Mida ma võiksin teha, et minust parem esineja saaks (1)

MAINORI KÕRGKOOL
Juhtimise eriala
EV-1-Q-E-Tal
Maria Parts
MIDA MA VÕIKSIN TEHA, ET MINUST PAREM ESINEJA SAAKS
Essee
Juhendaja : Janek Tuttar
Tallinn 2010
Kõnekunst on ilmselt sama vana kui on keel. Retoorika , põhinedes Kreeka- Rooma traditsioonidel ( Aristoteles , Quintilianus) moodustas keskaegse triviumi ühes grammatika ja dialektikaga. Retoorika algeid tunti juba Egiptuses, Babüloonias ja Assüürias. Vana-Kreeka orjandusliku demokraatia tingimustes omandas vaba kodaniku kõne ühiskonnas väga olulise tähenduse. Eestikeelse kõnekunsti algus jääb 19. sajandisse.
Mida saaksin teha selleks, et esinejana paremaks muutuda?
Enese ettevalmistamisel on suur roll ning sellele tuleb kindlasti rõhku panna, et garanteerida edukamad esinemised. Põhjalik ettevalmistus tähendab eelkõige eesmärgi püstitamist- mida oma esinemisega saavutada soovid. Oluline on teada kes on kuulajad, kui vanad nad on, mis soost ning kas nad on antud teemal juba midagi ka kuulnud . Väga tähtis on teada, kas valitud teema võib nendejaoks üldse huvitav olla. Uurida tuleks palju on kuulajaid, et soovi korral materjale paljundada, arvesse võtta vajamineva tehnika hulka. Teades tausta oma kuulajate kohta , saab materjale koguma hakata ning neid läbi töötama asuda .
Materjali kogumist tuleks alustada varakult, mitte jätta viimasele minutile. Materjali mitmekesisus- lood, statistika, näited ja tsitaadid muudavad esinemise kuulajale huvitavamaks. Hea on rääkida ka isiklikest kogemustest- see näitab publikule, et sinu esitatud faktid ei ole pelgalt teooria, vaid tegelikkuses toimiv. Asjatundjate küsitlusel on võimalik teada saada, kuidas publik sellisele teemale on varem reageerinud, mis läks hästi, mis halvasti, nende hinnang võib väga väärtuslikuks osutuda. Ainult oma teadmistele ei tohiks lootma jääda, abiks on ka kirjalikud allikad.
Kõne eesmärgid paika pandud, materjal kogutud, on tark valmis mõelda kõne kava. Võimalikult täpselt tuleks kirjutada oma ettekande mustand, see annab väärt teadmise- kui kaua esinemine umbes kesta võiks. Oluline on publikule teada anda, mis kell on kohvipausid ning esinemise lõpp.
Mõistlik on kodus valmis teha näiteks slaidiesitlus, et sellele esinemise ajal toetuda. Publikul on sellist meetodi kasutades hea esinejaga sammu pidada ning endale märkmeid teha. Slaidiesitlus on minule hea avalik spikker, mis garanteerib sujuvama esinemise. Mida lihtsam ja praktilisem on esitlus, seda lihtsam on seda jälgida. Kasutada ei tohiks liiga raskesti loetavat fonti, kirjut ning kirevat tausta, teksti varjutamist ja suurte tähtedega kirjutamist.
Selleks aga, et esinemist kuulama tulnud inimestega saavutada võimalikult hea kontakt, tuleb loobuda kõigest, mis seda takistada võiks. Siin kerkib taas esile ettevalmistuse olulisus. Ehk et enne esinemist tuleb kasutatav materjal korrastada. Kui selles osas on kodutöö tegemata, võib see esinejas ebakindlust tekitada ning ka kuulajaskond saab aimu pealiskaudsest ettevalmistusest. Selleks, et publikule usutavalt mõjuda, tuleb neid veenda, et oled aus ja õiglane. Närviliselt esinedes mõjud vähemusutavamalt.
Olles suhteliselt vaba inimene, julge suhtleja ning sõnavõtja, esinemiskramp käib ikka esinemisega kaasas. Esinemishirm on täiesti normaalne, seda peab oskama lihtsalt ohjeldada. Sellise nähtuse üks põhjustest on ebaõnnestumise kartus ning varasem ebaõnnestumise kogemus. Peamised mõtted on „Mida nad minust arvavad ?”, „Neid on nii palju!” Oluline on ennast sellega mitte vaevata, hoida publikuga silmsidet , see näitab esineja enesekindlust. Esinemishirmu vastu aitab loomulik olek, nii muutub ka publik vabamaks ning suure tõenäosusega toetab minu esinemist küsimustega. Naeratamine ning asjakohased naljad on suureks abiks. Selleks, et saaksid oma esinemishirmuga võidelda, alusta analüüsist- mis tegelikult esinemise juures närvi ajab ja mida sellejuures kardad.
