Sfäärid (0)

LITOSFÄÄR. Maa teke- planeet Maa tekkis praeguse ettekujutustel koos tähtedega kosmilisest hajusainest -nn. kosmilisest tolmust. Kosmilise tolmu tekkeni võib Päikesest enam kui 5 korda massiivsemate tähtede areng , mis lõpeb plahvatusega.. Päikesesüsteemi teke. Kosmilisest tolmust, mis moodustus ühe või mitme supernoova plahvatuse tagajärjel. Tekke algstaadiumis hakkas raskete elementidega rikastunud kosmilise tolmu pilv raskusjõu mõjul diferentseeruma: tekkisid tihedamad ja hõredamad kontsentrilised vööndid. Esimene organism- põlvnevad varajastest ainuraksetest. Bakterite, arhede ja eukarüootide lahknemine. Käsnade ürgsematest loomadest. Geokronoloogia. 1) ARHAIKUM (Ürgeoon) 2) PROTEROSOIKUM (Agueoon) 3) FANEROSOIKUM (vanaaegkond) – Kambrium , Ordoviitsium, Silur , Devon , Karbon , Perm , ( keskaegkond ) - Triias, Juura , Kriit, (uus aegkond ) - Paleogeen, Neogeen , Kvaternaar. Säästev areng. Tänane majanduskasv ja inimeste heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvede ja keskkonna arvel. Kõige olulisemaks tuleb, aga pidada mitmekülgset, looduse seoseid mõistvat ja loodust väärtustavat haridust, mis suurendab inimeste valmisolekut arukateks otsusteks ja tegudeks igal tasandil. Maa siseehitus . Sisetuum, välistuum, vahevöö, astenosfäär, maakoor . Litosfäär. On maa väline tahke kivimkest. Ligi 3600 eri liiki mineraale – eelkõige räni ja hapniku baasil. Ookeaniline maakoor. Moodustab maailmamere põhja ning koosneb kivimitest , mis on tekkinud astenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku – basaltse magma -tardumiselt. Kivimitel lasuvad süvamere setted . Mandriline maakoor. Moodustab mandreid ning koosneb erinevatest tard -, sette- ja moondekivimitest. Astenosfäär. Ookeanide all ~ 50km , mandrite all ~200km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamiskiht, millel triivivad litosfääri laamad. Tardkivim . Tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. Osa magmakivimeid – süvakivimid, tarduvad maakoores mitmesuguse suuruse ja kujuga lasunditena. Settekivim . Teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi ja sete kuhjumisega. NT: liivast liivakivi. Moondekivim . Maakoores, kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes kristalliseeruvad settekivimid ja ka paljud tardkivimid ümber uuteks mineraalide kooslusteks. Maak. nim. majanduslikku huvi pakkuvaid, metalle või nende ühendeid sisaldavaid kivimeid ja mineraale.. Laamtektoonika. Geoloogiateadus, mis uurib laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtuseid. Laam . Litosfääri plokk , mis triivib astenosfääril. Vulkaanide liigitus ehituse ja tegevuse järgi. 1) Kilpvulkaanid on võrreldes ülejäänud vulkaaniehitistega suhteliselt lamedad. Purskavad reeglina aluselist laavat, mis võrreldes ränirikkamate laavadega on tunduvalt vedelam. Seega saab laava kraatrist kaugemale voolata, moodustadeski lameda kilpvulkaani. Oma mahult reeglina märksa suuremad ülejäänud vulkaanidest. NT: Hawaii saare. 2) Kihtvulkaan on suhteliselt suur ja pikaealine valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Laia levikuga. NT: Island . Maavärin. Maapinna vibratsioon ja nihked , mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumiselt koos kivimite rebenemisega. Tsunami - Rannalähedases merepõhjas aset leidunud maavärina tekitatud hiidlaine . Nähtused, mis kaasnevad vulkaanidega: kaldeera , mudavool (Kolumbiuas – Armero linnas), lõõmpilv, “suits“ veeaur, maavärinad, hiid kraater , Kaldeera järv. Wegener. Püstitas mandrite triivi hüpoteesi. Galilei- mõõteriistade valmistaja, gravitatsiooni jõu avastaja . Newton- mehaanika seaduste avastaja. Darwin- evolutsiooni