Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sissejuhatus suhtekorraldusse". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
organisatsioon, suhtekorraldus, suhtekorraldaja, eetika, töötaja, propaganda, sisekommunikatsioon, partner, konflik, meediasuhted, seletav, tausta, relations, meediaga, retoorika, algu, sihtrühmad, reklaam, lisainfo, lisas, sidusrühmad, klient, juhtimisfunktsioon, võtnud, meediat, asjast, süsteemiteooria, organisatsioonid, arvavad, sümmeetrilineMeediasuhted Avalik arvamus - Ühiskonnas laialt levinud arusaam mingi olukorra/nähtuse suhtes Sellist arusaama väljendanud mitmed inimesed. Suhtumine - Hinnang millelegi Suhtumist kujundavad: Isik, kultuur, haridus, perekond, usk, sotsiaalne taust, rahvus Suhtumine: Positiivne – poolt Negatiivne – vastu Olematu – neutraalne Miks meediasuhted? Olla nähtav Oma seisukohtade esitamine Osalemine arutelus Avaliku arvamuse mõjutamine Tulemuslikud meediasuhted - Head kahepoolsed suhted meediaga - Ainult strateegiliselt planeerituna Trükimeedia – ajalehed ajakirjad Elektrooniline meedia – raadio televisioon Online meedia – Org.veebilehed,blogid,sotsiaalmeedia, online väljaanded Ostetud,väljateenitud,omakanal Reklaam - tasutud, kontrollitud sõnum Väljateenitud - tasuta, kontrollimatu Kolmanda osapoole heakskiit Omakanalid Head meediasuhted Kiire (fast) Täpne (factual) Otsekohene (frank) Õiglane (fair)
Sissejuhatus suhtekorraldusse Kordamine eksamiks 1. Suhtekorralduse professionaalsus ja eetika. Suhtekorralduse professionaalsus seisneb: Suhtekorralduse eetika seisneb: Iseseisvusel Usaldusel Vastutustundel (ühiskonna & avalike huvide ees) Aususel Asjatundlikkusel Lojaalsusel Austusel (eriala vastu) Sotsiaalsel vastutusel Ühistunde loomisel Konfliktide lahendamisel Võimul
Avalikud suhted Suhtekorralduse kujunemislugu Mis on suhtekorraldus? · Suhtekorraldus on kogu organisatsiooni suhtlemisprotsessi organiseerimine ja juhtimine eesmärgiga saavutada hea arusaamine ning side organisatsiooni ja kindlate sihtgruppide vahel; see on kindel planeeritud ja pidev jõupingutus rajada ning säilitada head tahet ja vastastikust mõistmist organisatsiooni ning tema sihtgruppide vahel (F. Seitel, 1996) · 1923.a. oli suhtekorralduse isa E.Bernays (1891-1995) defineeritud suhtekorraldust
Loeng 1 Suhtekorralduse eesmärgid, funktsioonid. Suhtekorraldus kui elukutse. Suhtekorralduse seos personalitööga. Suhtekorraldus Eestis. Kommunikatsioon. Kommunikatsiooni sihtgrupid. Kommunikatsiooni protsess. Sõnumist arusaamine ja vastuvõtmine. Organisatsiooni sisemine- ja väline kommunikatsioon Suhtekorralduse alaliigid. Suhtekorraldus versus ajakirjandus, turundus ja reklaam. Imago ja maine. Organisatsiooni maine. Tööandja maine. Tööandja turundus. Maine mõju organisatsiooni edukusele. Õppekirjandus Kommunikatsiooni käsiraamat. Äripäeva Kirjastus Internet: http://ksrmt.aripaev.ee/ Üheaegselt saab internetis lugeda käsiraamatut 2 inimest: · Kasutaja 1> kasutajanimi: MainoriKõrgkool parool: DCY3T6u7 Kasutaja 2> Mainor Q0h18EOO
organisatsiooni imagot ning sellest tulenevalt suhteid sihtgruppidega. Probleemi määrangule järgneb põhjuste analüüs. Suhtekorralduslikust aspektist on alati kasulikum alustada probleemi allika otsimisel sisemiste faktorite analüüsiga, st enne kellegi teise süüdistamist on mõttekas vaadata, mida on ise valesti tehtud. Ülaltoodud probleemi kirjeldus eeldab sügavat enesekriitikat ning ausust. Küllaltki tõenäoline on, et meediaga suhete rikkujaks oli organisatsioon ise, jättes meedia päringud tähelepanuta, andes vastakaid ning "hämavaid" kommentaare ning jättes suure osa informatsioonist üldse avaldamata. Samuti võib sisemiseks faktoriks olla ebaviisakus meediaga suhtlemisel. Lisaks võidi käituda pealetükkivalt, näiteks saates iga nädal mitu vähese uudisväärtusega pressiteadet ning helistades vihaselt toimetusse: "Miks te ei ole meie teadet avaldanud?"
