o Patoloogilised jäätmed NB ! Meditsiiniliste jäätmete hulka ei loeta fotojäätmeid, ravimijäätmeid, kemikaalide jäätmeid, elavhõbedajäätmeid, radioaktiivseid ja tsütostaatiliste ravimite jäätmeid. 4 Etappi jäätmete käitluses Sorteerimine Erikäitlust vajavad med. jäätmed kogutakse eraldi Jäätmete kahjustamine Ladustamine Nakkusohtlikud jäätmed Seadmed jäätmete kahjustamiseks Põletusseade Autoklaav aurugeneraator, kompressor külmkamber Kasutatud allikad: Jäätmeseadus TÜ Kliinikumi jäätmekäitluseeskiri (PKL89) TÜ Kliinikumi meditsiiniliste jäätmete erikäitlemise juhend (JKL61) Tänan kuulamast !
Aatomielektrijaamad Tuumareaktorid · Tuumareaktor on seade, milles tuumareaktsioonid toodavad suuri soojushulki · Esimese tuumareaktori pani käiku Igor Kurtsatovi juhtimisel töötanud füüsikute kollektiiv 25. detsembril 1946. a. Põhilised reaktori osad · Uraanivardad · Neutronite aeglusti ja peegeldi · Soojuskandja · Aurugeneraator Tuumareaktorite tüübid · Aeglastel neutronitel töötav reaktor · Kiiretel neutronitel töötav reaktor Aatomielektrijaam · Elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest · Esimene aatomielektrijaam ehitati 1954. a. Obniskis Aatomielektrijaamad maailmas 2009 aasta seisuga oli maailma tuumaelektrijaamades 437 tegutsevat reaktorit, mis kokku tootsid 17% maailma elektrienergiast · USA-s 104 · Prantsusmaal 59
Torn-päikeseelektrijaamades kasutatakse päikesekiirguse kontsentreerimiseks automaatselt, järgiv- või programmjuhtimisega elektriajami abil pööratavaid tasapeegleid (heliostaate), mis suunavad kiirguse väiksemapinnalisele, suure neeldumisteguriga (nt 0,95 või enam) vastuvõtuseadisele (joonis 1.) Torn-päikeseelektrijaam 1 päikese suunda järgiva ajamiga peegel 2 torn 3 kiirguse vastuvõtuseadis 4 kõrge keemistäpiga vedel Joonis 1. soojuskandja 5 aurugeneraator 6 soojussalvesti 7 auruturbiin-generaator- agregaat 8 kondensaator 9 soojuskandja varu Seni ehitatud torn-päikeseelektrijaamades on ühe heliostaadi pindala kuni ligikaudu 100 m2 ja heliostaatide arv kuni 2500. Kiirgusvastuvõtja vastuvõtupinnal saavutatakse tavaliselt kiiritustihedus kuni 600 kW/m2, mis võimaldab kuumutada soojuskandjat (nt sünteetilist õlitaolist vedelikku või leelismetallinitraati) temperatuurini kuni ligikaudu 1000 oC. Enamasti
vaid selle osa energiast, veest ja kemikaalidest, mida tegelikult vaja on. Katlakivi eraldi eemaldada ei ole vaja. Säästate aega ja raha. Kuni 30 % parem tulemus, garanteeritud toidu kvaliteet ja minimaalne ressursside tarbimine. HiDensityControl tähendab tippkvaliteeti. Ajastamine sekundi täpsusega. Uus Metos SelfCooking Center whitefficiency paistab silma nii toiduvalmistamise kvaliteedi kui tulemuslikkusega. Patenditud HiDensityControl tagab alati maksimaalse ühtluse. Võimas aurugeneraator, dünaamiline õhuringlus ja soojuse kogumine ning äärmiselt tõhus niiskuse eemaldamine. Kogutakse kokku vajalik varuvõimsus, et täiuslikult koordineerida võimsuse, õhuniiskuse ja õhuvoolu vastastikust mõju. See on aluseks terviklikule tipptulemusele igas valdkonnas, rest resti järel, eespoolt tahapoole- eriti just suurtes kogustes. Näiteid rakendustest. Kuni ... 320 croissanti 23 minutiga 400 kanakoiba 45 minutiga 60 kg rosmariini kartulit 20 minutiga 80 kg broccolit 15 minutiga
