50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-05-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
66 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Maria Parts
Õppematerjali autor
MAINORI KÕRGKOOL Rakenduspsühholoogia PS-2-S-E-Tal Liis Peet MIDA VÕIKSIN TEHA, ET MINUST PAREM ESINEJA SAAKS Essee Juhendaja: Janek Tuttar Mida võiksin teha, et minust parem esineja saaks 2 Tallinn 2008 Mida võiksin teha, et minust parem esineja saaks 3 Kõnekunsti algeid tunti juba Antiik-Kreekas ning kõnekunst on ilmselt sama vana kui on keel. Eestikeelse kõnekunsti algus jääb 19. sajandisse, kui oma poliitilisi kõnesid C.R.Jakobson. Tänapäeva sõnavabaduse ja turumajanduse tingimustes on maailm avatud kõiksugu kõnelejatele. Ühiskonnas saavutavad suurema mõjujõu aga need, keda rohkem usutakse ehk kelle sõnu rohkem usutakse. i Me esineme tegelikult kogu aeg. Mida saaksin aga teha selleks, et esinejana paremaks muutuda?
Periood 2006/2007 õppeaasta 3. KÕNE KOOSTAMINE JA ESITAMINE On ju teadupärast sootuks kaks iseasja - esiteks omada mingisuguseid mõtteid ja teiseks väljendada neid nii, et teised neid mõtteid mõistaksid. Jaan Rummo Kõnelemine on suhtlus kahe või enama inimese vahel sõnalise, aga ka sõnatu keele (nt kehakeele) vahendusel. Infot saab edastada ka kirjalikus vormis, mistõttu tuleb kaaluda, kas kõne pidamine on just selle info edastamiseks parim viis. Enne kui teha otsus mingil teemal avalikult üles astuda, tuleb endale selgeks teha, kas kuulajatele on midagi uut öelda. Edukas suhtlus toimub ainult siis, kui kõneleja suudab arvestada kuulajatega, kohandada kõne nende ootustele ja vajadustele ning väärtustab tagasisidet. Et oma mõtteid teistele arusaadavalt ja huvitavalt esitada, on tarvis teha palju eeltööd, tunda kõnekunsti reegleid ning arvestada nendega. Millest ja kuidas kõneleda, sõltub eelkõige kõne eesmärgist. Edukas kõne pakub
oluliseks 8 etappi selles protsessis. 1 Ettevalmistus 1.1 Teema kindlaksmääramine Teema peaks vastama kuulajate vajadustele ja huvidele ning olema aktuaalne. Teemat peab avama ettekande pealkiri, mis peaks olema intrigeeriv, aga ühemõtteline. Minu ettekande pealkirjaks ja läbivaks teemaks on „Hirmul on suured silmad“ 1.2 Ettekande eesmärgi fikseerimine; Eesmärgistamiseks tuleb osata endale vastata: milline on sõnum kuulajale ja mida ta peaks sellega pihta hakkama. Minu eesmärgiks on tutvustada ning sisse juhatada koolituslik päev, kus räägitakse hirmude transformeerimisest ehk muundamisest positiivseteks ning kuidas motiveeritakse sõdureid Afganistani missioonidel hirmule vastu minema. Sõnum kuulajale on teda vaimselt ette valmistada töötubadeks, kus räägitakse avalikult hirmudest ning sisendada, et kõik on ületatav ja õpitav. 1.3 Esialgse plaani koostamine;
kuulajaskonnale, omada häid ja elulisi näiteid, garanteerida ettekande sujuvus ja sobitumine ettekuulutatud dimensioonidesse. 9. Kuidas saab kuulaja suurendada kommunikatsiooni efektiivsust? Visualioseerida enda jaoks sõnumit, panna tähele, omada vajadust antud kommunikatsiooni järgi, tegutseda selle nimel, et ettekandjal ja tal endal oleks mugav antud olukorras olla, rahuldada nii esitaja kui kuulaja vajadusi. 10. Mida tähendab valikuline tähelepanu? Milliseid filtreid me kasutame?Võime töödelda teatud sorti informatsiooni ja filtreerida välja muu. Kahte sorti filtrid- Füsioloogilised e. piiratud võime. Psühholoogilised e. ootused, eelarvamused. 11. Mida tähendavad informatsiooni valikuline vastuvõtmine, organiseerimine ja interpreteerimine? Valikuline vastuvõtmine: Kuulan või ei kuula. Organiseerimine: Tähtis või tähtsusetu informatsioon.
