kaugemale, üksiku juurest üldisema suunas; 2. Arenguprotsessi terviklikkuse printsiip lapse ühtse tervikliku maailmavaate kujundamine; 3. Lapse individuaalsuse arvestamise ja võimekuse arendamise printsiip; 4. Humanistlik lähenemine lapse isiksuse kujundamisele laps sünnib õppimisvõimelisena, on vajalik arendada enesekehtestamise ja realiseerimise soovi; 5. Probleemse õpetamise printsiip- situatsioonidele lahenduse otsimine, küsimus "kuidas" on kõige tähtsam, teadmine tuleb läbi tegevuse, kusjuures tegvus on vabalt valitud olukorras, 6. Lapse tervise säilitamine ja tugevdamine, tema liikumisvajaduse rahuldamine; 7. Kollektiivse õppe- ja kasvatustöö iseseisvale tegevusele ülemineku printsiip (laps- haridusprotsessi subjekt); 8. Perekonna ja koolieelse lasteasutuse koostöö printsiip, mille tulemusel luuakse lapse arenguks vajalik ühtne keskkond; 9
rahvuslik julgeolek jne. inimestele, motiveerimine MÕJUTAMINE grupiomadused · Tugiväärtused, näiteks: situatsioonidele Plaanide ja tulemuste võrdlemine suhtlemine abivalmis, aus, loogiline. nähtustele. väärtused/hoiakud suhtlemine
mingi osa ära mänginud, siis nad astusid nukkudeta lava äärde ja mängisid sõnasõnalt sama osa ka inimestena läbi. Etendusele andis suuresti hoogu ka muusika. Nimelt kogu muusika, mis näidendi jooksul oli, tuli otse lavalt. Alguses tekkis mul segadus, et miks üks näitlejatest, Rivo Laasi, terve aeg lava ääres ühe koha peal istub, kuid pikemalt tähelepanu pöörates märkasin, et tema ongi selle näidendi helimees. Helisid oli vähe ja ned olid situatsioonidele väga iseloomulikud. Teatud kohtade peal laulsid Triin Lepik ja Rauno Kaibiainen ka ise. Lavakujundus oli ülimalt lihtne. Laval olid ainult aiaga piiratud nurgakene, kus istus Laasi ja keset näidendiplatsi oli üks vanker-laud, kus peal toimus põhiline tegevus nukkudega. Seda vanker-lauda suudeti väga kompaktselt kasutada, seal oli korraga mets ja mägi, taevad ja põrgu. „Otsides varandust“ juures ei olnud peaaegu üldse märgata kunstniku tööd. Kogu
Reaalselt aga võtsid kõik kohad vastu. See oli tingitud, sellest et kui situatsioon on reaalselt olemas käituvad inimesed mõeldes vaid hetkelisele seisule. Sellel hetkel mõeldi kasumile. Selgituseks veel, et tegemist oli aasta 1934- ga, sellel ajal oli väga suur rassistlikuse tase ameerikas. Kui nüüd seda situatsiooni hakata tänapäeva eluga võrdlema siis tuleb siiski tunnistada, et teatud hoiakud ja tõekspidamised oleme me endile küll nn reegliteks teinud kuid vastavalt situatsioonidele me siiski muudame, vastavalt vajadusele, kas siis grupihuvidest -, rahalisest seisust -, olukorrast lähtudes. Olen ka ise oma tõekspidamisi vms veidikene pidanud vastavalt olukorrale veidi kas muundama või korrigeerima. Päris kindlalt on ka seda teinud enamus inimesi. Eelarvamuste koha pealt tooksin ma enam välja Sherifi realistliku konflikti teooria. Teooria autor tegi katse 1961-l aastal 22-st suvelaagris viibinud poistest, kus jagati poisid kahte gruppi ja eraldati neile omaette hüttid
halb/kurb. 4) Küsimus: "Kas teil on kahju loomadest, kes elavad ainult ühe päeva?" Habemikud L. Tungal Kas lapselegi kasvada võib valge habe ette? Jah, võib, kui iseseisvalt ta sööb hoolega spagette. Kui habe muutub punaseks, ons lapsel mingi viga? Ei, talle meeldivad vist, eks? spagetid ketsupiga! 1) "Südasuvi" Leelo Tungal. 2) Valisin selle luuletuse, sest see näitab, et võib erinevatele situatsioonidele reageerida loominguliselt. 3) Sõnum: Lapsed ei oska süüa ning mõnikord võivad juhtuda naljakad asjad. 4) Küsimus: "Miks on tähtis mõelda positiivselt?" Nii on elu L. Tungal Silmis võidurõõm ja uhkus, koolist koju tormab Rain. "Mida imelist siis juhtus?" "Täna mätas kolme sain!" Merle, põsel nuturida, kahvatu kui keldritaim tuleb koolist: "Mis on viga?" "Täna... matas... kolme sain... " 1) "Südasuvi" Leelo Tungal.
Hamlet William Shakespeare Küsimused & kirjanditeemad Küsimused 1.Shakespeare ,,Hamlet" sisaldab tegelasi, kes Hamletist endast silmnähtavalt erinevad, eriti Horatio, Fortinbras, Claudius ja Laertes. Võrdle ja kõrvuta Hamletit iga nimetatud tegelasega. Kuidas nad Hamletiga sarnanaevad? Kuidas nad temast erinevad? Kuidas nad reageerivad situatsioonidele, millega Hamlet vastamisi seisab? Vastus: Horatio järjekindlus ja lojaalsus vastandub Hamleti muutlikkuse ja tundlikkusega, kuigi mõlemad armastavad õppida, arutleda ja mõtelda. Claudiuse seadusest kõrvale hiilimine ja pettusega võimu haaramine vastandub Hamleti seadusekuulekuse ja võimetusega tegutseda koheselt. Fortinbrasi valmisolek, minna ükskõik kui kaugele, kas või sõtta, et tasuda oma isa
Ma mõtlen küll kiiresti ja võtan infot vastu kiiresti, kuid vajan aega selleks, et informatsioon töödelda ja asjad läbi mõelda. Mulle meeldib mõtisklemine, unistamine, fantaseerimine ja arutlemine. Mulle meeldib jälgida olukordi ja inimesi, lahendada probleeme, kuulata, vajadusel nõu anda ja lohutada. Püüan probleemidesse süveneda, mitte lahendada pinnapealselt, suudan saavutada enese üle kontrolli ja ennast kohandada vastavalt situatsioonidele. Kus vähegi võimalik kasutan õppimises ja muudes situatsioonides piltlikku ettekujutamist, mälu. Nii jääb paremini meelde ning püsib mälus pikka aega. Raamatuid või tekste lugedes tekivad pähe sündmuste ahelad nagu oleksin ise peategelane sündmuste keerises. Lugedes saan emotsionaalse kogemuse, et pikka aega on raske uut asja või raamatut käsile võtta. Istudes tundides või nüüd loengutes ei meeldi mulle kuulata lektoreid, kes räägivad kuiva
Total Quality Managment protsessikesksed lähenemised Esimesed küberneetilised lahendused, alge juhtimissüsteemidele Kombineeritud koolkonnad (olukorraline): Pole parimat meetodit juhtimiseks, on mitmeid erinevad meetodid erinevateks situatsioonideks Organisatsioonid on erinevad, erinevate väljakutsete ees ja nõuavad individuaalset lähenemist Juhtide tarkus seisneb mitte kätteõpitud meetodite rakendamises, vaid situatsioonidele vastavate otsuste tegemises Tehnoloogia muutud, seega juhid peavad kiirelt muutuma Järjest suurenev fookus individuaalsel ettevõtlikusel Põhilised muutujad, mille alusel kombineeritud koolkond tegutseb: orhanisatsiooni tüüp, orhanisatsiooni suurus, tööülesannete rutiinsus, keskkonna (eba)stabiilsus, konkreetsed individuaalsed erinevused.