· Loeng 4 · Meediasuhted Uudise kriteeriumid Proaktiivsed meediasuhted: pressiteade, pressikonverents Reaktiivsed meediasuhted: telefonipäring, intervjuu Meediakriis. Kriisikommunikatsioon Suhtekorraldus 2.0 ja sotsiaalmeedia Tunnitöö. Eksam · Meediasuhete põhialused 7.2 Meediasuhted on suhtekorralduse valdkond, kus organisatsioon informeerib laia avalikkust või olulisi sihtrühmi oma tegevusest või muudest sündmustest, kasutades seejuures meediakanaleid. PR-töötaja roll on leida üles ja edastada ajakirjanikele olulisi, arusaadavaid sõnumeid organisatsiooni tegevuse kohta tähenduslikus kontekstis. Ajakirjaniku ülesanne on teha valik talle pakutud info seast, lähtudes meediakanali lugejate huvidest. · Meediasuhete põhialused
Avalikkuse võib liigitada ka aktiivsuse järgi: · kõigest huvitujad · parasjagu "kuumadest" teemadest huvitujad · üksikutest probleemidest huvitujad · apaatsed SISESUHTED Sisesuhted on organisatsiooni suhted töötajatega. Edukaks avalike suhete organisatsioonisiseseks korraldamiseks peaksid olema täidetud järgmised tingimused: · usaldus tööandja ja töövõtja vahel ning firmasaladuse hoidmine · info levik kõigis suundades · iga töötaja rahulolu oma staatusega · pidev töö ilma tülideta · tervistsäästev keskkond · ettevõtte edukus · optimism tuleviku suhtes Organisatsiooni edukus sõltub selle iga lüli laitmatust tööst. Töötaja edukuse tingimused on järgmised: · tulemused · keskendumine võime keskenduda tööandja või kliendi vajadustele · inimsuhetes rühmatöö oskused,oskus suhelda juhtkonnaga ka siis, kui juhiga ei olda nõus. Mõistmine, mida temalt kui töötajalt nõutakse.
