1. METEOROLOOGIA - teadus maa atmosfri ehitusest, omadustest ja protsessidest, meteoroloogilistest elementidest. KLIMAtOLOOGIA - uurib kliima tingimusi,vtmeid 3.HU KOOSTISOSAD - lmmastik 78%, hapnik 21%, argoon 0,93%, ssihappegaas 0,03%, veeaur, aerosool 6.Peamisteks pikeseneelajateks on: TROPOSFRIS- pilved, veeaur, aerosool STRATOSFRIS - osoon 7.HUTEMP, HURHU JA HU TIHEDUSE SEOS - jahe hk on raskem seega on tihedam ja avaldab maapinnale rohkem rhku. 11.PIKESEKIIRGUSE HULK SLTUB - pilvedest, pikese krgusest, hus olevast veeaurust, koha kaugusest ekvaatorist jne 12. PIKESEKIIRGUSE HULK SLTUB PIKESE KRGUSEST HORISONDIL - kui pike paistab seniidis, langeb pinnahikule rohkem pikesekiirgust kui madalama pikesekiirguse korral 13. PILVISUS MJUTAB PIKESEKIIRGUSE HULKA - Pikesekiirgus vib juda maapinnale hajuskiirgusena. 14. ALBEEDO - tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse. Aluspinna albeedo sltub pinnast. kige rohke...
niiskuse suurenemine läbipaistva katte all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Kasvuhoonegaasid atmosfääris olevad gaasid mis neelavad soojuskiirgust (veeaur, CO2, CH4, N2O) Tuul on õhu horisontaalne liikumine. Õhu paneb liikuma gradientjõud, mis on suunatud kõrgema rõhuga alalt madalamale. Mida suurem õhurõhumuutus, seda tugevam tuul. Coriolisi jõud ehk intertsjõud tekib Maa pöörlemisel. Tuulenihe tuule suuna kuni 30 kraadine erinevus kõrgemate ja maapinnalähedaste õhukihtide vahel, mis on tingitud aluspinna hõõrdejõust. Globaalne õhuringlus ehk atmosfääri üldine tsirkulatsioon tähendab suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsivat süsteemi, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral. Mussoon ulatuslik õhuvoolude süsteem peamiselt rannikupiirkondades, milles tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks (talvel
Atmosfääris õhk liigub vertikaalselt ja horisont ühtlustab temperatuuri ja kannab laiali saastet. Kõige enam sõltuvad ilmastikust põllumaj ja merendus. Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugust teistest gaasidest. Lämmastik tekib orgaanilise aine lagunemisel ja on vajalik toitaine taimekasvuks, kasutatakse ka külmutamisel ja säilitamisel. Hapnik tuleb õhku juurde fotosünteesivate organismide elutegevuse käigus, seda kasutavad organismid hingamiseks, vajalik põlemiseks, oksüdeerumine. Süsihappegaas satub õhku fossiilsete kütuste põletamise, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel, süsihappegaas neelab pikalainelist soojuskiirgust ja selle koguse suurenemine atmosfääris põhjustab kliima soojenemist, vajalik roheliste taimede fotosünteesi toimimiseks. Kõige rohkem on veeauru (satub atmosfääri: aurumisel aluspinnalt, transpiratsioonil taimedelt, orgaanilisel hingamisel),...
Atmosfäär (õhkkond): · Troposfäär seal paikneb 80% õhkkonna massist. Leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused (tekivad pilved, sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, tekib ilm ja kliima. Tõusvad õhuvoolud (konvektsioonivoolud) võivad kerkida kuni troposfääri ülapiirini. Ulatub 8 (polaaraladel)- 16(ekvaatoril) km-ni. Temp langeb 6°C km kohta. · Tropopaus õhukiht, millest kõrgemal temp enam ei lange. Troposfääri peal. · Stratosfäär ulatub ligi 50 km kõrguseni. Moodustab 20% atmosfääri massist. Temp hakkab kõrguse kasvades tõusma, kuna seal paikneb osoonikiht, mis neelab päikeselt tuleva UV- kiirguse. · Mesosfäär (50-85km). Osoonikihti seal enam pole ning temp langeb kõrguse kasvades kiiresti. Õhk on seal väga hõre. · Termosfäär Õhumolekule on nii vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu temp tõuseb. Selle õlemist piiri on võimatu määrata, tinglikult on õhkkonna...