Enne esinemist tuleb jõuda veendumuseni, et minu ettekanne on hea. See veendumus peaks baseeruma objektiivsusel, millele saavad kaasa aidata pereliikmed või sõbrad. Ettekanne peab olema lõppkokkuvõttes nii hea, et kuulaja ei tunneks oma aega raisatud olevat. Siin tuleb jälle välja see, miks on 4 tähtis oma kuulajaskonda kaardistada ehk milliste huvide ja varasemate teadmistega kuulajaskond on. Enne esinemist tuleks mõelda situatsioonidele, kus kuulajaskond võib olla äärmuslik- lobiseda ning Sinust kui esinejast mitte välja teha. Oskus tõmmata endale tähelepanu on võtmesõna. Hea on alustada mõne videoga, mis näitab publikule, et loeng on alanud. Vali hääl ning konkreetsus jätavad kohe tõsiseltvõetava mulje, tänu sellisele algusele on ettekande edasine kulg oluliselt lihtsam. Enesekindlus ning hea veenmisoskus tõmbavad publikut teemadega kaasa, samuti küsimuste esitamine kuulajatele, paludes neil näiteks
tegevusalast ja iga peab olema käsitletud eraldi. Tema hüpoteesile aga seisab vastu asjaolu, et ei ole tõendust, mis väidaks, et erinevad intelligentsused ei ole omavahel seotud, ja võib olla palju intelligentsuse alatüüpe. Enamuse ekspertide arvamuse alusel intelligentsuse mudelid haaravad abstraktset mõtlemist, võimet õppida kogemuse alusel ja oskust õppida ning kohaneda vastavalt keskkonnale, uutele situatsioonidele ja seltskonnale. Miks IQ oluline on? - IQ ennustab edukust tööl. Korrelatsioon on eriti suur kõrge ja keskmise raskuse töödega. - IQ ennustab edukust töökoolitustel. Suurem seos on nende inimestega, kellel on alla 3 aasta töökogemust. - IQ aitab haiguste ja vaimsete probleemide diagnoosimisel. Kasutatakse hindamise keerulise süsteemi osana. - Intelligentsus on sissetuleku üks parimaid ennustajaid. Jencks avastas, et Koorea Sõja
Tegemist on mõttelise protsessiga, mille käigus tõlgendaja kasutab normi teksti interpreteerimisel loogikavõtteid. Nende võtete kasutamine aitab täpsemini avada üldnormi mõtet: Mõiste loogiline analüüs-Selle abil saab eristada mõiste olulisi tunnuseid, näha mõiste mahtu jne. Selle tulemusena saab teha mõiste üle konkreetsemaid otsuseid, mis on lähemal juristi jaoks olulist tähendust omavatele elulistele situatsioonidele, võimaliku v vajaliku käitumise liigile jne. Ajalooline tõlgendamine/subjektiiv-teleoloogiline Ajalooline tõlgendamine on subjektiivne tõlgendusteooria. Tõlgendamise eesmärgiks võib olla selgitada välja, millise idee on ajalooline normilooja kätkenud tõlgendatavasse normi. Milline oli ajaloolise sadusandja kavatsus, millised olid tema eesmärgid ja ettekujutused normist selle loomisel.
orienteeritusega, vahelduvate tujudega, impulsiivne, võimutsev. · Juhtivad vanemad (juhtiv kasvatusstiil) kindlate reeglite kehtestamine, püüdes neid lastele arusaadavaks teha. Aitavad lastel eesmärke seada, toetavad ja julgustavad. Selliste vanemate lapse käitumist iseloomustavad järgmised sõnad: sõbralik, hea stressitaluvusega, ennast usaldav, ennast kontrolliv, energiline, aldis uutele situatsioonidele, kergesti juhitav, sihikindel, saavutustele orienteeritud. (Krips, 2010, 80-81.) Olles arvamusel, et kodul on kiirelt muutuvas ühiskonnas üha raskem täita kasvatusfunktsioone, jääbki see ülesanne pigem kooli ja õpetajate kanda. Kui kool aga ka seda teha ei suuda, siis milline näeb meie ühiskond välja siis 20 aasta pärast? Postmodernses ühiskonnas sotsialiseerimisprotsess killustub. Perekondade lagunemise tõttu kodude kasvatav mõju kaob
romaanis. Peale selle, siin räägitakse eesti-nõukogude ajast, peresuhetest, kooliprobleemidest ning inimese tunnetest. Serdtse plohho platset Romaan algab tüdruku mälestusega haiglast. Viieaastasel tüdrukul olid probleemid kopsuga ja ta asus haiglas. Temal oli surmadiagnoos ja üks poiss ütles talle sellest ning teatas: ,,Serdtse plohho platset". See fraas mängib olulist rolli romaanis ning korduvalt ilmneb tekstis. Analüüsides seda fraasi võiks eeldada et see sobib kõikidele situatsioonidele. Süda võib halvasti nutta kui väike tüdruk haiglas asub ning teab, et varsti sureb. Teisel juhul, kui tüdruk on armunud täisealise mehele tal süda nutab ka. Kolmandal juhul, peategelane tunneb isast puudus ja ta ei saa emaga isast rääkida. Neljandal juhul, ei osanud ta sõpru leida, aga kui leidis siis mingi aja pärast jälle kaotas. Viiendal juhul, probleemid koolis ja klassikaaslastega ka mõjuvad tervisele ja psühhikale
koosseisud sisalduvad. Ökoloogilise süsteemiteooria tähendus näitena noorukite delinkventsele käitumisele Delinkventne käitumine kui nooruki kohandatud reaktsioon teatud sotsiaalsele kontekstile. Nooruki käitumine kui tema isiklike kogemuste ja isiksuseomaduste ning sotsiaale keskkonna omavahelise interaktsiooni tulemus. Inimese-keskkonna omavahelise interaktsiooni mudelite kasutamine aitab selgitada erinevusi indiviidide reaktsioonides pealtnäha sarnastele situatsioonidele ning täiendab ja avardab meie arusaamist delinkventsest käitumisest. ALLIKAD Saar, A. (1997). Laps ja mäng. Tallinn: EKK Trükikoda. Salum, M. (1983). Mäng koolieelses eas. Tallinn: Eesti NSV Haridusministeerium Kivisalu, K.(2005). Miljon mängu eest. Pere ja Kodu.4,6-7.
