskihid hakkavad paisuma ja jahtuma Vesiniku ammendumisel ja heeliumi süttimisel tekib punane hiid Viie miljardi aasta pärast, kui Päike on arenenud punaseks hiiuks, paisub ta maksimumraadiuseni ~ 250 korda praegusest suuremaks Kuni 2,25 kordse Päikese massiga punases hiius jätkub vesiniku põlemine tuuma ümbritsevas kihis Pärast heeliumi ammendumist tuumas jätkuvad termotuumareaktsioonid tuuma ümbritsevas kihis tuum koosneb siis peamiselt hapnikust ja süsinikust Massiivsed tähed Väga suure massiga tähed paisuvad heeliumi põlemise faasis punasteks ülihiidudeks Tähe elu lõpufaasis toimub tähes sibulasarnase kihistumisega kihtpõlemine Igas kihis toimub erinev termotuumaprotsess välimises vesiniku põlemine, järgmises heeliumi
Esimesed Lavoisieri teadustööd käsitlesid Alsace'i ja Lorraine'i piirkonna geoloogiat. Lavoisier koostas esimese Prantsusmaa geoloogilise kaardi. 1769. aastal valiti ta Prantsuse Teaduste Akadeemia liikmeks. Lavoisieri kuulsamad tööd käsitlevad aga põlemisreaktsioone. Ta kaalus hoolikalt nii saadusi kui ka lähteaineid ning tuli järeldusele, et põlemine pole midagi muud kui ühinemine hapnikuga. Samuti demonstreeris ta hapniku rolli taimede ja loomade hingamises ning raua roostetamises. Need katsed aitasid kummutada keemias üle saja aasta valitsenud flogistoniteooriat, mille kohaselt oli lisaks neljale elemendile (maa, tuli, õhk ja vesi) veel viies, mille nimeks on flogiston. Teooria kohaselt sisaldavad flogistoni kõik põlevad ained ning põlemine ise polegi midagi muud kui flogistoni vabanemine ainest.
Alküünid on küllastumata süsivesinikud mis sisaldavad kolmiksidet. (nomenklatuuris -üün lõpp) Üldvalem CnH2n-2 etüün Keemilised omadused: 1) Põlemine 2C2H2 + 5O2 -> 2H2O + 4CO2 2) Astub liitumisreaktsiooni + Br2 -> CHBr = CHBr + Br2 -> CHBr2 CHBr2 + HCl -> CH2 = CHCl + H2O -> CH3CHO (etanaal, aldehüüd) 3) Hüdrogeenimine + H2 -> H2C = CH2 + H2 -> CH3CH3 Füüsikalised omadused: etüün- meeldiva lõhnaga, narkootilise toimega, värvusetu, gaas, õhuga segamisel plahvatusohtlik
esineb kaksikside süsiniku ja hapniku vahel. Aldehüüdid on enamasti narkootilise mõjuga ja kesknärvisüsteemi kahjustava toimega,üldvalem: R-CHO või OHC-R. Metanaal e formaldehüüd HCHO värvusetu,mürgine gaas,vees lahustub hästi,terava lõhnaga, desifitseerivad omadused kasutusala:plasmasstoodete,kilematerjalide laagrite tehiskiu lõhnainete ja värvainete tootmisel,nahkade parkimisel, mikroorganismide hävitamisel,desifitseerimiseks viljaseemnetes,ruumides,rõivastel põlemine- HCHO+O2->CO2+H2O oksüd./tõest. 1) (hõbep. reak..) HCHO+Ag2O->HCOOH+2Ag 2) - HCHO+2CuO- >HCOOH+Cu2O redut.- HCHO+H2->CH3OH (metanool) Etanaal e atseetaldehüüd CH3CHO-mürgine ,õrna lõhnaga,värvusetu,kergesti keev vedelik,lahustub hästi vees,tekib organismis liigse alkoholi tarvitamisel kasutusala:ravimid,etanaalist toodetakse etanooli,keemiatööstustes etaanhape e äädikhappe saamisel,värv- ja põletusained põlemine- CH3CHO+O2->2CO2+2H2O oksüd
Valgusdiood on valgusallikas ja pöörlev ketas katkestab valgusvoo. Induktiivandur Induktiivandur koosneb hammasrootorist, anduri mähisest ja püsimagnetist. Magnetvälja tugevus sõltub pöörleva hammasrootori asendist. Magnetvälja tugevuse muutus tekitab anduri mähises pinge. Süütehetke mõjutavad tegurid *Mootori pöörlemissagedus *Mootori koormus *Mootori temperatuur *Gaasipedaali asend *Õhu temperatuur *Välisõhu rõhk *Detonatsioon Detonatsioon on iseeneselik küttesegu põlemine kõrgerõhu ja temperatuuriga . Küttesegu valmistamine Stöhhiomeetriline küttesegu 1kg/14,7kg Bensiin Õhk Lambda = 1 =m-tegelik / m-teoreetiline Pritsesüsteeme võib jada pritsekohtade arvu järgi: *Keskpritse (mono pritse) *Mitmiksissepritse (hargsissepritse) Esimene laiemalt tootmisse läinud sissepritse tüüp kandis nime BOSCH D-Jetronic (1967.a) kütusekoguse arvutuse aluseks on rõhk sisselaskekollektoris . Põlemine