areng, liikide areng on seotud. Linne- koostas ladinakeelse teadusliku terminoloogiat kasutava elusolendite kirjeldamise süsteemi (geoteduste teke). Mendelejev - (seletus loodusteadustes), avastas perioodilisusseaduse. Nõlvaprotsesse võib vallanda ka inimtegevus: teede ehitus, karjäärid, metsaraie , hoonete rajamine. Kaldeerajärv: on vulkaani kraatriliselt süvendisse tekkinu järv. Suletud süsteem: süsteem kust ei välju ega sisene laengut ja ainet. Dünaamiline süsteem: süsteem mis on dünaamiline. Keemiline en.: keemilise protsessikäigus vabanev en. Radioaktiivsus : on aine omadus kiirata inimesele kahjulikku laengut. Kosmiline tolm: kosmosest tulnud osakesed. Kivim : tahkete ainete kogum, tugevalt kokkusurutud mineraalide kogum. Maavärina kolle : koht, kus maavärin tekib. Kuumad täpid: tähistavad süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamikollete tõuskohti maapinnale. Tekib ookeanilaama kohale vulkaanide ahelikku ( Havai vulkaaniahelik Vaikses ookeanis). Kaldeera: hiid kraater.
PEDOSFÄÄR. Murenemine – kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas t°C, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Lähtekivim – nim. mullateaduses peenemaks pindmiseid murenenud kivimeid. Murenemiskoorik – nim. maismaa pinnakihti, kus murenemine toimub,asustavad üksikud kõrgemad taimed. Füüsikaline mure e. rabenemine – vee jäätumine, kivimid paisuvad ja tõmbuvad kokku, mineraalne koostis ei muutu, muutub peenestatuse aste, kuiv kliima, temp muutused suured. Keemiline mure e. porsumine – käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub, kuid kivide väliskuju muutub esialgu suhteliselt vähe. Korrosioon – nim. kivimpindade uuristumist ja krobeliseks muutumist keemilise murenemise käigus. Leostumine – nim. lahustunud soolade ärakandumist lahustumise kohast. Karstumine – kergesti lahustuvate ja lõheliste kivimite murenemine loodusliku vee keemilisel ja mehaaniliselt toimel, mille tagajärjel tekivad pinnavormid. Bioloogiline mure – valdavalt taimejuurte ja mikroorganismide elutegevuse tulemusena toimuv murenemine. Mineraliseerumine – orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalideks. Humifitseerumine – mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste jäänuste mikrobioloogiline ja biokeemiline muundumine lihtsatest orgaanilistest ühenditest keerukateks mineraalosaga seotud polümeerseteks ühenditeks, nn huumuseks. Mullatekketegurid – 1) Passiivsed: lähtekivim (annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu- ja niisukusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toiteainerikkuse), reljeef (mullatekke tingimused ühtlasemad kui künklikul pinnal), aeg (aja jooksul muld muutub ja saavutab arengu käigus küpsusseisundi. 2) Aktiivsed: kliima (mõjutab oluliselt murenemisprotsesse), organismid (taimkate on üks olulisemaid, sest taimed toovad mulda orgaanilist ainet ja tarbivad mullast toiteelemente ning vett), inimtegevus (linnaehitus).Sialliitne mure – nim. mõõduka kiirusega murenemist, kus murenemissaaduseks on erineva suurusega mineraalained . Alliitne mure – nim. kui kõik taimedele vajalikud elemendid leiavad ärakasutamist ning järele jääb ainult ALrohke boksiit. Puhverdusvõime – vastupanuvõime välismõjutustele. Mullahorisont –nim.mulla jaotuvust erinevad värvuse, tüsedusega ja tihedusega kihtideks,on tekkinud mulla arenemise käigus. Murend –monoliitse kivimi lagunemisel moodustunud tükiline materjal, mis on väga erineva peensusastmega. Huumus – maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise saadus – maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud pruuni kuni musta värvusega amorfne aine. Mulla veeresžiim- Leetumine – orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa lagunemine lahustuvateks ühenditeks. Kamardumine–mullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont . Gleistumine – pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas toimuv protsess, mille käigus rauaühendid orgaanilise aine mikroobse hapendumise käigus redutseeruvad ning moodustavad mulla alaossa hallikassinise ja tihenenud mineraalhorisondi. Erosioon – tuule ja vooluvete põhjustatud mulla ja setete ärakanne. Kõrbestumine–muldade mattumine. Degratsioon-muldade hävimine(ehitus-teed,tallamine,maavarade kaevamine ...bio-orgaanilise aine kogus mullas väheneb). Sooldumine – tingitud põldude niiisutamisest. Turvastumine – nim. pideva liigniiskuse s.t soostumisega kaasnevat orgaanilise aine puudulikku lagunemist. Tuuleerosioon e. deflatsioon - tuul kannab ära peeneid mullaosakesi. Läbiuhteline veerežiim – sademetevesi jõuab vähemalt kord aastas nõrguda läbi mulla ja lähtekivimi põhjaveeni. Tasakaalustatud veerežiim – sademed ja aurumine on tasakaalus. Aurumise ülekaaluga veerežiim – aurumine ületab sademeid. Muld -maapinna pealmine kiht mis koosneb orgaanilisest osast.mullaprofiil-mulla ristlõige kus eristuvad erinevad mulla horisondid.mulla viljakus-mulla võime varustada taimi vajalike mineraalainete ja veega.hüdrolüüs- veemolekulid viivad ioonid lahusena välja.oksüdeerumine-kivimi pind muutub pudedaks ja muudab värvi. Murenemise tähtsus-kivimid peenestuvad, kaljudest saavad rahnud , setted kanduvad ühest kohast teise, mineraalained satuvad mulda, mulla üks tekketegus. Kõrbestumise põhjused. seotud inimestega-metsade mahavõtmine, karjatamine . Kõrbetes ülekaalus füüsikaline murenemine (suured ööpäevased temp kõikumised), vihmametsades-keemiline mur (niiske ala ja kõrge temp).. Lähtekivimi mõju mullale-annab mullale mineraalse alus, mulla õhu ja veerežiim, murenemise kiirus sõltub. Kliima- veerežiim, temp, taimede kasv, mõjutab murenemisprotsesse. Organismid-mulla tekitajad, murenemist aitab, segavad mulda (sõmeraline struktuur). Inimmõju-parandab mulda niisutuse, kuivendamise, maaharimise ja väetamise abil. Inimtegur põhjustab erosiooni-tee ehitus mäe nõlvale, metsa lageraie nõlvale, põlluharimine järskudel nõlvadel. Inimene saab takistada vee-erosiooni-terrassid, teha äravoolualasid. Miks ei kujune mustmullad väljauhtehorisonti - huumushorisont paks ja veerežiim on tasakaalustatud. Liivmullad leetuvad-liiv on sõmeraline ning veel on hea liikumisvõimalus. Gleihorisont- tekib siis kui muld on suurem osa aastast märg, tekib kõige alla, sinakashall värvus. Väljauhtehorisont -heleda värvusega,3kiht(peale huumust). Vihmametsades lopsakas taimkate aga mullad on väheviljakad-taimed kasutavad huumuse suurem osa koheselt ära. Kõrbemullad soolduvad-kui sajab siis vesi aurab kiiresti ära ja soolad jäävad pinnasesse (soolad ei aura ). Muldade sooldumise põhjustavad-kui sademeid on vähe aga aurustamine on suur, inimene niisutab põlde soolase jõeveega, põhjaveega või muldade läbipesu. Mulda kaitsta hävimise eest-vältida erosiooni kujunemist, maaviljelusel arvestada mulla ja keskkonna iseärasustega, vältida ohtlike jäätmete viimist aineringesse, säilitada mulla struktuuri ja viljakust. Taime kasvuks vajalikud tingimused-1poorne,vett ja õhku läbilaskev pinnas.2 vabade mineraalide ja orgaanilise aine olemasolu. Hapestumise põhjused-taimed seovad aluselisi elemente, mullas orgaanilise aine lagunemisel tekib orgaaniline hape, happevihmad , alustevaene lähtekivim, mineraalväetised. muld koosneb-mineraalainetest ja orgaanilisest ainest (C,N,S). Tihe muld – põhjustab savimulla liigne niisutamine (nt: ehitus), ei ole poorne .