4.2 Kas kliendi kuulamine aitab lahendada probleeme? Kui klienti kuulatakse aktiivselt ja tähelepanelikult tulevad paremini välja detailid, millega klient rahule ei jäänud ja nii on kindlasti kergem probleeme lahendada ning ka edaspidi sarnase olukorra tekkimist vältida. Alloleval graafikul on näha, et Sadama turu töötajad kuulavad oma kliente hea meelega ja suudavad tänu sellele ka halbadele situatsioonidele paremaid lahendusi leida. Alati; 47% Sageli/tihti; 53% Graafik 6 9 Hanna Seeder Töökohapõhine ülesanne – „Kliendiga suhtlemine“ 5 Küsitlemisoskused. Küsimuste liigid (suletud, avatud). Küsimusi saab jagada kahte liiki: suletud ja avatud küsimused.
objektide peal empiiriliselt kontrollida ning juhtidele praktiliselt soovitada erinevaid tüüplahendusi erinevate tüüpsituatsioonide jaoks, rõhutada organisatsiooni paljuvariantset olemust ning paindliku juhtimise vajalikkust. 2 Kogemuse tähtsus olukorrateoorias on oluline, kuid samas tuleb arvestada, et eelnenud situatsioonidele analoogsete juhtimisolukordade täieliku kordumise tõenäosus on võrdlemisi väike. Situatsiooniline ja sellega tihedalt seotud süsteemne lähenemisviis ei ole lihtsalt mingi juhtidele mõeldud teadusprintsiipide ja ettekirjutuste kogum. See on eelkõige nende probleemide, millega organisatsioonid pidevalt kokku põrkavad, mõistmine ja lahendamise viiside nägemine. Niisugune lähenemine ei eita seda, mis on erinevate organisatsioonide
Arvuti ei suuda ise mõista, seda peab tegema inimene. · Sotsiaalne inteligentsus see on oskus tunnetada suhtlemisel inimeste vajadusi ja soove ning luua teistega usalduslik suhe. Sotsiaalne inteligentsus jääb inimese eeliseks masina ees ja tulevikuks on seda vaja. Usalduslikke suhteid luua ja hoida- seda suudab vaid inimene. · Loov mõtlemine ja kohanemine tänapäeva uued töökohad vajavad üha enam inimese oskust reageerida ootamatutele situatsioonidele. Oskust ootamatusega toime tulla. Loovust ja olukorraga kohanemisvõimet. · Kultuuride-ülene kompetens oskus edukalt toime tulla väga erinevates kultuurikeskondades muutub tuleviku töötaja oluliseks tunnuseks. Kasulik meeskonna komplekteerimise mitmekesisus(vanuseliselt,oskustelt,distsipliinidelt,mõtte-ja tööstiilidelt erinevad). · Programmeeriv-mõtlemine uute töötajate võtmisel hakatakse üha enam väärtustama
kleindile. Teoreetiliselt orienteeritud SP mõisted: marginaliseerimine, eksklusioon, elutingimused, grupid, ühiskond, uurimused. Praktika: suhted, individuaalsus, isiksuse areng, kaasatus, tegevus, toetus, kasvatus. Alguseks on teooria ja see pole piisav et defineerida SP praktiliselt aluselt. SP praktika: pedagoogiliselt orienteeritud praktika on professionaalse hindamise ja tegevuse aluseks, mis on suunatud lastele ja noortele, kes vajavad abi või situatsioonidele, kus abi vajadus on preventatiivne või peredele, võrgustikele ja vahetule keskkonnale. Töö eesmärgiks on kaasamine, integratsioon ühiskonnas. Sekkmisel lähtuvad väärtustest ja teooriast. Kas ennetamine või sekkumine. Praktilise tegevuse aluseks on pedagoogika: kasvatus, sotsiaalne õpetamine, sotsialiseerumine. SP praktiline tegevus on treening, osalus ja sotsiaalse elu mõistmine, mitte terapeutilistes teminites, vaid oskuste
Kolmandaks, laseksin oma häälel mõnikord puhata. Näiteks kasutaksin mõnikord rääkimise asemel tahvlile kirjutamist või kutsuksin mõne õpilase tahvli juurde ülesannet täitma. Kui ma tunneksin, et hääl hakkab vaikselt kaduma või mõni hommik kurk valutab, siis võib tunnis rakendada iseseisvat tööd või hoopis korraldada konrolltööd. 15. OLUKORD – KOOL MU MÕTTEIS Kardan, et seda olukorda on väga raske vältida. Paratamatult mõtlevad õpetajad päeva jooksul juhtunud situatsioonidele ning püüavad ühe uuesti ja uuesti neid oma peas läbi mängida. Kuid ma usun, et kui kodus ootab mind oma pere ja kodused tegemised, siis lihtsalt ei jää aega erinevate olukordade peale mõtlemiseks. Kui mõtted hakkavad aga üle pea kasvama ja on pea võimatu millelegi muule keskenduda, siis võtaksin koolist ja õpetamisest pausi. Ka selles olukorras püüaksin konrolltöid parandada ja järgnevateks tundideks ette valmistuda just argipäeviti, et saaksin
