Pedosfäär (0)

PEDOSFÄÄR. Murenemine – kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas t°C, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Lähtekivim – nim. mullateaduses peenemaks pindmiseid murenenud kivimeid. Murenemiskoorik – nim. maismaa pinnakihti, kus murenemine toimub,asustavad üksikud kõrgemad taimed. Füüsikaline mure e. rabenemine – vee jäätumine, kivimid paisuvad ja tõmbuvad kokku, mineraalne koostis ei muutu, muutub peenestatuse aste, kuiv kliima, temp muutused suured. Keemiline mure e. porsumine – käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub, kuid kivide väliskuju muutub esialgu suhteliselt vähe. Korrosioon – nim. kivimpindade uuristumist ja krobeliseks muutumist keemilise murenemise käigus. Leostumine – nim. lahustunud soolade ärakandumist lahustumise kohast. Karstumine – kergesti lahustuvate ja lõheliste kivimite murenemine loodusliku vee keemilisel ja mehaaniliselt toimel, mille tagajärjel tekivad pinnavormid. Bioloogiline mure – valdavalt taimejuurte ja mikroorganismide elutegevuse tulemusena toimuv murenemine. Mineraliseerumine – orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalideks. Humifitseerumine – mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste jäänuste mikrobioloogiline ja biokeemiline muundumine lihtsatest orgaanilistest ühenditest keerukateks mineraalosaga seotud polümeerseteks ühenditeks, nn huumuseks. Mullatekketegurid – 1) Passiivsed: lähtekivim (annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu- ja niisukusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toiteainerikkuse), reljeef (mullatekke tingimused ühtlasemad kui künklikul pinnal), aeg (aja jooksul muld muutub ja saavutab arengu käigus küpsusseisundi. 2) Aktiivsed: kliima (mõjutab oluliselt murenemisprotsesse), organismid (taimkate on üks olulisemaid, sest taimed toovad mulda orgaanilist ainet ja tarbivad mullast toiteelemente ning vett), inimtegevus (linnaehitus).Sialliitne mure – nim. mõõduka kiirusega murenemist, kus murenemissaaduseks on erineva suurusega mineraalained . Alliitne mure – nim. kui kõik taimedele vajalikud elemendid leiavad ärakasutamist ning järele jääb ainult ALrohke boksiit. Puhverdusvõime – vastupanuvõime välismõjutustele. Mullahorisont –nim.mulla jaotuvust erinevad värvuse, tüsedusega ja tihedusega kihtideks,on tekkinud mulla arenemise käigus. Murend –monoliitse kivimi lagunemisel moodustunud tükiline materjal, mis on väga erineva peensusastmega. Huumus – maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise saadus – maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud pruuni kuni musta värvusega amorfne aine. Mulla veeresžiim- Leetumine – orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa lagunemine lahustuvateks ühenditeks. Kamardumine–mullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont . Gleistumine – pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas toimuv protsess, mille käigus rauaühendid orgaanilise aine mikroobse hapendumise käigus redutseeruvad ning moodustavad mulla alaossa hallikassinise ja tihenenud mineraalhorisondi. Erosioon – tuule ja vooluvete põhjustatud mulla ja setete ärakanne. Kõrbestumine–muldade mattumine. Degratsioon-muldade hävimine(ehitus-teed,tallamine,maavarade kaevamine ...bio-orgaanilise aine kogus mullas väheneb). Sooldumine – tingitud põldude niiisutamisest. Turvastumine – nim. pideva liigniiskuse s.t soostumisega kaasnevat orgaanilise aine puudulikku lagunemist. Tuuleerosioon e. deflatsioon - tuul kannab ära peeneid mullaosakesi. Läbiuhteline veerežiim – sademetevesi jõuab vähemalt kord aastas nõrguda läbi mulla ja lähtekivimi põhjaveeni. Tasakaalustatud veerežiim – sademed ja aurumine on tasakaalus. Aurumise ülekaaluga veerežiim – aurumine ületab sademeid. Muld-maapinna pealmine kiht mis koosneb orgaanilisest osast.mullaprofiil-mulla ristlõige kus eristuvad erinevad mulla horisondid.mulla viljakus-mulla võime varustada taimi vajalike mineraalainete ja veega.hüdrolüüs- veemolekulid viivad ioonid lahusena välja.oksüdeerumine-kivimi pind muutub pudedaks ja muudab värvi. Murenemise tähtsus-kivimid peenestuvad, kaljudest saavad rahnud , setted kanduvad ühest kohast teise, mineraalained satuvad mulda, mulla üks tekketegus. Kõrbestumise põhjused. seotud inimestega-metsade mahavõtmine, karjatamine . Kõrbetes ülekaalus füüsikaline murenemine (suured ööpäevased temp kõikumised), vihmametsades-keemiline mur (niiske ala ja kõrge temp).. Lähtekivimi mõju mullale-annab mullale mineraalse alus, mulla õhu ja veerežiim, murenemise kiirus sõltub. Kliima- veerežiim, temp, taimede kasv, mõjutab murenemisprotsesse. Organismid-mulla tekitajad, murenemist aitab, segavad mulda (sõmeraline struktuur). Inimmõju-parandab mulda niisutuse, kuivendamise, maaharimise ja väetamise abil. Inimtegur põhjustab erosiooni-tee ehitus mäe nõlvale, metsa lageraie nõlvale, põlluharimine järskudel nõlvadel. Inimene saab takistada vee-erosiooni-terrassid, teha äravoolualasid. Miks ei kujune mustmullad väljauhtehorisonti - huumushorisont paks ja veerežiim on tasakaalustatud. Liivmullad leetuvad-liiv on sõmeraline ning veel on hea liikumisvõimalus. Gleihorisont- tekib siis kui muld on suurem osa aastast märg, tekib kõige alla, sinakashall värvus. Väljauhtehorisont -heleda värvusega,3kiht(peale huumust). Vihmametsades lopsakas taimkate aga mullad on väheviljakad-taimed kasutavad huumuse suurem osa koheselt ära. Kõrbemullad soolduvad-kui sajab siis vesi aurab kiiresti ära ja soolad jäävad pinnasesse (soolad ei aura ). Muldade sooldumise põhjustavad-kui sademeid on vähe aga aurustamine on suur, inimene niisutab põlde soolase jõeveega, põhjaveega või muldade läbipesu. Mulda kaitsta hävimise eest-vältida erosiooni kujunemist, maaviljelusel arvestada mulla ja keskkonna iseärasustega, vältida ohtlike jäätmete viimist aineringesse, säilitada mulla struktuuri ja viljakust. Taime kasvuks vajalikud tingimused-1poorne,vett ja õhku läbilaskev pinnas.2 vabade mineraalide ja orgaanilise aine olemasolu. Hapestumise põhjused-taimed seovad aluselisi elemente, mullas orgaanilise aine lagunemisel tekib orgaaniline hape, happevihmad , alustevaene lähtekivim, mineraalväetised. muld koosneb-mineraalainetest ja orgaanilisest ainest (C,N,S). Tihe muld – põhjustab savimulla liigne niisutamine (nt: ehitus), ei ole poorne .