Ellen Niit Ellen Niit on õppinud Tallinnas, Tapal 19381943, Tallinna 4. Keskkoolis 19431947, Tartu Ülikooli keeleteaduskonnas eesti keelt ja kirjandust 19471952 ja Tartu Ülikooli aspirantuuris eesti lastekirjanduse alal 19521956. Ta on töötanud Tallinna Kirjanike Liidu luulekonsultandina 19561961, ETV mittekoosseisulise toimetajana 19611963. Alates aastast 1963 on Ellen Niit vabakutseline kirjanik. Looming Ta on kirjutanud peamiselt luuletusi ja enamasti just lastele. Tema üks täiskasvanutele mõeldud luulekogu, "Paekivi laul", ilmus 1998. aastal kirjaniku 70. sünnipäevaks. Enne seda on täiskasvanutele ilmunud luulekogu "Maailma pidevus". Kogu sisaldab luuletusi aastaist 19461976 Ellen Niit tuli lastekirjandusse värsslooga "Kuidas leiti nääripuu" (1954), millele 1957. aastal järgnes "Rongisõit". "Rongisõit" koos Gustav Ernesaksa viisiga kujunes
Kui teed ukse lahti, üle õla vaata, ehk on mõnel mahti viipega sind saata. Pole mõtet kõnel, aega seks ei leita. Ehk on juhust mõnel pilk su poole heita Julgust andev jõud on pilgu tulikiirel, Jaan Kross ja Ellen Niit mis sind teele saadab päeval tulikiirel. /Ellen Niit/ Elulugu Ellen Niit on eesti kirjanik ja tõlkija. Tema kodanikunimeks on Ellen Kross. Ta sündis Tallinnas 13.juulil 1928.aastal vasesepa ja õmbleja tütrena. Ellen Niit on õppinud Tallinnas, Tapal, aastatel 19381943, Tallinna 4. Keskkoolis aastatel 19431947, Tartu Ülikooli keeleteaduskonnas eesti keelt ja kirjandust aastatel 19471952 ja Tartu Ülikooli aspirantuuris eesti lastekirjanduse alal aastatel 19521956. Ellen Niit on töötanud Tallinna Kirjanike Liidu luulekonsultandina aastatel 19561961, ETV mittekoosseisulise toimetajana aastatel 19611963. Alates aastast 1963 on Ellen Niit vabakutseline kirjanik
Sünd. Ellen Niit on Eesti kirjanik ja tõlkija, kes on sündinud 13.07.1928. Tallinnas. Õppimine ja töö. Ellen Niit on õppinud Tallinna 4. keskkoolis (1943-1947). Seejärel läks ta õppima Tartu Ülikooli eesti keelt ja kirjandust (1947-1952). Tartu Ülikoolis õppis ta ka Eesti lastekirjandust (1952-1956). Ellen Niit töötas Tallinna Kirjanike Liidu luulekontsultandina (1956-1961) ning seejärel läks ta tööle ETV mittekoosseisulise toimetajana (1961-1963). Alates aastast 1963 on Ellen Niit vabakutseline kirjanik. Looming. Ellen Niit on pealmiselt kirjutanud luuletusi lastele. Tema 70.sünnipäevaks tuli välja luulekogu ,,Paekivi laul", aga enne seda tuli välja luulekogu ,,Maailma pidevus", mis sisaldab luuletusi aastast 1946-1976.