d) Tööruumi vale värvi ja valgustuse lahendus- 16. Nimeta riskianalüüsi 5 sammu, miks ikkagi on vaja riske uurida! 17. Kui kaua tuleb säilitada õnnetuste uurimise ja riskianalüüsi tulemusi, materjale? 18. Mille poolest erineb tööõnnetus tervisekahjustusest? 19. Nimeta elektrivoolu 3 toimet inimorganismile! 20. Praegu, EL, loetakse ohutuks pingeks inimesele kuni......... 21. Vooluringidesse lülitatud kaitsmed töötavad üldjuhul..... ja ühikuks on..... 22. Põlemine saab toimuda 3-l tingimusel ehk kui üks nendest tingimustest kõrvaldada, siis põlemine lakkab. Nimeta need tingimused! 23. Tule käsikustutil olev tähtede kombinatsioon, ,, A, B, C", näitab selle kustuti...... 24. Avastatud tulekahjust teatakse esimesel võimalusel viivitamatult:....... Materjal tööks, kuid mitte ainult! · www.ergonoomika.ee · www.ti.ee · www.pikk.ee töötervishoid ja tööohutus · www.sm.ee · http://kasulik.info/wlex/
Tartu 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus.....................................................................................................................2 2. Fotosünteesi olemus........................................................................................................2 3. Orgaanilise aine säilimine ja energiavahetus..................................................................3 4. Hingamisprotsess ja põlemine........................................................................................5 5. Biosfääri säilimine täna fotosünteesile...........................................................................6 6. Kokkuvõte......................................................................................................................7 1. Sissejuhatus Fotosüntees on rohelistes taimedes ja fotosünteesivates bakterites toimuv protsess
3. Ioon aatomite rühmitus, mille laeng on + või Li+ Cl- 4. Puhas aine koosneb ühe aine osakestest destilleeritud vesi 5. Segu koosneb mitme aine osakestest õhk 6. Lihtaine koosneb ühest elemendist Fe 7. Liitaine koosneb mitmest elemendist H20 8. Keemiline element kindla tuumalaenguga aatomite liik Fe 9. Füüsikaline nähtus muutub keha olek, aga uut ainet ei teki autoavarii 10. Keemiline nähtus tekib uus aine küünla põlemine 11. Oksüdeerumine elektronide loovutamine (metall) Mg-2e=Mg2+ 12. Redutseerumine elektronide liitmine (mittemetall) O+2e=O2- 13. Oksudeeruja elektronide liitja (mittemetall) O 14. Redutseerija elektronide loovutaja (metall) Fe 15. Redokreaktsioon reaktsioon, kus muutub oksudatsiooni aste (o.a) H2+O2=H2O 16. Halogeenid VII A rühma elemendid Cl2 17. Väärisgaasid VIII A rühma elemendid He 18. Iooniline side metalli ja mittemetalli vaheline side NaCl 19
Lk.19 5. Isomeeria põhjused (aine struktuur määrab tema omadused) isomeeride leidmine ja nende valemite koostamine Lk.31-32 6. Alkaanide (sh tsükloalkaanide) nomenklatuur (valemi põhjal nimetuse koostamine ja nimetuse põhjal struktuurivalemi koostamine) 7. Hüdrofoobsed vastasmõjud (seos ainete keemistemperatuuriga ja lahustuvusega) Lk.36 8. Reaktsioonivõrrandid: alkaan + halogeen orgaanilise aine täielik põlemine (mille poolest erineb mittetäielik põlemine?) 9. Alkaanide kasutusalad (oleku järgi), ohtlikud ja ohutud alkaanid. Lk.36 o Gaasilised alkaanid leiavad kasutamist kütte- ja majapidamisgaasina ning veeldatult nt. vedelgaasina. o Vedelad alkaanid kuuluvad ka bensiini, nafta ja petrooleumi koostisse. o Tahked alkaanid moodustavad parafiini.
