Turunduskommunikatsioon lugemispäevik nr.3.1 (0)

Turunduskommunikatsioon- TMM0860
Tallinna Tehnikaülikool
2016
Loetud kirjandus kui selline oli võetud Nicky Hayes -i raamatust Sotsiaalpsühholoogia alused. Nagu raamatu pealkiri ka ütleb kirjutatakse lahti põhimõtteliselt suhtlemis-, suhtumis- ja hoiakute aluseid. Kuna lugeda tuli raamatust ainult mingi osa siis peamised teemad olid hoiakud ja eelarvamus .
Esimesena käitles autor hoiakuid- selle mõiste, käitumine, milleks on vaja hoiakuid, kuidas need kujunevad, erinevate inimeste teooriad, hoiakute muutmine, jne.
Teise peamise teemana käsitleti eelarvamust. Selle teemaga seletati lahti eelarvamus kui mõiste, selle teooriad, kultuuriline seletus, etnilise eelarvamuse põhimõtted ning viis peamist eelarvamuse vähendamise põhitingimuse olemasolu.
Tooks välja loetu põhjal kõige enim mind üllatanud fakti, millele ei oleks ise ma ilma seda lugedes mõelnud. Tean, et sellised asjad eksisteerivad kuid siiski pole sellele nii põhjalikult mõelnud.
LaPiérre ja tema kaks hiinlasest kolleegi tegid eksperimendi, kus mindi üle ameerika olevatesse hotellideesse ja restoranidesse. Koheselt oli näha ja tunda erinevat suhtumist hiinlastesse, neid koheldi kui sissetungijaid ja väga rassistlikult. Hiljem pool aastat hiljem helistas LaPiérre kõikidesse hotellidesse ja restoranidesse kus kohas kollektiiv peatusid ja küsis ta kas nad oleksid nõus vastu võtma hiinlastest kliente. Enamus kohtade omanikest ja juhatajatest vastasid, et mitte mingil juhul. Reaalselt aga võtsid kõik kohad vastu. See oli tingitud, sellest et kui situatsioon on reaalselt olemas käituvad inimesed mõeldes vaid hetkelisele seisule. Sellel hetkel mõeldi kasumile . Selgituseks veel, et tegemist oli aasta 1934-ga, sellel ajal oli väga suur rassistlikuse tase ameerikas. Kui nüüd seda situatsiooni hakata tänapäeva eluga võrdlema siis tuleb siiski tunnistada, et teatud hoiakud ja tõekspidamised oleme me endile küll nn reegliteks teinud kuid vastavalt situatsioonidele me siiski muudame, vastavalt vajadusele, kas siis grupihuvidest -, rahalisest seisust -, olukorrast lähtudes. Olen ka ise oma tõekspidamisi vms veidikene pidanud vastavalt olukorrale veidi kas muundama või korrigeerima. Päris kindlalt on ka seda teinud enamus inimesi.
Eelarvamuste koha pealt tooksin ma enam välja Sherifi realistliku konflikti teooria. Teooria autor tegi katse 1961-l aastal 22-st suvelaagris viibinud poistest, kus jagati poisid kahte gruppi ja eraldati neile omaette hüttid. Poisid ise ei olnud teadlikud, et kusagil läheduses on ka teine grupp. Mõlemad seltskonnad veetsid mõned päevad oma gruppiga koos, said tuttavateks ja sõbrunesid. Hiljem viidi mõlemad rühmad kokku ja oli koheselt näha suhtumist teiste gruppi poistesse. Neid võeti kui võõraid, neil olid eelarvamused teise seltskonda. Sellest tekkisid ka konfliktid, kuna oma meeskonna liikmed olid omad, tugevamad ja paremad. Korraldajad küll suutsid konfliktid lahendada, kuid selle katse läbi tuli väga hästi välja kuidas ka meie ühiskond suhtub võõrastesse. Võin tuua siia juurde endal läbielatud näite. Nimelt vahetasin kooli peale 6-ndat klassi, kuna oma küla kool oli vaid 6 klassi. Asusin õpingutele ühte suurde ja väga hea mainega kooli. Algul esimene aasta sain ma oma klassikaaslastega väga hästi läbi, sulandusin hästi sinna. Hiljem hakkas mind aga häirima ühe klassikaaslase kiusamine ja hakkasin neile vastu. Poissi kiusati, kuna ta oli vaesemast perekonnast, temal ei olnud kõige ilusamaid riideid ja lõpmatuseni taskuraha , nagu enamus meie klassikaaslastel. Tänu sellele hakati ka õige kiirelt mindki kiusama ja norima, seda aga selle tõttu, et erinesin nii suurel määral kogu oma klassist . Enam ei olnud tähtis see, et sain mõni aeg enne seda nendega suurepäraselt läbi. Julgesin neist erineda, ei soovinud olla ülekohtune süütu inimese suhtes. See sama noormees osutus väga toredaks ja sõbralikusk isikuks . Kahjuks aga oli tervel klassil eelarvamus selle inimese suhtes. Tänapäeval on selliseid olukordi järjest enam välja tulnud. Nüüd kui aega on möödunud sellistest situatsioonidest ligi 10 aastat siis kahjuks sellised eelarvamused ja konfliktid siiani eksisteerivad ning kahjuks usun et see jääbki nii, inimestel on jäävad nende eelarvamused.