7. JOONIS: Öösel maabriis, päeval merebriis 8. Gradientjõud: õhurõhkude erinevusest tekkivad jõud, mis on suunatud madalama rõhuga õhu poole Coriolsi jõud: maa pöörlemisest tingitud inertsjõud, mille tõttu kanduvad kõik liikuvad kehad põhjapoolkeral oma esialgses liikumissuunast 90kraadi paremale ja lõunapoolkeral vasakule Hõõrdejõud: 1km paksuses maapinna lähedases õhukihis tekib 30kraadine tuulenihe Põhjapoolkeralesialgsest liikumissuunast vasakule ja Lõunapoolkeral paremale. 9. JOONIS: ... tuuled Lääne ja edelatuuled Kirdepassaadid Kagupassaadid Põhja ja loode tuuled (?) ... tuuled 10.Tsüklon ehk madalrõhuala ehk madalrõhkkond on maakera atmosfääri alumises kihis troposfääris, õhurõhu ebaühtlasest jaotusest tekkinus võimas õhumassi pööris, mille keskmes on õhurõhk kõige madalam. Tekib
Pikkade lainete lainepikkus kesk- ja ülatroposfääris on suurusjärgus: tuhanded km Lühilained atmosfääris liiguvad tavaliselt läänest itta, kiiremini kui pikad lained. Väike, liikuv häiritus, mis on sängitatud pikka lainesse, on: lainetsüklon Barokliinse häirituse korral: lainetsüklonid võivad instensiivistuda suurteks tormisüsteemideks, aluspinnast kuni 500 hPa kõrguseni on tugev tuulenihe, leiavad aset üles ja allaliikuvad õhuvoolud, toimub temperatuuri advektsioon Tuulealused madalrõhkkonnad on: tormid (kesklaiuste tsüklonid), mis tekivad mäeaheliku (tuulealusel) idaküljel.
Orograafilised äikesed tekivad labiilses õhumassis, kui see on sunnitud tõusma piki künka, mäe või mäeaheliku tuulepealset nõlva. (Wikipedia…22.11.2012.) 1.1.3. Äikese jagunemine rünksajupilvede organiseerumise järgi Rahvusvaheliselt kasutatakse äikeste klassifikatsiooni, mis põhineb rünksajupilvede organiseeritusel. Rünksajupilvedele on tüüpiline organiseerumine, st koondumine suuremateks kogumikeks. Organiseerumine saab toimuda siis, kui olemas on tuulenihe ja seotud on need tihti frontide ja tsüklonitega. Olenevalt organiseerumise astmest võib-olla äike lühi- või pikaealine, ohtlik või väheohtlik. Üldiselt organiseerumise astme suurenemisega muutub äike pikaealisemaks ja ohtlikumaks. (Wikipedia…22.11.2012.) Üheelemendiline äike ei ole organiseerunud. See koosneb üksikust ja suhteliselt väikesest rünksajupilvest. Mitmeelemendiline äike on juba mõningal määral organiseerunud, st koosneb mitmest rünksajupilvest
mis on suunatud kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga ala suunas Mida suurem on õhurõhkude gradient, seda tugevam on tuul TUULE SUUNDA MÕJUTAVAD TEGURID: 1. CORIOLISE jõud ehk Maakera pöörlemisel tekkiv inertsjõud · põhjapoolkeral paremale, lõunapoolkeral vasakule · maksimaalne poolustel ja puudub ekvaatoril 2. ALUSPINNA HÕÕRDEJÕUD · kiirus väheneb ja suund muutub: · esineb tuulenihe: põhjapoolkeral vasakule, lõunapoolkeral paremale GLOBAALNE ÕHURINGLUS ehk atmosfääri üldine tsirkulatsioon on suuremõõtmeline õhuvoolude suhteliselt püsiv süsteem , mille abil toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral kõrgrõhuala 90 N Kõrgrõhualadel- laskuvad õhuvoolud
Jõud on maksimaalsed poolusel ja puudub ekvaatoril. [PASSAADID ekvaatoril madalrõhk tõuseb, õhuvool liigub poolkeradele ja 30ndatel laiuskraadidel on nii külm, et hakkab jahtuma.] 3) HÕÕRDEJÕUD: maapinna ebatasasused (1 km kõrgusel). Tuulte kiirus maapinna kohal väheneb ja tuulte suund muutub. Mida suurem on hõõrdejõud, seda enam kaldub tuul madalama õhurõhuga ala suunas tuulte suuna kuni 30kraadiline erinevus e tuulenihe kõrgemate õhukihtide ja maapinna lähedase tuule vahel. 32. Mis on ISOBAAR? sama õhurõhu joon (ühendab sama õhurõhuga kohtasid). 33. Mis on ISOTERM? sama temperatuuri joon (ühendab sama temperatuuriga kohtasid). 34. Mis asi on GLOBAALNE ÕHURINGLUS? suuremõõtmeline õhuvoolude liikumissüsteem ehk atmosfääri üldine tsirkulatsioon. nende õhuvooludega kantakse suuri soojuse ja niiskuse hulki ühest piirkonnas teise.