lapsepõlves või noorukieas jäljendamise kaudu, oma isikliku kogemuse najal või lihtsalt teisi vaadeldes. Kui keegi toimib agressiivselt ja leiab siis sellel mingil moel kinnitust võib-olla saades seda, mida ta tahab käitub ta samal viisil tõenäoliselt edaspidigi. Samuti ,kui ta näeb teisi agressiivse käitumise eest hüvitist saamas, õpib ta asenduskinnituse kaudu neid jäljendama. Banduura arvates tekib arvukalt mitmekesiseid reaktsioone frustreerivatele situatsioonidele seetõttu, et inimesed õpivad reaktsioone juurde. Mõned reageerivad frustratsioonile, muutes end selle suhtes tundetumaks näiteks alkoholi või uimastite abil, sellal kui teised püüavad oma frustratsiooni ratsionaliseerida ja ,,ära seletada", kolmandad võivad situatsioonist eemalduda või pingutavad kõvemini, et seda lahendada. Agressiivselt käitumise asemel võib õppida iga kirjeldatud reaktsiooni. Banduura mudeli kohaselt on meid ümbritsevate inimeste käitumine oluline meie oma
vastu." (Kosares 2007, 91) 11 6. HINNANG "... nõudluse suurenemine ja kaevanduste toodangu vähenemine koos kesk pankade vahelesegamisega kulla pakkumise poolel on loonud võimaluse, millesarnast pole kullaturul olnud alates 1970ndatest, mil Ameerika Ühendriigid otsustasid lõpetada vahelesegamise kullaturule" (Kosares 2007, 63). Kõik faktid viitavad asjaolule, et kullahind kasvab tulevikus aina edasi ning kui mõelda situatsioonidele, mis maailmamajanduses aset leiavad, siis põhjust on küllaga. Võrreldes erinevate ajaperioodide majandustsükleid, siis olen praegusel hetkel järjest enam seisukohal, et esialgne idee investeerida kulda tuleb lähiajal kiiremas korras realiseerida. Liiga palju on erinevaid mõjutajaid ning jääb mulje nagu enda võimuses ei ole enam tänapäeval midagi. Ütlus, mida lapsest peale on korrutatud, et õpi hoolega, siis saad targaks, hakkab üha enam kohale jõudma
- asine pool – lahendada kliendi vajadused vastavalt võimalustele. - inimlik pool – väljendada positiivset suhtumist klienti olenemata asise poole võimalustest ja lahendustest. Iga roll domineerib rollisituatsioonis. Teenindussituatsioonis domineerib klienditeenindaja teenindaja roll kõigi tema teiste rollide üle elus. Igas rollis on meil erinevad kriteeriumid, mida soovime saavutada. Seda tajumaks täida järgnev tabel jaotades oma eesmärgid vastavalt erinevatele situatsioonidele eluvaldkondade järgi. 3.2 Hoiakud ja nende kujundamine Hoiak on muutlik emotsioon, mille kaudu hinnatakse tegevusi ja sündmusi, reageeritakse, tuntakse ja käitutakse teatud olukordades 7 sarnasel viisil. Hoiak võib olla näiteks ülbe ja üleolev või sõbralik ja soe või kartlik ja ebakindel. Igal inimesel on omad hoiakud. Hoiakud tulenevad uskumusest.
Viimastel aastatel on kõige enam kõlapinda saanud psühhosotsiaalne mudel. Selle kohaselt põhjustab lapse väärkohtlemist individuaalsete, sotsiaalsete ja keskkonnafaktorite koosmõju. Üks selle mudeli esindaja, Frude, on esitanud väärkohtlemise põhjuslikkuse ahela. Selle järgi algab väärkohtlemine pikaajalise stressi tekitava situatsiooniga ning väärkohtlevad vanemad tajuvad igapäevasituatsioone erinevalt kui vanemad, kes ei kohtle oma lapsi vääralt. Sellistele situatsioonidele reageeritakse viha ja emotsionaalse ahastusega ning kuna väärkohtlevatel vanematel on madal valulävi ning puuduvad vägivaldset käitumist takistavad tegurid on tagajärjeks lapse väärkohtlemine. 12 Integreeritud käsitlus ühendab kõik eelnevad mudelid ning püüab neid põhimõtteid esitada terviku mudelina. Selle järgi mõjutavad perevägivalda situatsioonilised (jaguneb vanemate ja vanavanemate halvad suhted ning suhted lastega) ja strukturaalsed (jaguneb strukturaalne
raames. Kui midagi valesti läheb vastutab juht. Delegeerimise osavus seisneb oskuses delegeerida selliselt, et asjad saaksid tehtud võimalikult hästi ja ebaõnnestumise võimalus oleks kaduvväike Delegeerimise eesmärgiks on, et töö saab hästi tehtud kellegi teise poolt. Delegeeritavate ülesannete hulka kuulub ka otsustamine ja uuel informatsioonil põhinevate muudatuste tegemine. Delegeerimisega antakse töötajale õigus reageerida situatsioonidele otsimata kinnitust ülemuse käest . Et töö saaks hästi tehtud, tuleb kõige pealt veenduda, et: Töötaja teab, mida sa tahad Neil on volitused seda teha Nad teavad kuidas seda teha. Kõige aluseks on kohane kommunikatsioon. Delegeerimine on võimalik ainult siis kui töötajatel on juurdepääs vajalikule informatsioonile. Tuleb luua toimiv informatsioonivahetamise süsteem. Oluline, et kõigil töötajatel on teave selle kohta, mida teised teevad.