Kose Gümnaasium Tiiu-Maarja Kink 11A 2007 OTSIMINE Kui see maailm on su meeltele avatud siis ole valmis kaitsma mind kõige eest, millel kuradi hind. On see siis palju palutud? Ka mina tahan leida oma maja selles maailmas, mis piinab meid. Vaikse koha, kus ei ole kuradeid, kohakese, mis paneb seisma aja. Eemal lendas üks kaunis hing, kes otsis kohta, kus olla, kuid kellel ei lõppenud otsimise ind. Lennates võid üle maade ja merede tulla ja nõnda ei ole kallis ka hind, mida pead maksma, et maailm oleks valla. THOMAS MORE Tuul sasib juukseid Heinamaa peal On mõnus sügiskuu Maa kohati mustab, kuid Aasad on kaetud Sambla pehme rohuga. Mõnusalt päikegi pilvedes triivib Otsides kohta, kuhu minna nin Roosaks on värvinud ta taeva Et oleks homme ilusam ärgata. VABADIK Mu aknal on lilled ja rõske on õhk. Noor kärbes, mu kaaslane lõbus-õnnelik all maja ees kolinal tiivaga lööb ja rõõmsalt vesiseid kalasid söö
Tema luule jaguneb kaheks: täiskasvanute- ja lasteluule. Enamik teab autorit siiski lastekirjanikuna. Ellen Niidu värsid on saatnud lapsi juba mitu põlvkonda. Tema luulet nii lastele kui ka täiskasvanutele on ka palju viisistatud, peamiselt Gustav Ernesaksa ning Arne Oidi poolt. Ellen Niitu on nimetatud lausa lasteluule turvaemaks ning seda vägagi põhjendatult. Ta on tabanud miskit olemuslikku, nii et lapsed saavad noist lugudest aru, need kõnetavad tänaseid pisiinimesi. Niit on tähtis lasteluule edasiarendaja ning kindlasti kuulub tema looming Eesti paremikku. Käesolevast referaadist saab lugeda Ellen Niidu elust ning loomingust. Nii tema täiskasvanute- kui ka lasteluulest, peamiselt keskendutakse lasteluulele kuna see hõlmab ka tema loomingus suurema osa. Referaat annab ülevaate ka mõningatest Ellen Niidu luulekogudest. Täiskasvanuteluulest ,,Linnuvoolija", ,,Vee peal käija" ning ,,Paekivi laul";
ELLEN NIIT Eesti kirjanik ja tõlkija Ellen niit sünninimi Ellen Hiob, kodanikunimi Ellen Niit, aastast 1958 Ellen Kross sündis Tallinnas, 13.juulil 1928.aastal; õppis Tallinnas, Tapal 19381943, Tallinna 4. Keskkoolis 19431947, Tartu Ülikooli keeleteaduskonnas eesti keelt ja kirjandust 19471952 ja Tartu Ülikooliaspirantuuris eesti lastekirjanduse alal 19521956; töötas Tallinna Kirjanike Liidu luulekonsultandina ja ETV mittekoosseisulise toimetajana; alates aastast 1963.aastast vabakutseline kirjanik. Looming
lasteraamatuga, kuid kellel puudub edasine kirjanduslik ambitsioon. 21. sajandi debütantidest pole 80 autorit peale esikraamatu lastele midagi avaldanud. 15 autorit on avaldanud lisaks oma loomingut lasteajakirjades ning 21 autorit ei saaks lastekirjanduses enam juhukülalisteks nimetada. 21. sajandil debüteerijate kasvukõver on graafiliselt ära toodud lisas number 2. Sellisest `ise-kirjutan-ise-toimetan-ise-avaldan' pinnasest on pärit ka Heiki Vilep, kes ühe täiskasvanute luulekogu avaldanud tundmatu nimena murdis lastekirjanduse ambitsioonikaks tegijaks. Tuntuse arengukiirust ilmestab jõudmine 2006. aasta riiklike õppekavade projekti 3. klassi koolikirjandusnimestikku. 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik Infotehnoloogilised suhtlusvahendid, alates Skype'ist, Orkutist, Rate.ee-st ning lõpetades arvutimaailmade ja mängudega, mõjutavad ka Eesti elu väga palju, kuid nende nähtuste analüüs jääb teadmiste puudumise või müütide taha. Kõige suuremad
Söödi luuletusi on peetud rahvaluuleks ja vastupidi. Varasem lasteluule oli õpetlik ja lõbustav, Söödi värsid aga lähtusid armastusest lapse vastu. Ernst Enno (1875-1934). Enno luulelaad oli laululine - selle kõlakordused on meelitanud paljusid heliloojaid tema luuletustele viisi looma. „Lillelallera“ - kutsus nii oma lasteluuletusi. * Teemad: loodus, laste igapäevaelu * Lihtne sõnastus, kõlapildid * Olemuselt unistajalik, empaatiline, soe * Luulekogu „Üks rohutirts läks kõndima“ Julius Oro (1901-1941). * Kogud „Hiir rätsepaks“ (1967), „Laps ja kuu“ (2001) * Teemad: aastaajad, loomad-linnud, lapsed * Lihtne sõnastus, jutustav laad, pildilisus Alates aastast 1999 antakse iga viie aasta tagant välja J. Oro nimelist lastekirjanduspreemiat jäädvustamaks Vasalemma kauaaegse kooliõpetaja, eesti õppe- ja lastekirjanduse autori,
Kõik kommentaarid