või lõhustumisprotsess üldse seisata. · Soojuskandja vedelik või gaas, mis raktorisüdamikust läbi minnes võtab soojuse endaga kaasa ja toodab turbogeneraatori käivitamiseks vajalikku auru. Aur käivitab turbiini. · Surveanum, survetorud terasanum, kuhu paigutatakse reaktorisüdamik tuumkütusega, aeglusti ja soojuskandja. Sruvetorudes asub tuumkütus ja sellest juhitakse läbi soojuskandja vool · Aurugeneraator jahututssüsteemi osa, milles soojuskandja annab reaktorisüdamikust väljakandus toojuse veele ja tekitab auru turbogeneraatori käivitamiseks. · Kaitsekest raudbetoonist ehitis reaktori kaitsmiseks · Jahutusreservuaar jahutusvee hoidla Tuumapomm - lõhustuv aine paikneb kahes osas, mis mõlemad on piisavalt väikesed, et juhuslikul tuuma lõhustumisel tekkinud neutronid valdavalt väljuvad ainest ilma uusi tuumi kohtumata
Aeglusti: “raske” vesi D2O, grafiit • Rikastatud uraan 235U (2 .. 5 %) + 238U Aeglusti: “kerge” vesi H2O jm • MOX (239Pu ja 235U) + 238U seguoksiidkütused • U 233 232Th + n valmistatud kütus Surveveereaktor PWR Loviisa TEJ, Soome http://www.nrc.gov/reading-rm/basic-ref/students/reactors.html Surveanum Tuumkütus Aurugeneraator Aeglusti Turbogeneraator Juhtvardad Jahutusreservuaar Soojuskandja, pumbad Kondensaator Kaitsekest 1000 MWe tootmisjäätmed • tuumajaama kõrgaktiivsed jäätmed – 20 m3 (27 t) / a otse jäätmetesse – 3 m3 / a ümbertöötlemine Isoleeritud ja kontrolli all, pikk eluiga – eetiline probleem • söeelektrijaama jäätmed
ja kuumavee tootmiseks ja tarbijale vljastamiseks. Katelseadme moodustavad: Katel(katelagregaat), kasutatakse erilisi orgaanilisi ktuseid. Katel koosneb: plemis koldest ja erinevatest kttepindadest, mis on paigutataud hte vi mitmesse korpusesse , kolle on ettenhtud ktuse pletamiseks ja kttepinnad on ettenhtud plemisel vabaneva soojuse lekandmiseks veele ja ka plemishule, ning seda soojust kasutatakse veel hiljem katlasse juhitava toitevee eelsoojendamiseks. AURUGENERAATOR(Auru tootev katel) kttepinnad oleksid: kttevee eelsoojendus (konomaiser) Kuumavett tootva katla , ehk soojaveekatla Jrmiseks kttepinnaks on aurustuskttepind konomaiser Aurustus kttepinnad ja aurusti katlanormaalse t tagavad siis mitmesugused abiseadmed ja ssteemid mille lesandeks on vajalike keskkondade suunamine katlasee ja teatud keskondade eemaldamiseks katlasse ja osa abiseadmeid ja ssteeme ttlevad katlasse sisenevaid keskkondi ja sealt vljuvaid keskondi ja ttlevad neid
möödunud 6-7 aasta jooksul kasvanud 60% · moodustades juba 33% maailma elektritarbimisest Päikeseenergia Eestis toodetakse aastas keskmiselt 1030 kWh elektrit Teatavasti on Saksamaa suurim päikeseenergia tootja maailmas, seal asub ca 50% kogu maailma päikeseelektrijaamadest. Peegelsüsteemid. Peeglid koondavad päikesekiired kitsasse punkti, kus asub aurugeneraator. Tekkiv aur suunatakse turbiinile, mis käivitab elektrigeneraatori. Tuuleenergia tuuleenergia koguvõimsus Eestis hetkel 269,4 MW Suurim tuuleenergia osatähtsus elektrienergia tootmises on Taanil 21%, Portugalis (18%), Hispaanias (16%). Tuulikud Taanis (meres) Hiina USA Saksamaa Hispaania India Itaalia Prantsusmaa Suurbritannia Kanada Taani Laineenergia