Meedia paneb pahaks, kui nende süsteem muutub suurt faili alla laadides aeglaseks, kuna nad pole seda faili teilt palunud. Paljud meediaagentuurid blokeerivad suured failid nagunii. Parim viis fotode elektrooniliseks edastamiseks on lisada oma elektroonilises pressiteates viide: "Fotosid saab alla laadida aadressil..." ja otselink veebiküljele, kuhu te olete "riputanud" kõrge lahutusvõimega koopiad fotodest. Meediaanalüüs Tähtis osa suhtekorraldaja tööst on olla kursis, mida meedias tarbijakaitse kohta räägitakse ja millised tarbijakaitse küsimused parasjagu meedia ning teiste ühiskonna arvamusliidrite huviorbiidis on. Meediareportaae saab lihtsalt koguda ja mõõta, kui teil on lugemiseks kasvõi 1-2 nädalalehte, millest te saate väljalõikeid teha. Paljudel pressiesindajatel on läbi vaatamiseks 10 või rohkemgi ajalehte, lisaks raadio, televisioon ja piirkondlikud ajakirjad
tahet ja vastastikku mõistmist o ja tema sihtgruppide vahel. Seitel. Eesmärk: harmoniseerida organisats D. Bates- 1990-ndate lõpp- ülevaade euroopa sk identiteediuuringud, eristumine ameerika sk-koolkonna siseseid ja väliseid suhteid nii, et organisats naudiks nii sihtgruppide heatahtlikkust , stabiilsust ja pikka iga. seisukohtadele. SK-ga seotud valdkonnad: turundus, reklaam, propaganda, ajakirjandus. Kasutat sarnaseid komunikats Ajalugu: 1800 e.m.a Sumeris info edastamine vaadete v tegevuste mõjutamiseks- bülletään. 17 saj. am-s tehnikaid. bülletään „new wnglandś first fruits“-avalikkuse huvi tekitam raha kogum. Athos-auditooriumi viimine emots. Seisundisse; logos- argumendid ja nendest tuletatud järeldused. Uudelepp- A
a millal olid aktuaalsed) Klassikal Nüüdisaegsed teooriad ised teooriad 1900 1910 1920 1930 1940 1950 1960 1970 1980 1990 2000 Teaduslik Administratiivne Inimsuhete Organisatsiooni Süsteemi Olukorraline Piirangute teooria ja juhtimine ja bürokraatika koolkond -käitumine koolkond koolkond õppiv organisatsioon koolkond Juhtimisteooriad võib jagada viide rühma: 1) Klassikalised teooriad, sh teaduslik juhtimine, administratiivne koolkond ja bürokraatlik koolkond. 2) Neoklassikalised teooriad, sh inimsuhete koolkond ja motivatsiooniteooriad (inimressursside koolkond) 3) Kvantitatiivsed teooriad, sh kvantitatiivne juhtimisteadus, operatsioonide juhtimine ja infosüsteemidega juhtimine. 4) Kaasaegsed teooriad, sh süsteemiteooriad ja olukorrateooriad.
juhatusest, töötajatest ja (organisatsiooni)kultuurist (Alas 1997:31). Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks mikro- ja makrokeskkonnaks. Nende kahe eristamise peamine alus on see, et makrokeskkonna mõjud jõuavad organisatsioonini ehk mõjutavad seda läbi mikrokeskkonna (vt. ka joonis 1). Mikrokeskkonna huvigrupid on: kliendid, hankijad, konkurendid, koostööpartnerid (mittetulundusühingud või ükskõik milline teine huvitatud organisatsioon k.a. mõne teise huvigrupi esindaja), regulaatorid (näit. keskkonnakaitse- ja tervishoiu-organisatsioonid, roheliste ühendused jt.) ja kreeditorid (näit. pangad, riskikapitalistid jt.). Makrokeskkonnas on huvigruppe märksa enam kui sise- ja mikrokeskkonnas seetõttu ei nimetata neid üldjuhul enam konkreetselt, vaid suurema üldistusastmega, abstraktselt: sotsiaal-kultuuriline keskkond (mõjudena on 21.saj ilmselt aktuaalne näit. elanikkonna keskmise vanuse
...........................................................28 1.6 Liider, järgija ja eestvedamise ning järgimise tehnikad ...................................................................33 1.7 Tulemusjuhtimine..............................................................................................................................37 1.8 Muudatuste juhtimine ........................................................................................................................42 2. ORGANISATSIOON JA KULTUUR 44 2.1 Organisatsiooni mõiste ja struktuuritüübid .......................................................................................44 Funktsionaalne organisatsioon - ettevõtet organiseeritakse ....................................................................45 2.2 Rahvuskultuuride käsitlused..............................................................................................................50 Takistused kultuuride mõistmisel: .........................
