Geograafia - Pedosfäär (0)

Pedosfäär
1) Pedosfäär e. mullastik - biosfääri osa, mis hõlmab maakoore pindmise kihti, kus toimuvad mullatekkeprotsessid. Hõlmab maakoore pindmise kihi, milles mikroobid , seened ja taimed tekitavad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla koostis: vedel osa 25%, tahke osa 50% ja gaasiline osa 25%. Mullatekketegurid : veerežiim, taimed, vesi, lähtekivim.
2) Mulla tähtsus:

• Tänu mulla viljakusele kasvavad taimed on omakorda toiduks loomadele ja inimestele.
  
• Elukoht paljudele organismidele
  
• Muld aitab taimedel kinnituda pinnasesse.
  
• Muld toimib filtrina, puhastab vett ja õhku.
  
• Asendamatu loodusvara põllumajanduses.
  

3) Murenemine - kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri, vee, õhu ja organismide toimel. Murenemise käigus kivimid peenestuvad. Jaguneb füüsiliseks ja keemiliseks murenemiseks.

• Füüsikaline murenemine e. rabenemine - Kivimite mehaaniline peendumine, mida põhjustavad: a) temperatuuri suured kõikumised - ülekaalus kuivas kliimas, kes temp. kõikumise ulatus ja sagedus on suur (kõrb). b) pragudes oleva vee jäätumine - jäätumisrabenemine on suur jahedas kliimas (jääkõrb, tundra, mäestik).
  

Füüsikalise murenemise käigus kivimi keemiline koostis ei muutu, väikseim murend on liiv.

• Keemiline murenemine e. porsumine - Kivimites olevate keemiliste elementide reageerimine: hapniku, süsihappegaasi ja keemiliste saasteainetega. Selle käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub, kuid kivide väliskuju muutub esialgu suhteliselt vähe. Kivimpindade uuristumist ja krobeliseks muutumist nimetatakse korrosiooniks . Lahustunud soolade ärakandumist lahustumise kohast nimetatakse leostumiseks.
  

Keemiline murenemine on ülekaalus soojas ja niiskes kliimas ( vihmametsad ). Murendmaterjaliks on savi.

• Bioloogiline murenemine – oluline mullatekkeprotsess, mis algab elusorganismide lagunemisega, mõju võib olla füüsikaline või biokeemilne. Nt vetikate ja samblike kinnitumine kivimi pinnale.
  

4) Murenemiskoorik - Maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine.
5) Murenemise tähtsus:

• Eelduseks mulla tekkele.
  
• Oluline lüli kivimiringes.
  
• Kujundab pinnamoodi .
  
• Murenemiskoorik ja sellele tekkiv muld on hea filter .
  

6) Lähtekivim - murenemisest haaratud kivimiline pind, millele hakkab muld tekkima .
7) Mineraliseerumine - orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineaalaineteks, näiteks CO2 ja H2O ning ammoniaagiks NH3
8) Humifitseerumine - mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste jäänuste mikrobioloogiline muundumine lihtsatest orgaanilistest ühenditest keerukateks polümeerseteks ühenditeks, nn huumuseks.
9) Mullatekketegurid:

• Lähtekivim - selle murenemisel tekib mulla mineraalne osa ja lähtekivim, mis määrab mulla füüsikalised ja keemilised omadused.
  
• Kliima - sõltub murenemise kiirus, murenemise lõppsaadus, taimede rohkus .
  
• Reljeef - mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsed aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile
  
• Taimed - taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa – huumus
  
• Mullaorganismid - segavad (kobestavad) mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid.
  
• Aeg (mulla vanus) - aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, kujunevad mulla horisondid .
  
• Inimtegevus - niisutamisega võivad mullad soolduda. Metsade mahavõtmine põhjustab erosiooni ja mullad võivad hävida
  

10) Tsonaalsed mullatekke iseärasused:

Läbiuhteline veerežiim – sademeid rohkem kui aurustumist, vesi nõrgub põhjavette, mullaviljakus langeb.

Tasakaalustatud veerežiim – sademed ja aurustumine tasakaalus, viljakus stabiilne.

Auramise ülekaaulga veerežiim – aurumist rohkem kui sademeid, kõrbestumine.
11) Muld kui ressurss - Mulda tuleb väärtustada kui väärtuslikku ressurssi. Muld on ühine ja mittetaastuv ressurss. Koos vee, õhu ja bioloogilise mitmekesisusega on muld pikaajalise ja säästva toiduainete, loomasööda, kiudainete ning üha enam ka biomassi tootmise eelduseks.
12) Muldade hävimise peamised põhjused:
a) Veeerosioon - 56%
c) Keemiline degradeerumine - 12%
b) Tuuleerosioon - 28%
d) Füüsikaline degradeerumine - 4%
Muldade hävimise peamised põhjused:

• Muldade erosioon - tuule ja vooluvete põhjustatud mulla ja setete ärakanne taimekatteta aladel.
  