Vesinik kütusena Kütuseelement kasutab kütusena puhast vesinikku või vesinikku sisaldavaid aineid (näiteks maagaas, naftaproduktid, metanool). Kütuseelemendi tööks vajalikku vesinikku võib saada vee elektrolüüsiga või maagaasi lagundamisel (reformimisel). Reformimine toimub veeauruga katalüsaatori juuresolekul. Madalatemperatuurilistel maagaasil töötavatel kütuseelementidel on seetõttu vajalik eraldi seade (aurugeneraator) veeauru tootmiseks. Kütuseelementides toimuvad reaktsioonid ja elektriliste üleminekute skeemid on esitatud allpool olevas tabelis. Kõrgetemperatuurilistes kütuseelementides saab maagaasi kasutada otse, reformimine toimub elemendis, kasutades selleks seal eraldunud soojust. Maagaasist vesiniku tootmisel ja selle kasutamisel kütuseelemendis vabaneb sama palju süsihappegaasi kui tema põletamisel. Igal
soojuskandja kui ka aeglustina. Kõrge rõhk, mida hoiab aur erilises survepaagis, takistab vee keemist esmases kontuuris. Aurugeneraator mis tekitab turbiini käitava auru teiseses madalama rõhu all töötavas jahutuskontuuris, asub tavaliselt samuti kaitsekestas. Enam kui 260 reaktoriga on PWR levinuim (Venemaal nimetatakse WWER).
Puudused: saab ehitada vaid sinna, kus on pidevalt tugev tuul, vajavad suurt territooriumi, ehitamine suhteliselt kallis, tuulevaiksemal perioodil ei tööta, rikuvad maastiku visuaalset pilti, lähiümbruses müra ja valgussaaste, ohuks lindudele. Päikeseenergia Kasutatakse nii soojus- kui elektrienergia toomiseks. Päikeseenergiat salvestatakse eri meetoditel. Peegelsüsteemid. Peeglid koondavad päikesekiired kitsasse punkti, kus asub aurugeneraator. Tekkiv aur suunatakse turbiinile, mis käivitab elektrigeneraatori. Päikesepaneelid. Päikesetornid- suhteliselt suure võimsusega päikeseelektrijaam, mis võib energiat salvestada ja seda anda ka öisel ajal. Tuhanded peeglid koondavad päikesekiired torni tipus paiknevale vastuvõtjale, mis sisaldab soojustkandvat vedelikku ja see omakorda annab energia soojusvaheti kaudu üle aurugeneraatorile, mis käivitab elektrigeneraatoriga ühendatud turbiini
- reaktori tüübi järgi (aeglased või kiired neutronid) - auruturbiini järgi (küllastunud või ülekuumendatud aur) - soojuskandja järgi (vesi, keev vesi, gaas, vedelmetall) - reaktori konstruktsiooni järgi (kanal või korpus, keev, rõhu all jne) - aeglusti järgi (grafiit, vesi, raskevesi jne). Tuumajaamades võib kasutada auru ülekuumendamiseks ka orgaanilisel kütusel töötavaid katlaid (hübriidjaamad). Tuumajaamade põhiseadmed: reaktor; aurugeneraator; auruturbiin; kondensaator; toitevee kuumutus. Kui vähesed erandid välja arvata, põhinevad maailmas praegu kasutusel olevad tuumareaktorid uraani isotoobi 235U lõhestumise ahelreaktsiooni tulemusel tekkival soojusenergial. Survevesireaktorites PWR koosnevad kütusevardakimbud maatriksitaoliselt paigutatud 14 x 14 kuni 17 x 17 kütusevardast. Suurtes reaktorites soojusliku väljundvõimsusega 4...6 GW (elektrilise väljundvõimsusega 900..