Esmamulje publikule jätab esineja riietus, mille tasub eelmisel õhtul välja valida. Kingad peavad olema mugavad ning vältida tuleks äärmusi: mitte riietuda väga silmatorkavalt või igavalt halli massina. Mõelda tuleks eelkõige enda heaolule, miniseeliku ning avara dekolteega võid muuta endajaoks olukorra ebamugavaks, sikutades seelikut muudkui esinemise ajal allapoole ning jälgides, kas dekoltee ikka ilust on ja pesu paistma ei hakkaks. Publikule võib see nalja teha ning oluline teema millest rääkima pead on kõigil meelest läinud, algab kokutamine, higistamine, hirm ning kogu hästi ettevalmistatud esinemise võib läbikukkunuks nimetada.
Hea, kui on võimalik oma ettekanne kellelegi kodus ette kanda- pereliikmele, sõbrale. Harjutada tuleks keha hoiakut- seista sirgelt , mitte kõikuda ning jalalt-jalale tammuda. Käed tuleks taskust välja jätta, vastasel juhul jätad endast väga ebakindla mulje. Enese kindlustamiseks tuleb ette valmistada ka publiku poolt võimalikud tekkivad küsimused. See lisab enesekindlust veelgi, kui oled vastused läbi mõelnud. Enne esinemist tuleb jõuda veendumuseni, et minu ettekanne on hea. See veendumus peaks baseeruma objektiivsusel, millele saavad kaasa aidata pereliikmed või sõbrad. Ettekanne peab olema lõppkokkuvõttes nii hea, et kuulaja ei tunneks oma aega raisatud olevat. Siin tuleb jälle välja see, miks on tähtis oma kuulajaskonda kaardistada ehk milliste huvide ja varasemate teadmistega kuulajaskond on.
Enne esinemist tuleks mõelda situatsioonidele, kus kuulajaskond võib olla äärmuslik- lobiseda ning Sinust kui esinejast mitte välja teha. Oskus tõmmata endale tähelepanu on võtmesõna. Hea on alustada mõne videoga, mis näitab publikule, et loeng on alanud. Vali hääl ning konkreetsus jätavad kohe tõsiseltvõetava mulje, tänu sellisele algusele on ettekande edasine kulg oluliselt lihtsam. Enesekindlus ning hea veenmisoskus tõmbavad publikut teemadega kaasa, samuti küsimuste esitamine kuulajatele, paludes neil näiteks käega märku anda. Publiku kaasamine aitab kuulajatel meeldivamalt ning huvitavamalt loengus aega veeta, mitte vaadata vaid kella ning mõelda kui aeglaselt need seierid liiguvad.
Kindlasti on oluline jälgida keelekasutust. Liigne sidesõnade ning parasiitsõnade kasutus võib publikule häirivaks muutuda. Ettevaatlik tuleks olla võõrsõnadega- sinu sõnum peab olema publikule kergesti mõistetav. Liigne ja valesti kasutatav võõrsõna jätab esinejast tihti targutaja mulje, tema esinemist on oluliselt raskem jälgida. Lühenditega tuleks olla ettevaatlik- kahjuks ei pruugi kuulajad nendest alati aru saada. Soovitav on vältida slängi kasutamist. Sinult oodatakse korrektset keelekasutust, siiski soovivad nad huvitavat ning ilmestavat sõnaseadmisoskust. Soovitav on mõnusat ja kergesti jälgitavat stiili hoida.
Selleks, et minust parem esineja saaks, pean panema suuremat rõhku ettekande ning iseenda ettevalmistamisele. Tihti on kombeks jätta tähtsaid tegemisi ning kohustusi viimasele minutile. Oluline on hakata asju võimalikult vara tegema, sellega kaasneb enesekindlus ning enese rahulolu. Garanteeritud on minimaalne „rambipalavik”.
See sama rahulolu, mis siis tekib ja enesekindluses väljendub, tuleb kaasa võtta ka lõpuks oma kuulajate ette astudes.
Tuleb uskuda endasse, oma ettekandesse ja selle edukusse ning auditooriumi siirasse ja heatahtlikku huvisse ning ettekanne õnnestub suurepäraselt, arvestades asjaolu, et ettevalmistus on olnud põhjalik. See on võti minu paremaks esinejaks saamisel. Tuleb uskuda endasse, unustada alaväärsuskompleks, nina püsti ajada ning sirge seljaga publiku ette astuda.