HÜDROSFÄÄR. Sademed – suurem osa ookeanide pinnalt aurunud veest langeb sademetena sinna tagasi, kuid osa kandub õhuvooludega maismaale. Aurumine – veeringe teiseks lüliks on aurumine, mis toimub kogu aeg nii maa- kui veekogude pinnalt ning vähesel määral ka liustikelt ja taimede elutegevuse kaudu. Jõgede äravool – sõltub sademete ja aurumise vahekorrast. Jõgede äravoolualad e. valglad : 1) perifeersed äravoolalad, mille pindalal on kokku 117 mln km2 ja jõgede veest jõuab maailmamerre 2) sise-äravoolualad, kust jõgede vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse või suurtesse kõrbetesse ning ühendus maailmamerega puudub. Infiltratsioon – osa vihma-, lume- ja kohati ka liustikuveest imbub maa sisse ning moodustab põhjavee. Veebilanss – veekogusse või mingile maa- alale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahekord kindlal ajavahemikul. Põhjavesi – maa sees olev vesi, mis võib sõltuvalt kivimite veeläbilaskvusest moodustada veekihte. Merevee omadused: 1) temp. – veekogude paari meetri paksune pinnakiht on palju soojem kui sügavamate kihtide vesi 2) soolsus – merede ja ookeanide sarnasus on soolane vesi, vee ringlemine ning biogeensete ainete olemasolu vees. Merevee keskmine soolsus on 35%. Väike veeringe – vesi aurustub merepinnalt ja langeb sinna ka tagasi. Suur veeringe – merest aurustunud vesi kantakse pilvedega maismaakohale ja seal sajab see maha. Mõju rannikule: inimene - ehitustega muudab (muulid, sadamakaid. kui ei arvestata ühesuunalisi tuuli - kasvab kinni); teeb liivarand . Järskrannikutel – sügavneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga. Ülekaalus on kulutav tegevus. Pangaks nim. järsakut, mis on kujunenud monoliitsetesse alguspõhjakivimitesse. Pankrannaks nim. vastavat rannalõiku. Kulutusrandadele on iseloomulik rannajonne sirgemaks muutumine ehk õgvenemine . Laugrannikud- ülekaalus on lainete kuhjav tegevus. Lauge rannanõlvaga aladel ulatub lainetusest tingitud veeosakeste liikumine veekogu põhjani juba kaugel rannajoonest. Rannavallid - on rannajoonega paralleelselt kujunenud settevallid. Rannabarrid - kuhjunud veealused vallid. Veerežiim on vee hulga ja veetaseme ajaline muutumine aasta jooksul vooluveekogudes ja veekogudes, soodes ja põhjaveekihtides. Üleujutuse põhjused: Mererannikutel on üleujutused tingitud merevee ootamatust õhust, mille põhjuseks on vee kuhjumine rannikule tugevate ühesuunaliste tuulte mõjul. Üleujutused on põhjustatud ka iga aastaste lume ja jää sulamistest ning mussoonvihmadest (nt: Gangeses ja Himaalajas). Veetõusupõhjused võivad olla erinevad (intensiivsed vihmad , kiire lume sulamine), kuid peaosa on langu vähenemisel jõe kesk-ja alamjooksul. Langu vähenemise korral voolamine aeglustub ja veetase tõuseb. Kaitseks üleujutuste vastu ehitatakse tammisid ja veehoidlaid. Põhjavee kujunemine: sademed, pinnamood , kivimid. Põhjavee veetaseme alanemise: põhjustab inimtegevus (maavarade kaevandamisel), eriti maapinna lähedaste kihtide oma, sellega kaasneb kaevude väike veetase. Suure vee võtu korral kujuneb kaevu ümber väike alanduslehter. Põhjavee reostus : põhjustavad maa sisse imbuv vesi võta kaasa endaga mitmesugused reoaineid. Reostusallikad-lekkivad reoveetorustikud, sõnnikuhoidlad, prügilad, ka liigne väetamine ja mürkkemikaalid.