kontuuris ja aurugeneraatorist väljuv aur on radioaktiivsusevaba. [8] Keevvesireaktorite kütusevardakimbud koosnevad 74...100 kütusevardast. Võimsates reaktorites on neid kimpusid kuni 800 ja need sisaldavad kokku kuni 140 t uraani. Soojuskandjaks on puhas vesi, mis reaktoris aurustub ja juhitakse pärast ülekuumendamist auruturbiini. Seega jääb ära survevesireaktorite korral kasutatav aurugeneraator, mis lihtsustab energiaploki ehitust ja tõhustab tuumaenergia muundamist soojuseks. Ühtlasi on aga turbiini minev aur mingil määral radioaktiivne, mis nõuab turbiini ümbritsemist kiirguskaitsevarjega. Kuna radioaktiivsuse isotoobi poolestusaeg on väga väike (7s), on turbiin praktiliselt kohe pärast väljalülitamist radioaktiivsusvaba. Keevvesireaktori eeliseks on parem reguleeritavus.
kütusevarrast. Kokku on reaktoris seega 80-100 tonni 3,5-5 % 235U suhtes rikastatud tuumkütust. Veerand kuni kolmandik kütust uuendatakse 1,5-2 aasta järel. Vertikaalsed juhtvardad juhitakse südamikku reaktorianuma pealt. Tavaline vesi reaktorianumas ja esmases jahutussüsteemis temperatuuril ~ 325°C ja rõhul ~ 150 at toimib nii soojuskandja kui ka aeglustina. Kõrge rõhk, mida hoiab aur erilises survepaagis, takistab vee keemist esmases kontuuris. Aurugeneraator, milles esmase kontuuri vee antud soojus tekitab turbogeneraatorit käitava auru teiseses madalama rõhu all töötavas jahutuskontuuris, asub tavaliselt samuti kaitsekestas. Kaitsekestast väljas koosneb teisene jahutuskontuur aurutraktist, turbogeneraatorist, kondensaatorist ja veepumbast. Kondensaatorit, kus aur muundub tagasi aurugeneraatorisse juhitavaks veeks, jahutatakse jõe-, järve- või mereveega või jahutustornide abil. Surveveereaktoreid eelistatakse nende sisemise ohutuse tõttu
rõhk ei muutu. Ülekuumutatud auru isotermsel kuumutamisel rõhk väheneb. Vajalik soojushulk auru isotermsel kuumutamisel on q=(s2-s1)T J/kg. Mehaaniline töö isotermses protsessis on l=q-u=(s2-s1)T-[(i2-i1)-(p2v2-p1v1)] J/kg. Tehniline töö lt=q- i=(s2-s1)T-(i2-i1) J/kg. 8. Isoentroopne protsess. Termodünaamiline ringprotsess ja termodünaamika II seadus. Carnot' ringprotsess. Otsene ja pöördringprotsess. Isoentroopne protsess:??? osad: AG-aurugeneraator, ÜK-auru ülekuumendi, T- auruturbiin, Termodünaamiliseks protsessiks - termodünaamilises G- generaator, K- kondensaator, TP- toitepump süsteemis toimuvad järjestikulised olekumuutused. Protsessi käiku väljendatakse tavaliselt mingite olekuparameetrite Termofikatsioon ( soojus+ el koostootmine), seosena, mis antakse kas analüütiliselt või graafiliselt. soojuskasuteguri mõiste Termodunaamika II seadus
w ringprotsessi käigus tehtav kasulik töö, avaldub nii pv kui Ts diagrammil pindalana 12341 Valemit ( 5 .0) kasutatakse soojusallika ja jahutaja temperatuuridega määratud soojus- jõumasina teoreetiliselt maksimaalse võimaliku kasuteguri määramiseks. 5.1.2 Rankine'i ringprotsess Kõige levinumaks energeetikas kasutatavaks soojusjõuseadmeks on aurujõuseade, mille koosseisu kuuluvad lihtsamail juhul aurugeneraator koos auru ülekuumendiga, auruturbiin või muu aurujõumasin, kondensaator ja toitevee pump (Joonis 5 .36). Soojuselektrijaamas käivitatakse auruturbiiniga elektrigeneraatorit. Niisugune aurujõuseadme põhimõtteline lahendus on välja kujunenud seepärast, et Carnot` ringprotsessi realiseerimine on võimalik ainult niiske auru piirkonnas ja seotud tehniliste raskustega ning mõne sõlme madala efektiivsusega, seega Carnot` ringprotsessi praktiline realiseerimine pole otstarbekas.
annaabi.ee 