- Algselt tippjuhtidele suunatud. Tänapäeval suunatud kõigile töötajatele, lisaks koostööpartneritele, klientidele. Kiire juurdepääs aktuaalsele infole ja juhtimisaruannetele. Kasutajasõbralik, palju graafilisi elemente. 56. Mis on iseloomulik intelligentsetele süsteemidele? - Kogemuste mõistmine ja nendest õppimine, oskus tõlgendada mitmetähenduslikke või vastuolulisi teateid, kiire ja edukas reageerimine uutele situatsioonidele. 57. Milleks kasutatakse ekspertsüsteeme? Kust pärineb ekspertsüsteemide poolt kasutatav teadmus? - Jäljendab inimeksperti, toetab otsustajat või asendab, lahendab kindlas teemas probleemi. Teadmuse kogumine ekspertidelt või dokumenteeritud allikatest. 58. Milline kasu on teadmuse haldussüsteemist organisatsioonis? - Teadmuse haldussüsteem kaasaegsete tehnoloogiliste vahendite kasutamine teadmuse süstematiseerimiseks, kasvatamiseks, kiirendamiseks
Selle olemus ei seisne mitte niivõrd üldises protseduuris, kui katses teoreetiliselt sõnastada, suure hulga ühesuguste objektide peal empiiriliselt kontrollida ning juhtidele praktiliselt soovitada erinevaid tüüplahendusi erinevate tüüpsituatsioonide jaoks, rõhutada organisatsiooni paljuvariantset olemust ning paindliku juhtimise vajalikkust. Kogemuse tähtsus olukorrateoorias on oluline, kuid samas tuleb arvestada, et eelnenud situatsioonidele analoogsete juhtimisolukordade täieliku kordumise tõenäosus on võrdlemisi väike. Situatsiooniline ja sellega tihedalt seotud süsteemne lähenemisviis ei ole lihtsalt mingi juhtidele mõeldud teadusprintsiipide ja ettekirjutuste kogum. See on eelkõige nende probleemide, millega organisatsioonid pidevalt kokku põrkavad, mõistmine ja lahendamise viiside nägemine. Niisugune lähenemine ei eita seda, mis on erinevate organisatsioonide
- Avalikus sektoris on sügavhierarhia ja tugev kontroll. Ärisektor põhineb pooltevahelisel konkurentsil. Bürokraatia on loodud selleks, et võimalikult täpselt ja ühetaoliselt tagada reeglite ja avaliku huvide täitmine. Kuidas avaldub bürokraatlikkuse positiivsus ja negatiivsus avalikus sektoris? **Bürokraatia negatiivne -bürokraatia püüd universaalsusele ja ühetaolisusele põrkub indiviidide huvide ja ühiskonna probleemide ainulaadsusele ning ettenägematutele situatsioonidele. Sõnal “bürokraatia” halvustav tähendus. Tavainimeste jooksutamine. Paberiuputus, asjaajamine aeganõudev. **Bürokraatia positiivne - bürokraatia areng on soodustanud ühiskonna demokratiseerumist, sest oluliseks muutus ametialane kompetentsus, mitte sünnipära või rahakoti paksus. Bürokraatliku organisatsiooni tugev külg on koolituse ja ametinõuete tugev seos. Bürokraatiata ei saa tänapäeval läbi ka ükski äriettevõte, kui ta tahab efektiivselt töötada.
Näiteks on leitud, et kui stereotüüpidega kooskõlalist informatsiooni pannakse sageli tähele ja mäletatakse hästi, siis stereotüüpidega mittekooskõlalist informatsiooni ei märgata ja ei jäeta meelde. (2002. Psühholoogia gümnaasiumile, lk. 232 - 234) Hoiakud ja väärtused 6 Hoiak on püsiv valmisolek reageerimiseks või hinnanguks ehk valmidus reageerida positiivselt või negatiivselt inimestele, situatsioonidele ja nähtustele. Hoiakud aitavad inimestel keskkonnaga kiiresti kohaneda ja seda mõista. Kui hoiak on välja kujunenud, siis saab inimene pikalt kaalutlemata valida käitumisviisi ja vastupidi: hoiaku puudumine tekitab tema jaoks segadust. Hoiakute kujunemist mõjutavad inimese väärtused. Väärtusteks nimetatakse tõekspidamiste kogumit, mis juhib inimese tegevust ja otsustamist erinevates olukordades. Teiselt poolt,
juba alla kolmeaastastel lastel. Kuueaastased eristavad juba üsna hästi moraalseid ja konventsionaalseid reegleid ning teevad seda ennekõike tuttavates situatsioonides. Näiteks teab laps üsna varakult, et valetamine on halb, mis muidugi ei tähenda seda, et ta omab piisavat ettekujutust sellest, mis see valetamine on. Aja jooksul teadmine täpsustub ning ka reegli mõju käitumuslike valikute üle suureneb. Tuuakse välja ka seda, et mida vanemaks laps saab, seda erinevamatele situatsioonidele ta reegleid üldistab, reeglid muutuvad universaalsemaks ( Kikas 2008: 55-56). 3.2 Lastevanemate kolm rühma Thomas Gordon kirjutab oma ,,Targas lapsevanemas" lapse ja vanema erinevast psühholoogilisest suurusest. Mida väiksem on laps, seda ,,suuremad" on issi ja emme. Nii mõneski mõttes on isa ja ema lapsele jumala staatuses, sest nemad teavad ja oskavad kõike, nad on kõikvõimsad. Seesugune psühholoogiline suurus annabki vanemale võimu lapse üle
Hüpoteeside kaalumine;Mõtlemine mõtlemisest (metatunnetus); Konventsionaalsete piiride eiramine mõtetes (võib olla seotud teismeea idealismiga) Piaget' formaalsed operatsioonid : Mõtlemine süstemaatiline arvestatakse kõikide võimalike elementide kombinatsioonidega kogu probleemi ulatuses ja arutletakse ka täiesti hüpoteetiliste situatsioonide üle. Transitiivset loogikat suudetakse lisaks konkreetsetele situatsioonidele rakendada ka ainult verbaalsetes ja/või hüpoteetilistes terminites esitatud ülesannete puhul nt Jaan on rohelisem kui Mari. Mari on rohelisem kui Kadri. Kes on kõige rohelisem? Samuti suudavad lapsed ülesandeid lahendades keskenduda mitmele olulisele omadusele. · Ühe seletusena on pakutud, et teismeeas muutub mõtlemine kvantitatiivselt mitte kvalitatiivselt Lapse kõne ja suhtlemise areng · 3
Kui ettevõtte tulud on kuludest suuremad, sai ettevõte kasumit, vastupidisel juhul kannab ettevõte kahjumit. Raamatupidamises on pidev infovoog jaotatud kunstlikult aruandeperioodideks, seetõttu on tulude-kulude jaotamine kindlaksmääratud aruandeperioodidele üheks tähtsamaks ülesandeks tulemi arvestuses. Tulude-kulude vastavuse tagamiseks tuleb aruandeperioodi lõpul koostada korrigeerimislausendid. Korrigeerimislausendid on vajalikud järgmistele situatsioonidele: edasilükatud (kulu või tulu läheb arvesse hilisemal perioodil kui raha tegelik väljamaksmine või laekumine) või tekkepõhiste (kulu või tulu läheb arvesse varasemal perioodil kui tegelik väljamaksmine või laekumine) tehingute korral. Aruandeperioodil tehtud väljaminekuid vara soetamiseks, mis ei ole veel lõplikult tarbitud, ei kajastata antud perioodi kuludena kasumiaruandes, vaid näidatakse bilansis varana.