ATMOSFÄÄR. Troposfäär – kõige alumine atmo . kiht, kus paikneb ligi 80% õhkkonna massist ja kus leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused. Tropopaus – õhukiht, millest kõrgemal temp. enam ei lange. Stratosfäär – troposfääri kohal asuv atmo.kiht, kus temperatuur kõrguse suurenedes kasvab ja kus paikneb suurem osa osoonist. Stratosfäär – troposfääri kohal asuv atmo.kiht, kus temp kõrguse suurenedes kasvab ja kus paikneb suurem osa osoonist. Mesosfäär – 50-85 km kõrgusel paiknev atmo.kiht, kus temp langeb kõrguse kasvades väga kiiresti. Termosfäär – kõige ülemine atmo.kiht, kus õhk on väga hõre ja temp kõrguse kasvades tõuseb. Albeedo e. tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse 0,9 või üle selle. Maa soojuskiirgus on, seda suurem, mida kõrgem on aluspinna temp ja madalam õhu temp. Atmo. vastukiirgus esineb, kui ilm on pilves , õhk on soe ja sisaldab palju veearu . Efektiivseks kiirguseks – nim. Maa soojuskiirguse ja atmo. vastukiirguse vahet. Kiirgusbilanss – on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe: R=Q(1-A)-E. Osooniaukudeks nim. osoonikihi olulist õhenemist stratosfääris. Osoonikiht kaitseb Maa organisme ultraviolettkiirguse eest. Kui osoonikihti ei oleks, oleks elu Maa peal jäänudki ookeanide sügavamatesse kihtidesse. Kasvuhooneefekt – temp ja niisukse suurenemine läbipaistva katte all, mis laseb läbi päiksekiirgust, kuid ei lase atmo. tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Atmo. ise toimib kasvuhoonena, sest veeaur, süsihappegaas jt kasvuhoone gaasid neelavad pikalainelist kiirgust, ega lase seda suurel määral atmo. välja. Kasvuhoonegaasid – atmo. olevad gaasid, mis neelavad soojuskiirgust (NT: CO2, CH4, N2O). Gradientjõud – õhurõhkude erinevusest tekkinud jõud, mis on suunatud kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga ala poole. Coriolisi jõud – maakera pöörlemisel tekkiv inertsjõud. Hõõrdejõud – liikumisele vastassuunaline jõud, mis 2 pinna kokkupuutel. Tuulenihe – tuule suuna kuni 30 kraadine erinevus kõrgemate ja maapinnalähedaste õhukihtide vahel, mis on tingitud aluspinna hõõrdejõust. Globaalne õhuringlus – atmo. üldine tsirkulatsioon tähendab suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsivat süsteemi, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral. Tuule baarilise seadus – kui seista seljaga vastu tuult, siis asub madalrõhuala vasakul ja natuke eespool ning kõrgrõhuala paremalt ja veidike tagapool. Mussoonid – ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks. ÕHUMASSID: Arktiline õhk - külm ja kuiv. Kujunenud Põhja-Jäämere jääväljade kohal. Parasvöötme mereline õm – niiske, talvel suhteliselt soe, suvel jahe. Kujuneb parasvöötmes ookeanide kohal. Parasvöötme kontinentaalne õm – kuiv, suvel üsna soe, talvel väga külm. Kujuneb mandri kohal keskmistel laiustel. Troopiline mereline õm – soe ja niiske. Kujuneb ookeanide kohal kõrgrõhuvööndis ja passaattuulte vööndis. Troopiline kontinentaalne õm – palav ja äärmiselt kuiv. Kujuneb troopiliste kõrbete kohal (NT: Sahara ). Ekvatoriaalne õm – kuum ja niiske. Kujunenud ekvaatori lähedases