Järved, jõed, sood, mullavesi, põhjavesi, liustikuvesi, atmosfääris olev vesi. Atmosfäär- maad ümbritsev õhukiht. Biosfäär- maasfäär, kus elavad organismid ja toimub orgaanilise aine süntees ja lagundamine, ning kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid, mulda õhku ja vett. Fotosüntees on klorofilli sisaldavais taime osades lülilainelise kiirguse energia toimel kulgev protsess ja reaktsiooni käigus eraldub hapnik. Aeglane põlemine-eksotermiline reaktsioon,kus aine reageerib hapnikuga, toimub madalal temperatuuril ja leegita. Kiire põlemine- endotermiline reaktsioon, kus aine reageerib hapnikuga ja koheselt tekib leek. Rooma Klubi-teadlastest ja töösturitest koosnev visionääride ühendus, kes määratlesid olulisemad Maad kui tervikut puudutavad globaalprobleemid. Säästev areng-tänane majanduskasv ja inimeste heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvkondade ja keskkonna arvelt. Maa kui süsteem:
a) metall reageerib soolaga b) hape reageerib metalliga · Alkaanid: Alkaanides on süsinikuaatomite vahel üksiksidemed. Lõppliide aan. Liited: 1. mata 2. eta 3. propa H H H CH3 CH2 CH3 4. buta | | | 5. penta H -- c -- c -- c -- H C3H8 Nt. Koosta propaani valem. | | | H H H ! Kõik alkaanid põlevad. Nt. Propaani põlemine. C3H8 + O2 = 6CO2 + 8H2O ! Saadusteks on alati süsihappegaas ja vesi, · Oksüdatsiooniastme määramine. Iga keemiline side vesinikuga vähendab oksüdatsiooniastet ühe ühiku värrja. Iga keemiline side hapniku, lämmastiku või klooriga aga suurendab ühe ühiku värra topeltsidemed aga kahe võrra! H H | | H -- C -- C -- C = O keskmine: (-3 + 0 + 1) : 3 = - 2/3 | | |
· Valget või veidi sinakat värvi · Tugevuselt sarnane viskoosiga · Venib vähem kui viskoos · Rasvane ja libe Tulemuste võrdlus: Märgumine natuke sarnaneb tõesti viskoosile. Ei taha vett endasse imada ja kui veest välja võtta siis see rasvasus kangal jätab kilejope mulje, sest kangas jääb libe. Põlemine Põleb samuti väga kiiresti ja suure leegiga. ATSETAAT (AC) Põletuskatse. Leegile lähenedes hakkab kiud sulama, seejärel lahvatab põlema. Põleb suure ereda leegiga ja väga kiiresti. Ka leegist eemaldades põleb edasi. Lõhn on küllaltki tugev, meenutab ehk happetaolist lõhna. Järgi jääb hall tuha tomp (nagu villal). Märguvuskatse. Vette asetamisel jääb vee pinnale, mõne aja möödudes tundub olevat kergelt niiskunud. Kui vette suruda, siis väga aeglaselt hõljub põhja
annaabi.ee 