Mittemõistmine ja usalduse puudumine- kui inimesed pole aru saanud, miks muutused toimuvad ja mis see kaasa toob, hakkavad nad muutustele vastupanu avaldama, organisatsioonides, milleleon iseloomulik usaldamatus, kaasneb iga muutusega mittemõistmine. Erinevad hinnangud- kuivõrd inimeste arusaamad muutuste ajendite, tagajärgede ja selle kohta, kuidas see teda puudutab on erinevad, siis tulenevad sellest ka erinevad hinnangud situatsioonidele. Need, kes muutusi algatavad, näevad eelkõige positiivseid tulemusi, aga need , keda muutused mõjutavad, kuid ise muutusi ei algata, näevad eelkõige seda, mis see tähendab nende jaoks negatiivses mõttes. Muudatuste algatajatel ja neil, keda muutus puudutab, on alati erinev informatsioon. See põhjustab vastuseisu. Leppimatus olukorraga- inimesed astuvad muudatuste vastu välja, kuna nad
- Frustratsiooniagressivsuse hüpotees - oletus, et frustreerivad asjaolud või sündmused, mille muhul inimesel on soovitud eesmärki saavutamine takistatud, võivad tekitada agressivsust. Eesmärk ei pea seejuures olema eriline: nt, võivad rusuvad või kurnavad sotsiaalsed asjaolud frustreerida turvalise ja mugava elu eesmärki. On juhtumeid, kus agressiivne käitumine ei teki kindlasti frustratsiooni (Berkowitz). Tekib arvukalt mitmekesiseid reaktsioone frustreerivatele situatsioonidele seetõttu, et (Bandura): 1) Inimesed õpivad reaktsioone juurde. 2) Inimesed reageerivad frustratsioonile, muutes end selle suhtes tundetumaks nt alkoholi abil, sellal kui teised püüavad oma frustratsiooni ratsionaliseerida ja «ära seletada». 3) Inimesed võivad situatsioonist eemalduda või pingutavad kõvemini, et seda lahendada. Lapsed, kes vaatavad teleprogramme, kus inimesed lahendavad probleeme konstruktiivselt,
Apraksia - võimetus eesmärgipärase tegevuse planeerimisel ja teostamisel kui selleks ei ole mõnda füüsilist puuet nagu näiteks murtud käeluu. Apraksiaga patsientidel on raskusi kirjutamisega ning nad muutuvad kohmakas. Neil on probleeme ka riietumise ja söömisega. Mõninkord võib olla ka probleeme kõndimise, mälumise ja isegi neelamisega. Sellelaadsed probleemid viivad kukkumistele ja ka teistele erakorralise meditsiini valdkonda kuuluvatele situatsioonidele. Agnoosia - ehk vaimne pimedus kujutab võimetust ära tunda asju või isikuid. Agnoosiaga patsiendid võivad mitte ära tunda hooldajat ja muutuda hirmunuks ning mittekopereeruvaks. Nad võivad tahta minna koju, kui ise tegelikult kodus viibivadki. Need patsiendid võivad mitte ära tunda enda ees asuvaid asju ning seetõttu komistavad mööblile või pistavad suhu söömise eesmärgil selleks kõlbmatuid esemeid. Närvisüsteemi uurimismeetodid.
abil saavutab organisatsioon teatud kasumi? 55. Mis on iseloomulik digitaalsetele töölaudadele ja milleks on nende kasutamine hea? Iseloomulik on kiire juurdepääs aktuaalsele infole ja juhtimisaruannetele, kasutajasõbralikkus ning graafilised elemendid. 56. Mis on iseloomulik intelligentsetele süsteemidele? Kogemuste mõistmine ja nendest õppimine; Oskus tõlgendada mitmetähenduslikke või vastuolulisi teateid; Kiire ja edukas reageerimine uutele situatsioonidele 57. Milleks kasutatakse ekspertsüsteeme? Kust pärineb ekspertsüsteemide poolt kasutatav teadmus? Ekspertsüsteeme kasutatakse probleemide lahendamisel mingis valdkonnas või rakendusalal, Ekspertsüsteemid kasutavad selleks andmebaase, mis on rajatud inimkogemuse põhjal. Teadmus pärineb ekspertidelt või dokumenteeritud allikatest 58. Milline kasu on teadmuse haldussüsteemist organisatsioonis?
• paremini on välja toodud tuleviku nägemus ning turunduse eesmärgid • paneb täpsemalt paika juhtnöörid • aitab paika panna põhilised turunduse strateegiad ja määratleda tähtsusejärjekorra • aitavad koordineerida erinevaid funktsionaalseid operatsioone ettevõttes • väga selge arusaam prioriteetidest • aitab määratleda tulevikuvajadusi • parem kontroll turunduse üle • vähem tundlik ootamatutele situatsioonidele Mida silmas pidada turundusplaanis? • Kus oleme praegu? • Kus me tahame olla tulevikus? • Kuidas me sinna tulevikku jõuame? • Eriti oluline on tähelepanu pööramine sellele, kuidas poolele Mis iseloomustab “perfektset” turundusplaani? SOSTAC + 3M mudel = “täiuslik” turundusplaan (perfect marketing plan), Samuti on olulised: Tähtajad, tegevuste ajaline graafik, kes teeb mida ja millal SOSTAC mudel
koostamisel olekski hinnata, kui olulist rolli arvutisüsteemi varad ja infovarad antud asutuses mängivad - aga nagu ülal näidatud, võib eeldada selle rolli ajas kasvamist. Seega tuleks hetkeolukorra fikseerimise kõrval pöörata tähelepanu tulevikule ja poliitika edasisele arendamisele, et võimaluste kasvades ka organisatsioonis kasutatavad andmekaitsevahendid «järgi jõuaksid». Sellega seondub vastutus andmeturbeala- se tegevuse eest - poliitika arendamise kõrval ka konkreetsetele situatsioonidele reageerimise osas. Tasub toonitada, et kuigi andmeturbe alal on võtmerollis IT osakond vöi arvutisüsteemide toimimise eest vastutav isik, ei tasu andmeturvet kindlasti ainult infotehnoloogide hooleks jätta. Esiteks mõjutab süsteemi toimimine kogu asutuse tööd tervikuna ning just juhtkond peaks huvi tundma andmekait- sealase tegevuse vastu (kuigi IT-osakond võib loomulikult tegeleda konkreetsete mehhanismide ja vahendite juurutamisega).
millist infot tema kohta esmajärjekorras saadakse. Walter Lippmann «Avalik arvamus» (1922) Ogranisatsiooni tunnused: - Koosneb inimestest või inimgruppidest. - Nende tegevus on koordineeritud. - Liikmeskond on üsna täpselt piiritletav. - Liikmed puutuvad pidevalt kokku. - Organisatsiooni liikmetel on ühine eesmärk või ülesanne. - Hoiak - püsiv valmisolek reageerimiseks või hinnanguks (valmidus reageerida positiivselt või negatiivselt inimestele, situatsioonidele ja nähtustele). Hoiakute avaldumise aspektid töises tegevuses: 1) Töösse suhtumine - avaldub oma tööülesannete täitmiseks. 2) Tööga rahulolu - peegeldab inimese üldist positiivset või negatiivset suhtumist tööga seonduvasse. - Väärtus (ценность) - tõekspidmiste kogum, mis juhib inimese tegevust ja otsustamist erinevates olukordades. - Liider - grupi liige, kellel on kõige suurem mõju grupi liikmetele.