• Kõrbestumine - viljatu pinnase kandumine suhteliselt viljakale mullale ja selle matmine.
  
• Muldade sooldumine - kõrbestumise alaliik. Niisutusvesi toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise toimel tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad.
  
• Muldade hapestumine - eeldus on alustevaene lähtekivim, happevihmad.
  
• Raskmetallid mullas - raskmetallid mõjuvad kahjulikult mullaelustikule ja seeläbi mullaprotsessidele. Satuvad mulda metallitööstusest, autokütustest ja ohtlikest jäätmetest, väetistest.
  
• Muldade hävimine ehitustegevuse tõttu - Inimene katab viljaka mulla aina suurematel ajadel ehitiste ja teede alla. Isegi kui pealmised väärtuslikud mullahorisondid teisaldatakse, on mulla pindala pöördumatult vähenenud. Lisaks maavarade kaevandamine, maailmamere tõus ja maapinna vajumine, mis muudab mullad liigniiskeks. Muldade tallamisprobleem.
  
• Bioloogiline mullaväsimus - sama kultuur samal mullal mitu aastat järjest.
  

13) Maailma mullad:
Tundramullad
Okasmetsa mullad Leetmullad (parasvööde)
Lehtmetsad Pruunmullad (soe mereline parasvööde)
Rohtlad mustmullad (soemandriline parasvööde) ( stepp , preeria , pampa)
Kõrb ja poolkõrb Kõrbemullad troopiline kliimavööde
Vihmamets Punamullad ( ekvatoriaal )
Kliima iseloomustus
Karmi kliima tõttu on mulla teke väga aeglane
Jahe suvi, niiske
Pehmem kliima soodustab lagundamist.
Parasvöötme mandriline kliima
Kuiv ja kuum kliima
Niiske, palav.
Mulla veerežiim
Sademete ülekaal, liigniiske .
Sademed ületavad aurumise
Tasakaalus on sademed
Tasakaalus sademete hulk aurumisega.
Aurumine ületab sademete hulga
Kiire väljauhtumine rohkete sademete tõttu.
Mulla paksus
Huumus horisont on väga õhuke alla 10 cm.
Kuni 1m
1m ja rohkem
2 - 3m sügavale ulatub
Kuni 15 cm
Ulatuvad kuni 20 - 30 cm.
Mullahorisondid
AT - BC - C
O - A - E - B - C
O - A - B - C
A - B - C
A - B - C
O - A - E - B - C
Iseloomulikud mullaprotsessid
Gleistumine, turvastumine
Leetumine , turvastumine
Leostumine (leetumise leebem vorm).
Kamardumine (huumuse kogunemine)
Sooldumine
Ferralisatsioon (mullad on punased)
Sobivus taime- kasvatuseks
Ei kasva midagi
Väetama ja lupjama peab (happeline).
Sobib väga.
Kõige viljakamad mullad maailmas.
Vajavad kunstlikku niisutamist.
Ei ole üldse viljakad, toiteelementide vaesus .
14) Mullahorisondid - Mullahorisondid on mullatekke käigus kujunevad üksteise peal lasuvad mullakihid. Muld jaotub erineva värvuse, tüseduse ja tihedusega kihtideks, mida nimetatakse mullahorisontideks. Maailma mullateaduse rajaja Dokutšajev võttis mullahorisontide tähistamiseks kasutusele tähestikulise süsteemi:
A – huumushorisont , kus toimub taimedelt pärineva orgaanilise aine kogunemine ja segunemine mineraalosaga. Tume värv
B – saviakumulatiivne horisont (sisseuhtehorisont). Toimub peenemate mineraalsete murenemisosakeste ja allapoole liikuvate huumusosakeste kogunemine. Pruun või punakas toon.
C – lähtekivim. Mineraalne lähtematerjal, millele muld on tekkinud. Mullatekke protsesse ei toimu.
D – aluskivim , mõju mullale on kaudne.
E – väljauhtehorisont, hele värvus, vaesestunud saviosakestest ja toiteelementidest
G – gleihorisont - tekib siis kui muld on kõrge põhjavee seisu tõttu suurema osa aastast märg, sinakashalli värvusega.
AT – toorhuumuslik horisont. Tekib liigniisketes tingimustes ja on tüüpiline gleimuldadele.
O – kõduhorisont, koosneb eri lagunemisjärgus olevatest variseosadest.
T – turvas . Ehk vee ja orgaanilise aine rikas ning tuhavaene soomulla horisont.