madalrõhuvööndis nii ookeanide kui ka mandrite kohal. Antarktiline õm – väga külm ja kuiv. Kujuneb mandrite katva jääkilbi kohal. Frondid – kitsad eraldusvööndid 2 erinevate omadustega õm vahel. Statsionaarne e. püsiv front esineb siis, kui front on mitu päeva seisnud paigal ja pole võimalik määrata selle liikumise suunda. Soe front tekib, kui soojem õm liigub külmale peale. Külm front esineb siis, kui külmem õm liigub soojale alla. Sooja frondi üleminekul muutub ilmastik seaduspäraselt. Külma frondi puhul on ilma muutmine hoopis teistsugune. Tsüklon – madalrõhkkond. Antitsüklon – kõrgrõhkkond. Orkaan – nim. troopilised tsüklonid. Taifuunid – võimsad õhukeerised palavvöötmes. Tornaado – tugev keeris. Tromb – väiksemate mõõtmetega tornaadod. Vesipüks – mere kohal esinevad väiksemad õhukeerised. Tuulispask – nim. mõnemeetrise läbimõõduga tuulekeeris. Peamisteks õhku saastavateks aineteks: väävliühendid (SO2), lämmastikuühendid (NO, NO2), süsinikuühendid (CO, CO2), aerosool . Õhusaaste tagajärjed: atmosfääri läbipaistvus väheneb, õhu gaaside koostis muutub, veeraur muutub happeliseks , hingamisteede haigused, okaspuude hävimine. Õhusaastet mõjutavad – õm liikumine(KRK), niiskuse sisaldus õhus, tuule suund ja tugevus, inversioon talviselt ajal. Saaste vähendamise abinõud – puhastus filtrid katlamajades, fossiilsete kütuste asendamine alternatiivkütusega, normatiivid heitgaasidele, seadusandlus , rahvusvahelised lepingud . Happesademed e. happevihmad, mis muudavad looduslikud veekogud ja mulla happeliseks. Inversioon – maapinna lähedal toimub õhu jahtumine, kuid ülevalpool on temp mõnevõrra kõrgem. Sudu – teatud tüüpi õhureostus.
LITOSFÄÄR. Maa teke- planeet Maa tekkis praeguse ettekujutustel koos tähtedega kosmilisest hajusainest -nn. kosmilisest tolmust. Kosmilise tolmu tekkeni võib Päikesest enam kui 5 korda massiivsemate tähtede areng , mis lõpeb plahvatusega.. Päikesesüsteemi teke. Kosmilisest tolmust, mis moodustus ühe või mitme supernoova plahvatuse tagajärjel. Tekke algstaadiumis hakkas raskete elementidega rikastunud kosmilise tolmu pilv raskusjõu mõjul diferentseeruma: tekkisid tihedamad ja hõredamad kontsentrilised vööndid. Esimene organism- põlvnevad varajastest ainuraksetest. Bakterite, arhede ja eukarüootide lahknemine. Käsnade ürgsematest loomadest. Geokronoloogia. 1) ARHAIKUM (Ürgeoon) 2) PROTEROSOIKUM (Agueoon) 3) FANEROSOIKUM (vanaaegkond) – Kambrium, Ordoviitsium, Silur, Devon, Karbon, Perm, (keskaegkond) - Triias, Juura, Kriit, (uus aegkond) - Paleogeen, Neogeen, Kvaternaar. Säästev areng. Tänane majanduskasv ja inimeste heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvede ja keskkonna arvel. Kõige olulisemaks tuleb, aga pidada mitmekülgset, looduse seoseid mõistvat ja loodust väärtustavat haridust, mis suurendab inimeste valmisolekut arukateks otsusteks ja tegudeks igal tasandil. Maa siseehitus. Sisetuum, välistuum, vahevöö, astenosfäär, maakoor. Litosfäär. On maa väline tahke kivimkest. Ligi 3600 eri liiki mineraale – eelkõige räni ja hapniku baasil. Ookeaniline maakoor. Moodustab maailmamere põhja ning koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku – basaltse magma -tardumiselt. Kivimitel lasuvad süvamere setted. Mandriline maakoor. Moodustab mandreid ning koosneb erinevatest tard-, sette- ja moondekivimitest. Astenosfäär. Ookeanide all ~50km, mandrite all ~200km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamiskiht, millel triivivad litosfääri laamad. Tardkivim. Tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. Osa magmakivimeid – süvakivimid, tarduvad maakoores mitmesuguse suuruse ja kujuga lasunditena. Settekivim. Teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi ja sete kuhjumisega. NT: liivast liivakivi. Moondekivim. Maakoores, kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes kristalliseeruvad settekivimid ja ka paljud tardkivimid ümber uuteks mineraalide kooslusteks. Maak. nim. majanduslikku huvi pakkuvaid, metalle või nende ühendeid sisaldavaid kivimeid ja mineraale.. Laamtektoonika. Geoloogiateadus, mis uurib laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtuseid. Laam. Litosfääri plokk, mis triivib astenosfääril. Vulkaanide liigitus ehituse ja tegevuse järgi. 1)Kilpvulkaanid on võrreldes ülejäänud vulkaaniehitistega suhteliselt lamedad. Purskavad reeglina aluselist laavat, mis võrreldes ränirikkamate laavadega on tunduvalt vedelam. Seega saab laava kraatrist kaugemale voolata, moodustadeski lameda kilpvulkaani. Oma mahult reeglina märksa suuremad ülejäänud vulkaanidest. NT: Hawaii saare. 2) Kihtvulkaan on suhteliselt suur ja pikaealine valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Laia levikuga. NT: Island. Maavärin. Maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumiselt koos kivimite rebenemisega. Tsunami - Rannalähedases merepõhjas aset leidunud maavärina tekitatud hiidlaine. Nähtused, mis kaasnevad vulkaanidega: kaldeera, mudavool (Kolumbiuas – Armero linnas), lõõmpilv, “suits“ veeaur, maavärinad, hiid kraater, Kaldeera järv. Wegener. Püstitas mandrite triivi hüpoteesi. Galilei- mõõteriistade valmistaja, gravitatsiooni jõu avastaja. Newton- mehaanika seaduste avastaja. Darwin- evolutsiooni areng, liikide areng on seotud. Linne- koostas ladinakeelse teadusliku terminoloogiat kasutava elusolendite kirjeldamise süsteemi (geoteduste teke). Mendelejev- (seletus loodusteadustes), avastas perioodilisusseaduse. Nõlvaprotsesse võib vallanda ka inimtegevus: teede ehitus, karjäärid, metsaraie, hoonete rajamine. Kaldeerajärv: on vulkaani kraatriliselt süvendisse tekkinu järv. Suletud süsteem: süsteem kust ei välju ega sisene laengut ja ainet. Dünaamiline süsteem: süsteem mis on dünaamiline. Keemiline en.: keemilise protsessikäigus vabanev en. Radioaktiivsus: on aine omadus kiirata inimesele kahjulikku laengut. Kosmiline tolm: kosmosest tulnud osakesed. Kivim: tahkete ainete kogum, tugevalt kokkusurutud mineraalide kogum. Maavärina kolle: koht, kus maavärin tekib. Kuumad täpid: tähistavad süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamikollete tõuskohti maapinnale. Tekib ookeanilaama kohale vulkaanide ahelikku (Havai vulkaaniahelik Vaikses ookeanis). Kaldeera: hiid kraater.