Teemad eksamiks valmistumiseks 1. Professionaalne eetika. Siin palun valmistuge rääkima just enda eriala silmas pidades. Ausus, tõde, kaalutlemine, faktide kontroll. Vastutus, erinevad allikad, läbipaistev Laias laastus jaguneb ajakirjanduseetika: sõltumatus, eetika, mis puudutab allikaga suhtlemist, avaldamisreeglid, vastulause, reklaam ja üldised põhimõtted. 1 Üldised põhimõtted- demokraatliku ühiskonna eeltingimus on kommunikatsioonivabadus ja seda aitab saavutada vaba ajakirjandus. Anda tõest ja ausat teavet ühiskonnas toimuva kohta. Kriitiliselt jälgida võimu teostamist Vastutab oma sõnade ja loomingu eest- organisatsioon hooliseb, et ei ilmuks ebatäpne info
tööhõive struktuur. Ettevõtlus 1. Organisatsiooni ja juhtimise mõiste Organisatsioon on kindla eesmärgi saavutamiseks organiseerunud inimrühm. Organisatsiooniks ühinenud inimeste tegevus peab olema omavahel koordineeritud, kooskõlla viidud. Organisatsiooni kuulumise otsustab inimene ise, lähtudes selle eesmärkide sobivusest tema isiklike eesmärkidega. Samuti iseloomustab organisatsiooni suhteliselt pidev koostegevus. Organisatsiooni mõistet saab määratleda järgmiselt: Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada. 5 Organisatsioon on süsteem, mille allsüsteemid on inimesed, struktuur ja tehnoloogia. Organisatsioonilist käitumist mõjutab ka keskkond, milles organisatsioon töötab.
Kommunikatsiooni protsessi Üleühiskonnaline tasand (nt massikommunikatsioon) Institutsionaalne/organisatooriline (nt poliitiline organisatsioon või äriettevõte) Gruppidevaheline (nt kohalik kogukond) Grupisisene (nt perekond) Interpersonaalne (isikutevaheline) (nt kahekõne) Intrapersonaalne (isikusisene) (nt sisekõne ja mõtlemine) Vähe juhtumeid 3. Massikommunikatsiooni protsess
kombineerimine ning läbimõeldud sõnumid kõikides kanalites! ―Disaini vaatenurgast esitavad sotsiaalsed tehnoloogiad tootekujundajatele nii väljakutseid kui ka võimalusi. Sotsiaalsed tehnoloogiad võimaldavad inimestel uuel viisil osaleda toodete ja teenuste kujundamises ning pakuvad uusi kanaleid, mille kaudu ettevõtted saavad suhelda olemasolevate ja potentsiaalsete kasutajatega.‖ (Hagen & Robertson 2009) Ideaal näebki välja ilmselt nii, et organisatsioon jagab kasulikku infot oma toodete-teenuste kohta ja suhtleb, inimesed vastavad tagasisidega, millele vastavalt organisatsioon saab oma tooteid-teenuseid paremaks muuta, millele järgneb positiivne tagasiside. Kahesuunalise kommunikatsiooni võimalus internetis on nii e-turunduse võimalus kui ka risk: inimesel saavad anda kohe nii positiivset kui ka negatiivset tagasisidet, levitada kiiresti ja paljudele häid või halbu uudiseid organisatsiooni kohta. Oluline on organisatsiooni esindajana
1.2 Projektiorganisatsioon ja projektid põhiorganisatsioonis Projektide teostamiseks moodustatakse kas projektorganisatsioon või viiakse projekt ellu tavaorganisatsioonis. Projektorganisatsioon on ajutiselt projekti ülesande lahendamiseks loodud organisatsioon, mille ülesehitus tavaliselt ei järgi ettevõtte regulaarset struktuuri. Projektorganisatsiooni ülesanded: · lahendada uudseid ja ajutisi ülesandeid, samal ajal kui tradistiooniline organisatsioon on loodud tavaliselt rutiinsete ülesannete lahendamiseks. Projekt rõhutab ülesande tähtsust ja tasakaalustab formaalse struktuuri mõju (bürokraatia, aeglus, jäikus); · luua projektitööle sobivaid, paindlikke info vahetamise ja koostöövorme ning ülesannete jaotamise viise. Paidlikuma koostöö saavutamine ilma formaalseid kanaleid kasutamata võimaldab projekti lihtsamalt kaasata väljaspoolt
Kaubamärk on nimi, sümbol, kujundus või nende kombinatsioon. Kaubamärk saab õiguskaitse kaubamärkide registrisse kandmisega. Toode on see, mida firma valmistab ja müüb. Bränd on see, mida tarbija ostab. Kaubamärgi põhiülesanne on võimaldada kauba või teenuse pakkuja või päritolu tuvastamist üksnes kaubamärgist lähtudes. 36. Karjäär Karjäär (ingl. k. personnel career) on inimese tööpositsioonide vahetamine ehk ametikohtade jada. See on ka töötaja areng ühe ametikoha raames, mil tema kohustused ja vastutus ning osalus organisatsiooni juhtimisel muutuvad olulisel määral. *Karjääriks nimetatakse traditsiooniliselt tõusu ametiredelil, edu saavutamist elus. Tänapäeval vaadatakse karjääri kui elukestvat inimese haridus- ja tööalast arengut kõigi tema elu rollide omavahelises kooskõlas. See eeldab pidevat korrigeerimist, ümberhindamist ja valikute tegemist. Karjääri planeerimine tähendab oma elu juhtimist. 37
TMO0010 JUHTIMINE - KORDAMISEKS kevad 2015 1. Organisatsioon - kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. 2. Juhtimise kui protsess on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine. Igal organisatsioonil on vähemalt neli põhilist
ihaldusväärne – seda teadliku ja professionaalse turundusega. Tihti samastatakse turundust turustamisega, mis osaliselt võib tulla ka keelelisest sarnasusest, kuid tegemist on siiski sisult erinevate terminitega. Turustamine tähendab müüki ja on pigem seotud toodete jaotusega (kasutatakse mõistet „turustuskanal“). Ettevõtte juhtimise puhul on oluline, et turundus ei oleks lihtsalt mingi osakond. Turunduspõhimõtteid peaks tundma ettevõtte iga töötaja reatöötajast tippjuhini, sh raamatupidaja, tootmistehnoloog, tootearendaja, personalijuht ja loomulikult klienditeenindaja. Kliendikeskne mõtteviis peab olema kodeeritud kogu ettevõtte tegevusse ning igasse töötajasse. Turunduse juhtimine on suunatud teatud sihtgruppidega tulusate vahetusprotsesside kavandamisele, kujundamisele ja tagamisele ettevõtte eesmärkide saavutamise nimel. Turundus ei tohi olla nõudluse suhtes passiivne, vaid peab suutma mõjutada nõudluse
2. Toote arendamine - uute toodete loomine vanade turgude jaoks. Tungimine uutele turgudele (või segmentidesse) võib võimaldada firmal saada ajutist konkurentsieelist ja suuremat kasumit. On loomulik, et turgu tuleb enne hoolikalt uurida ning selgitada vajadused toote järele. Risk on selle strateegia puhul märgatavalt suurem kui esimese võimaluse puhul. 3. Turu arendamine - vanadele toodetele uute turgude leidmine. Peab arvestama, et iga firma on teatud määral inertne organisatsioon, mis on sageli tingitud kasutatavate tootmistegurite inertsist. Strateegilise juhtimise süsteem peab orienteeruma võimalikele väliskeskkonna muutustele ja välja töötama meetmed, kuidas vastavalt nendele tegutseda. 4. Eristumine ehk diversifikatsioon - tähendab uue tootega uuele turule minekut. Müügimahtu suurendatakse uute toodetega uusi turgusid vallutades, ka mitmetel aladel tegutsedes; uued tooted rajanevad kas vanale või uuele tehnoloogiale. See on kõige riskantsem strateegia
MIKS inimesed lasevad ennast juhtida (alluvad juhtimisele)? · abitus ja alaväärsuskompleks · armastus · oma lolluse tunnistamine KES on need, kes juhivad teisi? · missioonitunne · egoistlikud kaalutlused · jumalad ja väljavalitud KUIDAS (mille abil) juhitakse? · hirm & toores jõud · veenmine (moraalne mõjutamine) · `prääniku' pakkumine (majanduslik huvi) w KUS toimub juhtimine? · organisatsioon · grupp (kamp, töörühm...) · mass 2. Juhtimistegevus kui protsess ja selle koostisosad (lisa: R. Alas lk 10) Juhtimine on mõjutamine; eesmärgile jõudmine teiste inimeste kaasabil. Juhtimine on tegevus, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärgid oma ressursside plaanimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu. Alas'i õpiku järgi on juhtimise kui prostsessi komponendid piiratud ressursside max kasutamine, koostöö
2.4.4.1.2 Eesmärgiline juhtimine 32 2.4.4.1.3 Tasakaalustatud mõõtmismudel 33 2.4.4.2 Postmodernistlikud juhtimisteooriad 34 2.4.5. Juhtimise põhimõtted 21. sajandil 34 3. Organisatsioon ja organisatsiooniteooriad. Organisatsiooni sise- ja 35 väliskeskkond 3.1 Organisatsiooni mõiste 35 3.2 Ettevõte kui süsteem 36 3.3 Formaalsed ja informaalsed organisatsioonid 37 3.4 Sotsiaalmajanduslikud süsteemid 37 3
arugi saadakse. Eetikakoodeksit, väärtushinnanguid ja organisatsiooni kultuuri tervikuna tuleb arvestada ka töötajate värbamisel ning eetiliselt mittesobivad kandidaadid tuleks jätta kõrvale. 4. Millised on juhtimise funktsioonid? Kirjelda muudatuste juhtimise põhiprintsiipe Juhtimisteooria on organisatsiooni juhtimise seisukohtade ja seaduspärasuste kogum, mille põhjal otsustatakse, kuidas on tarvis juhtida, et organisatsioon täidaks talle püstitatud eesmärgid Juhtimisfunktsioonid on: planeerimine, organiseerimine, eestvedamine ja kontrollimine. Kui sul ei ole täpset sihti, ei ole tähtsust, millise tee sa valid. Kuna organisatsioonid eksisteerivad selleks, et saavutada mõnda eesmärki, siis keegi peab selle eesmärgi ja saavutamise vahendid selgelt määratlema. See on juhtide ülesanne. Planeerimise funktsioon sisaldab eesmärkide määratlemise protsessi, strateegia väljatöötamist nende eesmärkide
TURUNDUSE EKSAM Peatükk 6 ,, Toode" Toode pakkumine, mis on tehtud turule hankimiseks, kasutamiseks ja tähelepanu äratamiseks. Võib olla nii toode, teenus, inimene, organisatsioon, kogemused või idee. TARBEKAUBAD Mugavustooted · Tarbija ostab tihti ja kohe, kulutades minimaalselt aega ja energiat ostu sooritamiseks. · Toote teisi alternatiive ei kaaluta · Madala hinnaga ja neid on saadaval igal pool nt seep, ajalehed ja muud majapidamistarbed · Esmatarbetooted tarbitakse tihti, rutiinselt ja igas leibkonnas · Impulsstooted ostetakse kiiresti ja planeerimata impulsi ajel. Kui toode pole hetkel
Kohtumine ja toote esitlemine Vastuväidete käsitlemine 3. Tehing Tehingu sõlmimine müügiprotsessi eesmärk. Kui klient on ostuvalmis, sõlmitakse tehing ja ostja saab toote omanikuks. Järelkontroll müüja peab täitma lubadused, mis puudutavad toote kättesaamist, töökindlust, sooritama soovitud teenused jmt. ● Suhtekorraldus, avalike suhete juhtimine (public relations) Avalikkuse (üldsuse) moodustavad firmale tema: tarbijad töötajad tarnijad aktsionärid investeerijad konkurendid valitsusametnikud jt. Avaliku arvamuse kujundamine on pikaajaline ja sisaldab firma, tema tegevuse ning toodete kuvandi loomist ja elluviimist ning tutvustamist levivahendites, avalike suhete korraldamist ja teabevahetust
III SIDUV FUNKTSIOON Kaasaegsed trendid Inimressurss loob organisatsiooni peamise konkurentsieelise keskendudes intellektuaalsele ja sotsiaalsele kapitalile, see tähendab: Inimeste võimete avastamisele ja rakendamisele; Karjääri kavandamisele; Suhtevõrgustike ja sotsiaalse keskkonna mõjude juhtimisele; Organisatsioonilise keskkonna kujundamisele. Inimkapitali juhtimine (Human Capital Management) Lisaväärtuse saamisele suunatud inimeste juhtimine. Lähtepunkt: töötaja on väärtus, mis loob lisaväärtust. Kui seda pole, siis pole ta kapital. Maksimeerib tulemuse saavutamist Seotud auditiga, mõõtmisega, kasumiga. Inimressursside juhtimine (Human Recources Management) - on ressursi keskne sotsiaalse keskkonna tervikust lähtuv läbimõeldud lähenemisviis inimeste juhtimisele; - on oma olemuselt laiem mõiste kui personalijuhtimine; - hõlmab endas nii organisatsioonide sisesed kui ka välised tegurid sh
teenustaseme lepingu jaoks; organisatsiooni sisemiste teenuste tugigrupile tegevuste ja tähtaegade seadistamine. Et vältida juriidilisi vaidlusi, peab teenustaseme leping sisaldama ainult kvantitatiivseid näitajaid, mida saab täpselt ja efektiivselt mõõta. Kohaliku kasutajatoe kõige selgem eelis võrreldes tsentraalsega on kliendilähedus. Millisele meeskonnale tuleks saata muudatusetaotlus, kui IT töötaja on avastanud IT süsteemi jaoks mittestandardse täienduse vajaduse? Muudatuste halduse meeskonnale. Milles seisneb ühise ressursikasutuse probleem? Erinevad protsessid ei saa samaaegselt pöörduda ressursside poole. Def lõime ja protsessi seos arvutiprogrammides? Iga protsess sisaldab ühte või enamat lõime. Milliseid vahendeid tuleb kasutada, et ühendada 5 arvutit büroo kohtvõrku? Võrgukaarte, kaableid, lülitit (switch)
küsitlusuuringu .........................firmadega, uurib ja analüüsib töötajate eelistusi ja 2 rahulolu ( ptk ... ja Lisa .... ankeet), teostab strateegiliste faktorite analüüsid ( ptk.....) ning töötab välja ja/või teeb ettepanekud vajalike meetmete kasutuselevõtmiseks............... Uurimustöö teostamisel lähtutakse hüpoteesist, et mistahes organisatsioon ei saa olla konkurentsivõimeline, jätkusuutlik ja innovaatiline, kui selle saavutamiseks puudub motiveeritud............................. Ainetöö eesmärk on uurida ja analüüsida.................................................. . Eesmärgist tulenevalt vaadatakse .................................................... funktsioonide ja hõlmatud isikutega. Uurimustöö eesmärgist ja hüpoteesist lähtuvalt on püstitatud järgmised ülesanded:
tarbija- ja keskkonnakaitseorganisatsioonid ja liikumised, vähemusrahvuste esindused, naiste ühendused jt. Tootja peab ühiskondlike organisatsioonide proteste arvestama ja sõlmima nendega püsivad kontaktid. · Kohalikud võimud igal ettevõttel on kokkupuuteid kohaliku võimu ja elanikkonnaga. Kontaktide paremaks kujundamiseks võib firmal olla spetsiaalne töötaja, kes esindab ettevõtet kõigis ettetulevais probleemides (kohaliku võimu üritustel, sõlmib sidemeid ning lahendab linna või maakonna ja nende elanikega ettetulevaid probleeme). · Avalikkus rahva poolt loodud kuvand mõjutab firmat tugevasti. Ettevõttes tuleb pidevalt jälgida, kuidas lai üldsus suhtub tema tegevusse ja tootesse. Mainet aitab tõsta näiteks osalemine heategevuses, tarbijate pretensioonide heastamine jmt.