Väljend „oletatav olukord“ tähenduse puhul rõhutavad nad, et iga nõudmine või kaebus viitab olukorrale, mis väidetavalt eksisteerib, mitte mille eksisteerimist nad sotsioloogidena tõestada või tunnistada tahavad. Samuti jätavad nad kõrvale küsimuse, kas nõudmised on tõesed või valed, ja keskenduvad nõudmiste esitamise protsessile (Spector & Kitsuse 1977: 75-85). Sotsiaalseid probleeme konstrueerivad ühiskonna liikmed seeläbi, et püüavad tähelepanu tõmmata situatsioonidele, oletatavatele olukordadele, mida peavad sobimatuteks, ja üritavad mobiliseerida institutsioone midagi ette võtma. Nõudmisi esitatakse interaktsiooni vormis: üks nõuab teiselt, et teine võtaks midagi ette oletatavas olukorras. Nõudjale on nõudmise esitamisel tähtis, et teda vähemalt kuulda võetaks, kui ta ka täit rahulolu ei saavuta. Kõik need, kes mingil moel selles protsessis osalevad, aitavad kaasa sotsiaalse 1 probleemi konstrueerimisele
· Mõtlemine mõtlemisest (metatunnetus) · Konventsionaalsete piiride eiramine mõtetes (võib olla seotud teismeea idealismiga) Piaget' formaalsed operatsioonid · Mõtlemine süstemaatiline arvestatakse kõikide võimalike elementide kombinatsioonidega kogu probleemi ulatuses ja arutletakse ka täiesti hüpoteetiliste situatsioonide üle. · Transitiivset loogikat suudetakse lisaks konkreetsetele situatsioonidele rakendada ka ainult verbaalsetes ja/või hüpoteetilistes terminites esitatud ülesannete puhul. · Jaan on rohelisem kui Mari. Mari on rohelisem kui Kadri. Kes on kõige rohelisem? · Samuti suudavad lapsed ülesandeid lahendades keskenduda mitmele olulisele omadusele Piaget ideed tänapäeval · Ilmneb, et formaalne operatsiooniline järeldamine ei ole ka täiskasvanutele omane · Ühe seletusena on pakutud, et teismeeas muutub mõtlemine kvantitatiivselt mitte kvalitatiivselt
Väljend ,,oletatav olukord" tähenduse puhul rõhutavad nad, et iga nõudmine või kaebus viitab olukorrale, mis väidetavalt eksisteerib, mitte mille eksisteerimist nad sotsioloogidena tõestada või tunnistada tahavad. Samuti jätavad nad kõrvale küsimuse, kas nõudmised on tõesed või valed, ja keskenduvad nõudmiste esitamise protsessile (Spector & Kitsuse 1977: 75-85). Sotsiaalseid probleeme konstrueerivad ühiskonna liikmed seeläbi, et püüavad tähelepanu tõmmata situatsioonidele, oletatavatele olukordadele, mida peavad sobimatuteks, ja üritavad mobiliseerida institutsioone midagi ette võtma. Nõudmisi esitatakse interaktsiooni vormis: üks nõuab teiselt, et teine võtaks midagi ette oletatavas olukorras. Nõudjale on nõudmise esitamisel tähtis, et teda vähemalt kuulda võetaks, kui ta ka täit rahulolu ei saavuta. Kõik need, kes mingil moel selles protsessis osalevad, aitavad kaasa sotsiaalse 1 probleemi konstrueerimisele
Väljend „oletatav olukord“ tähenduse puhul rõhutavad nad, et iga nõudmine või kaebus viitab olukorrale, mis väidetavalt eksisteerib, mitte mille eksisteerimist nad sotsioloogidena tõestada või tunnistada tahavad. Samuti jätavad nad kõrvale küsimuse, kas nõudmised on tõesed või valed, ja keskenduvad nõudmiste esitamise protsessile (Spector & Kitsuse 1977: 75-85). Sotsiaalseid probleeme konstrueerivad ühiskonna liikmed seeläbi, et püüavad tähelepanu tõmmata situatsioonidele, oletatavatele olukordadele, mida peavad sobimatuteks, ja üritavad mobiliseerida institutsioone midagi ette võtma. Nõudmisi esitatakse interaktsiooni vormis: üks nõuab teiselt, et teine võtaks midagi ette oletatavas olukorras. Nõudjale on nõudmise esitamisel tähtis, et teda vähemalt kuulda võetaks, kui ta ka täit rahulolu ei saavuta. Kõik need, kes mingil moel selles protsessis osalevad, aitavad kaasa sotsiaalse 1 probleemi konstrueerimisele
tagab eesmärkide parema kooskõlastuse annab ettevõtte töötajatele selge ettekujutuse firma sihtidest paneb täpsemalt paika juhtnöörid aitab paika panna põhilised turunduse strateegiad ja määratleda tähtsusejärjekorra aitavad koordineerida erinevaid funktsionaalseid operatsioone ettevõttes väga selge arusaam prioriteetidest aitab määratleda tulevikuvajadusi parem kontroll turunduse üle vähem tundlik ootamatutele situatsioonidele jne. Turundustegevuse planeerimine ei saa olla mitte ühekordne protsess, et saadi üks turundusplaan valmis, ning hakkame nüüd ainult selle järgi talitama. See peab olema järjepidev protsess, mis sisaldab pidevaid uuringuid, info kogumist ja analüüsimist, hindamist, ülevaatamist ning vajadusel plaani ja eesmärkide ümberformuleerimist. Turunduse planeerimise protsess Iga organisatsioon on erinev. Erinev on suurus, finantsilised võimalused
meeleolu juba esimesel esitamise hetkel, mis võib anda vaatajale teada, mis zanri filmiga on tegu ja kui dramaatiline see on. Seda funktsiooni saab kasutada ka ootamatute sündmuste loomiseks. (Ibid.) 1.2.3. Muusika tutvustab tegelasi, kohti ja asju Muusika aitab vaatajal filmi süzeest aru saada, see on trikk, mille filmitegijad Richard Wagneri juhtmotiivi kasutamisest ooperites üle võtsid. Filmimuusika heliloojad loovad iseloomulikke muusikalisi tunnuseid või teemamuusikat tegelastele, situatsioonidele ja kohtadele. Näite võib tuua ,,Sõrmuste isanda" triloogiast, kus optimistlikku, kiiret muusikat mängitakse kääbikutele, kuid vennaskonnale mängitakse romantiliselt kangelaslikku muusikat. Nii nagu erinevatele tegelastele luuakse iseloomulik tunnusmuusika, tehakse seda ka erinevatele kohtadele ja asjadele. On olemas teaduslikke tõestusi sellisest muusikaga mõjutamise toimimisest, teatab Matthew V. Skelton veebilehel Film Score Monthly, põhinedes Claudia Bullerjahni ja Markus