läbi lugeda ja mitte märgata rumalaid vigu. Kiirustamise tagajärjel võivad mul tekkida väga pikad liitlaused. See teeb lugejale lause mõttest arusaamine keeruliseks ning lause alguses esitatud mõte võib ära kaduda. Näiteks 12ndas klassi kirjandis kirjutasin: ,,Kui praeguste 14-22-aastaste inimeste vanemad olid samas vanuses iseseisvamad, egoistlikumad ning üritasid ise eesmärke saavutada, siis 2009.aastal tehtud uuring 15-29-vanuste seas näitas teistsuguseid tulemusi, mida võib pidada tänapäeva noorte üheks suurimaks probleemiks." Arvan, et korrektselt peaks seda lauset kindlasti poolitama, lõpetades esimest lauset sõnaga tulemusi. Kahjuks sellist tüüpi vead tekkisid ka teises kodutöös ning refereerija ei saanud minu tööst aru. Minu kirjalikes töödes esinevad ka sõnastusvead. Esineb probleeme sõnade järjekorraga ja ka lausete tähenduse selgusega. Põhjuse ajendiks on kiirustamine ning
Suuline eneseväljendus Otstarbekas on seista arvuti läheduses, mitte vahtida seinalt slaide, samuti vahetada arvutist salide, mitte puldiga! Silmside Ei tohi vaadata ainult ühte inimest/punkti/ asja! Esineja ei nätsuta! Lõpetamine: kokkuvõtte tegemine peamistest punktidest. Liikumine on hea ainult juhul, kui seda ei tehta kindla rütmi järgi. Kõne liigid Piduliku kõne eesmärgiks on meeleoluloomine ja ühistunde tekitamine. Veenmiskõne (tooteesitlused). Kasutatakse ühepoolseid argumente. Deduktiivne ja induktiivne kõne. Kõneks valmistumine Millal ma räägin? Miks mind kuulatakse? Milline on kõneolukord? Millise tulemuseni tahan jõuda? Mida ma selleks vajan
Kui sa kuuled inimest, siis sa kuuled lihtsalt tema kõne, aga kui sa kuulad inimest, siis sa pöörad tähelepanu ta jutule, kuuled ta jutu, saad aru ja jätad ta jutu meelde. 7. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? Tagasisside roll on selline, et saada reaktsiooni inimese käitumisele. 8. Milline on aja käsitlus inimkommunikatsioonis? Inimkommunikatsioonis on aeg mittepööratav ja mittekorratav. 9. Milline on efektiivne inimkommunikatsioon? Efektiivne on siis, kui see mida saatja mõtles on samamoodi arusaadav ka vastuvõtjale. 10. Kuidas saab rääkija suurendada kommunikatsiooni efektiivsust? Seletada oma jutus kõik rasked kohad lahti, küsida üle, kas kuulaja sai kõigest aru, võib-olla mõnda kohta mitu korda seletada. 11. Kuidas saab kuulaja suurendada kommunikatsiooni efektiivsust? Kuulata hoolega, küsida küsimusi, kui mingits kohats aru ei saa või paluda korrata 12. Mida tähendab valikuline tähelepanu? Milliseid filtreid me kasutame? Valikuline
Tagasiside on protsess, mille abil inimene võrdleb oma arvamusi ja tegevusi saadud sõnumiga (infoga) ning tagastab saatjale omapoolse arvamuse sõnumi kohta. Kiire, vahetu ja aus tagasiside tõstab 8. Milline on aja käsitlus inimkommunikatsioonis? Lühikese aja jooksul (kiirustades) vahetatud info ja edastatud sõnumid võivad vastuvõtjale valesti kohale jõuda. 9. Milline on efektiivne inimkommunikatsioon? Kui see mida saatja mõtles, on samamoodi arusaadav ka vastuvõtjale 10. Kuidas saab rääkija suurendada kommunikatsiooni efektiivsust? Sõnum peab olema otsekohene, sõnum peab olema selge(selge sõnum on mõtete, tunnete, vajaduste ja tähelepanekute täielik peegeldus), lisaks veel kõneletud teksti ümbersõnastamise või kordamisega. Selle tulemusel jääb tekst kuulajale paremini meelde,seega tulemus ka parem. 11
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid