Keskkonnaharidus, keskkonnakasvatus, koolieelsuse printsiip. (0)

Kodunetöö!!!
Keskkonnaharidus - Keskkonnahariduslik tegevus lähtub säästva arengu põhimõtetest ja põhineb riiklikul õppekaval.
Selle eesmärk on õppeprotsessi kaudu kujundada vastutustundlik, keskkonda väärtustav ja hoidev kodanik. Selleks on asutatud ka Eesti Loodusmuuseum, kus on tööl kolm loodushariduse spetsialisti, kellest üks tegeleb venekeelse elanikkonnaga. Kokku saab Eesti Loodusmuuseumis riiklikku õppekava toetavatest õppeprogrammidest osa ligi 20000 õpilast aastas.
Kümne aastaga on Riigimetsa Majandamise Keskus välja arendanud kogu riiki katva looduskeskuste võrgustiku, kus töötavad pädevad spetsialistid . Ka RMK looduskeskused pakuvad aastas ligi 20 000 õpilasele õppeprogramme, mis on koostatud riikliku õppekava põhjal.
Keskkonnaharidus sai keskkonnaametis alguse kohustusest tutvustada inimestele kaitsealade ja rahvusparkide loodusväärtusi. Säästva arengu hariduse nõuetele alusel töötatakse nüüd välja õppeprogramme, mis käsitlevad selliseid keskkonnaharidusega seotud aspekte , nagu jäätmemajandus, maavarade kaevandamine ja muud keskkonna seisundit mõjutavad majanduslikud ja kultuurilised aspektid.
Keskkonnakasvatus - Keskkonnakasvatuse ülesandeks on vahendada igas vanuses inimestele teadmisi keskkonnaprobleemide tekke ühiskondlike ning ökoloogiliste tegurite ja ka selle kohta, kuidas muuta oma käitumist ökoloogiliselt säästvamaks.
Koolieelsuse printsiip –

Õppe-kasvatustöö põhineb didaktika printsiibil – lihtsamalt keerulisemale, lähemalt kaugemale, üksiku juurest üldisema suunas;

Arenguprotsessi terviklikkuse printsiip – lapse ühtse tervikliku maailmavaate kujundamine;

Lapse individuaalsuse arvestamise ja võimekuse arendamise printsiip;

Humanistlik lähenemine lapse isiksuse kujundamisele – laps sünnib õppimisvõimelisena, on vajalik arendada enesekehtestamise ja realiseerimise soovi;

Probleemse õpetamise printsiip- situatsioonidele lahenduse otsimine, küsimus “kuidas” on kõige tähtsam, teadmine tuleb läbi tegevuse, kusjuures tegvus on vabalt valitud olukorras,

Lapse tervise säilitamine ja tugevdamine, tema liikumisvajaduse rahuldamine;

Kollektiivse õppe- ja kasvatustöö iseseisvale tegevusele ülemineku printsiip (laps- haridusprotsessi subjekt );

Perekonna ja koolieelse lasteasutuse koostöö printsiip, mille tulemusel luuakse lapse arenguks vajalik ühtne keskkond;

Kreatiivsuse printsiip – loominguvajaduse ja loominguliste oskuste kujundamine;

Laste ja täiskasvanute vaheliste inimlike suhete ( empaatia ) loomise printsiip;

Kahe kultuuri – eesti- ja venekeelse - integreerimise printsiip (teiste kultuuride eripära ja väärtuste arvestamine );

Mängulisuse printsiip – mäng kui lapse põhitegevus kindlustab lapse igakülgse (parenemise, võimaldab kinnistada omandatud oskusi ja teadmisi.;

Vastastikuse rikastamise printsiip – kommunikatiivne interaktiivsus.