turuosa või muude seatud näitajate osas? Aga uute protsesside Äri- ja otsene edu loomise või muude otsest oodatud mõjude osas organisatsioonile? Kas projekt aitas kaasa organisatsiooni ja selle infotehnoloogilise infrastruktuuri ettevalmistamisele Tulevikuks tulevikuks? Kas organisatsioon on paremini valmis tulevaste valmistumine võimaluste ära kasutamiseks? Kas projekti käigus arendati uusi oskusi? Mitte kõik projektid pole keerulised. Isegi neis projektides, mis on valdavalt väljakutseid pakkuvad võib leida mõne lihtsamini juhitava aspekti. Uurimused on viinud nimekirja tunnusteni, mis eristavad projekte omavahel. Projektijuht saab neid tunnuseid kasutades
• Lähtealus: Firmakeskne • Fookus: Tooted • Vahendid: müük ja reklaam • Eesmärk: kasum käibe kasvult Turunduskontseptsioon lk 15 • Lähtealus: Turg • Fookus: Tarbija vajadused ja soovid • Vahendid: Juhitud turundus (4p mudel) • Eesmärk: kasum kliendi rahulolult Sotsiaalse turunduse kontseptsioon lk 17 • Lähtealus: Ühiskond • Fookus: Tarbija ning ühiskonna vajadused ja soovid • Vahendid: 4P, suhtekorraldus, ühiskondlik vastutus • Eesmärk: kasum rahulolult, eelistustelt Suhtlus(suhte)turunduse kontseptsioon lk 17 • Lähtealus: Klient • Fookus: Kliendivajaduste ja soovide tundmine • Vahendid: turndus vastavalt kliendile • Eesmärk: kasum kliendi säilitamiselt Väärtuspõhise turunduse kontseptsioon lk 17 • Lähtealus: Omanik, aktsionär • Fookus: Väärtuse loomine • Vahendid: turundus varade loomiseks ja juhtimiseks
... on levitaja kasule orienteeritud teateedastus, milles formuleeritakse nii probleem kui ka selle lahendus. L.Priimägi (2007). Reklaam & imagoloogia, mõistevara ... on identifitseeritud tellija kinni makstud mitteisiklik kommunikatsioon massimeedia kaudu, et veenda või mõjutada mingit auditooriumi (Wells, Burnett, Moriarty). Reklaami olemuse ja koha mõistmiseks on tähtsad kõigis määratlustes korduvad mõisted: · identifitseeritud firma, organisatsioon, isik, tellija; · kaubad, teenused, ideed; · tasuline, kinni makstud; · informeerida, tutvustada, esile tõsta, veenda, mõjutada; · mitteisiklik kommunikatsioon, massimeedia; · mingi, väljavalitud auditoorium. Reklaamiobjektidena tulevad kõne alla: 5
annaabi.ee 