neilt pingutust ja enesedistsipliini. Madala meelekindlusega inimesed seevastu lasevad asjadel kulgeda, neil inimestel puudub tahtekindlus. Kõik viis dimensiooni koosnevad omakorda mitmest alapunktist. Sellist isiksuseomaduste liigitamist kasutatakse ka enamustes psühholoogilistes uurimustes isiksuse teemal ning kasutatakse Eestis ka tööle värbamisel. 129. Mis on temperament? Temperamendiks nimetatakse viisi reageerida emotsionaalselt erinevatele situatsioonidele. Samuti mõjutab temperament inimese sotsiaalset käitumist ja ka mõtlemise viisi. Temperament põhineb inimese geneetilisel ja bioloogilisel ehitusel. Temperamenti jagatakse neljaks tüübiks: sangviinik, koleerik, flegmaatik ja melanhoolik. 130. Kuidas mõjutavad temperamenti pärilikkus ja keskkond? Puhtalt ühte tüüpi inimesi on vähe, enamus inimesi on segu kahest või enamast temperamenditüübist. Enamasti on täheldatud nii, et üks neljast temperamenditüübist
- kasutamise protsessil (interaktsioon, dialoog, vestlus) kuidas materjali kasutatakse, - protsessi tulemusel tekkinud mustritel (väljendid, metafoorid) konstrueerimisprotsessi tulem keeles, - sotsiaalsetel nähtustel, keele kaudu konstrueeritud sotsiaalsed objektid. 1) Rõhuasetus keelel: Keel kui süsteemi kasutus, milles ilmnev varieeruvus vastavalt situatsioonidele, keskkonnale ja kasutajatele. Keel kui süsteem, kõne kui kõnetegevuses kasutatav keel, seega vastavalt märksõnad fikseeritud ja pidevalt muutlik 2) Käsitleb pigem keele kasutuse aktiivsust kui keelt ennast. Rõhuasetus protsessil: interaktsioonid, kõne vestlusanalüüs. 3) Analüütik otsib mudeleid keeles, mis on seotud teatud teema/tegevusega. 4) Keeles fikseerunud mudelid, mis viitavalt kultuurispetsiifikale. Rõhk sellel, milline on
Korrektne ehk positiivne ülekanne on tõenäolisem, kui me näeme ülesannete või nähtuste identsust nende sisus või protseduurides õigesti. 3. Õpitu ülekande ja üldistamise olulisus. Me ei suuda kunagi kõike ära õppida ning oskus kasutada varem omandatut veidi modifitseeritud oludes või viisil aitab meil paremini toime tulla kõige erinevamatel elujuhtudel. Valmis käitumisprotsesside ja reeglite ülekandmine erinevatele situatsioonidele aitab inimestel tohutult lihtsustada ümbritsevat maailma ja seetõttu on raske üle hinnata selle võime kujundamise tähtsust õpilastel. 4. Mudelid ja skeemid ülekannet ja üldistamist soodustava vahendina. Põhimõttelised skeemid ja mudelid aitavad õpitavas esile tuua kõige olulisema ning hõlbustavad nii põhiseoste nägemist. Õppimist soodustavad skeemid võivad olla nii graafilised kui ka sõnalised.
Bryant väitis, et väikeste laste taju on piisav objektidevaheliste suhete mõistmiseks, kuid puudulik absoluutse info hankimiseks Formaalsed operatsioonid Mõtlemine süstemaatiline – arvestatakse kõikide võimalike elementide kombinatsioonidega kogu probleemi ulatuses ja arutletakse ka täiesti hüpoteetiliste situatsioonide üle. Transitiivset loogikat suudetakse lisaks konkreetsetele situatsioonidele rakendada ka ainult verbaalsetes ja/või hüpoteetilistes terminites esitatud ülesannete puhul. Samuti suudavad lapsed ülesandeid lahendades keskenduda mitmele olulisele omadusele Formaalsed operatsioonid tänapäeval Ilmneb, et formaalne operatsiooniline järeldamine ei ole ka täiskasvanutele omane Ühe seletusena on pakutud, et teismeeas muutub mõtlemine kvantitatiivselt mitte kvalitatiivselt
asine pool lahendada kliendi vajadused vastavalt võimalustele. inimlik pool väljendada positiivset suhtumist klienti olenemata asise poole võimalustest ja lahendustest. Iga roll domineerib rollisituatsioonis. Teenindussituatsioonis domineerib klienditeenindaja teenindaja roll kõigi tema teiste rollide üle elus. Igas rollis on meil erinevad kriteeriumid, mida soovime saavutada. Seda tajumaks täida järgnev tabel jaotades oma eesmärgid vastavalt erinevatele situatsioonidele eluvaldkondade järgi. Hea abikaasa (milline pead Hea lapsevanem Hea töötaja tööl olema?) 2.3. Peamised klienditeenindaja stressitekitajad. · MINA allasurumine · Tagasiside puudumine klientidelt · Koostööoskuse puudumine 11 · Vähene mittemateriaalne tunnustus tehtava töö eest Õpi tundma ennast ja inimesi! Ole enda sõber! Õpi juhtima oma töötempot! Õpi töötades puhkama!
Tegemist on mõttelise protsessiga, mille käigus tõlgendaja kasutab normi teksti interpreteerimisel loogikavõtteid. Nende võtete kasutamine aitab täpsemini avada üldnormi mõtet: Mõiste loogiline analüüs-Selle abil saab eristada mõiste olulisi tunnuseid, näha mõiste mahtu jne. Selle tulemusena saab teha mõiste üle konkreetsemaid otsuseid, mis on lähemal juristi jaoks olulist tähendust omavatele elulistele situatsioonidele, võimaliku v vajaliku käitumise liigile jne. 10.3Ajalooline tõlgendamine/subjektiiv-teleoloogiline Ajalooline tõlgendamine on subjektiivne tõlgendusteooria. Tõlgendamise eesmärgiks võib olla selgitada välja, millise idee on ajalooline normilooja kätkenud tõlgendatavasse normi. Milline oli ajaloolise sadusandja kavatsus, millised olid tema eesmärgid ja ettekujutused normist selle loomisel.
annaabi.ee 