lõunapoolkeral vasakule. Põhjapoolkeral kalduvad selle jõu mõjul liikuvad kehad, st õhk ja vesi, oma liikumise suunast paremale, lõunapoolkeral vasakule. Coriolisi jõud on maksimaalne poolusel ja puudub ekvaatoril. 14) Hõõrdejõud - maapinnalähedases, kuni 1 km kõrguses õhukihis mõjutab tuule liikumist. Hõõrdejõu tulemusena tuule kiirus maapinna kohal väheneb ja tuule suund muutub. 15) Tuulenihe - tuule suuna kuni 30-kraadiline erinevus kõrgemate õhukihtide ja maapinnalähedase tuule vahel. 16) Globaalne õhuringlus e. atmosfääri üldine tsirkulatsioon - suuremõõtmeline õhuvoolude suhteliselt püsiv süsteem, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral. Nende õhuvooludega kantakse suuri soojuse ja niiskuse hulki ühest piirkonnast teise. 17) Mitu asjaolu muudavad kogu maakera hõlmava õhringluse keerukaks:
Põhjapoolkeral kalduvad selle jõu mõjul liikuvad kehad, sh õhk ja vesi, oma liikumise suunast paremale, lõunapoolkeral vasakule. On maksimaalne poolusel ja puudub ekvaatoril. HÕÕRDEJÕUD (aluspinnal) selle tulemusena tuule kiirus maapinna kohal väheneb ja tuule suund muutub. Mida suurem on hõõrdejõud, seda enam kaldub tuul põhjapoolkeral esialgsest liikumissuunast vasakule, s.t. madalama õhurõhuga ala suunas. TUULENIHE tuule suuna kuni 30-kraadiline nihe, kõrgemate õhukihtide ja maapinnaläheduses tuule vahel. N. Kui kõrgemal liiguvad pilved läänest itta, siis maapinna lähedal võib puhuda hoopis edalatuul. GLOBAALNE ÕHURINGLUS Suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsiv süsteem, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine. Maakeralõhuvooludega kantakse suuri soojuse ja niiskuse hulki ühest piirkonnast teise.
kategooria orkaanidel võib-olla orkaanitugevusega tuulte riba silma ümbruses ainult 10-30 km laiune. Orkaani tekkeks on vaja väga sooja mere või ookeani pinnakihti, kus temperatuur on vähemalt 26°C ja selle paksus sadakond meetrit. Kui nii sooja vee kiht oleks väga õhuke, näiteks kümmekond meetrit, siis tuule ja lainetuse mõjul segataks ülemised veekihid sügavamatega läbi ning temperatuur langeb liiga madalale. Orkaan tekkeks peab lisaks soojale veele olema atmosfääris väike tuulenihe ning troposfääri ülaosas nõrgad tuuled. Kui need tingimused on täidetud, võib äikesepilvede süsteemist areneda alguses tavaline troopiline madalrõhkkond, hiljem troopiline torm ja lõpuks orkaan. Orkaanide ja teiste sarnaste struktuuride teke on seotud tavaliselt ookeani troopilise osaga, kuid mõnikord võib neid tekkida ka Vahemerel ja Mustal merel. Suurtel laiustel võivad tekkida 4
süsihappegaas jt kasvuhoone gaasid neelavad pikalainelist kiirgust, ega lase seda suurel määral atmo. välja. Kasvuhoonegaasid atmo. olevad gaasid, mis neelavad soojuskiirgust (NT: CO 2, CH4, N2O). Gradientjõud õhurõhkude erinevusest tekkinud jõud, mis on suunatud kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga ala poole. Coriolisi jõud maakera pöörlemisel tekkiv inertsjõud. Hõõrdejõud liikumisele vastassuunaline jõud, mis 2 pinna kokkupuutel. Tuulenihe tuule suuna kuni 30 kraadine erinevus kõrgemate ja maapinnalähedaste õhukihtide vahel, mis on tingitud aluspinna hõõrdejõust. Globaalne õhuringlus atmo. üldine tsirkulatsioon tähendab suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsivat süsteemi, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral. Tuule baarilise seadus kui seista seljaga vastu tuult, siis asub madalrõhuala vasakul ja natuke eespool ning kõrgrõhuala paremalt ja veidike tagapool
Jõud on maksimaalne poolusel ja puudub ekvaatoril. Passaadid ekvaatoril madalrõhk tõuseb, õhuvool liigub poolkeradele ja 30 laiuskraadil on nii külm, et hakkab langema. 3. Hõõrdejõud- maapinna ebatasasused(1 km kõrgusel). Tuultekiirus maapinna kohal väheneb ja tuulte suund muutub, Mida suurem on hõõrdejõud, seda enam kaldub tuul madalama õhurõhuga ala suunas tuulte suuna kuni 30- kraadiline erinevus e. tuulenihe kõrgemate õhukihtide ja maapinna lähedase tuule vahel. GLOBAALNE ÕHURINGLUS · Globaalne õhuringlus on suuremõõtmeline õhuvoolude liikumissüsteem ehk atmosfääri üldine tsirkulatsioon. Nende õhuvooludega kantakse suuri soojuse ja niiskuse hulki ühest piirkonnast teise. Õhuringluse muudavad keerukaks Coriolisi jõud ja hõõrdejõud, mis muudavad õhu liikumise suunda. Teiseks ulatuslik mere- ja maismaa- alade erinev
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
