Mis on muld, selle tähtsus, mulla tekke tegurid (3)

Muld on maapinna pealmine kiht, mis on tekkinud elusa ja eluta looduse pikaajalisel vastastikusel koosmõjul.
Muld , mis on ülevalt poolt avatud sademetele ja õhule ja altpoolt kivimitele, on avatud süsteem.
Ökosüsteemis talitleb muld filtrina, mis seob ja puhastab õhust saabuvat tolmu ja sademeid.
1994 ÜRO Rio de Janeiros, kõrbestumistõrje konventsioon , mille eesmärk on kaitsta mulda ja vett kogu maailmas.
Mulla tähtsus:
Taimede kasvukeskkond- vähendab CO2 hulka õhus, põllumajanduslik, loomadele elupaigaks , varjupaigaks, põhjavee filter, loodusvarad , arheoloogiline
Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri , vee, õhu ja elusorganismide toimel.

Füüsikaline murenemine – ehk rabenemine toimub kivimiosakeste – mineraalide – temperatuuri kõikumisest tingitud soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel. Füüsikalise murenemise käigus peenestub kivim , kuid mineraloogiline ja keemiline koostis ei muutu. Kõige intensiivsem kuivas kliimas, kus on vähe sademeid, kuid suures temp. kõikumised

Keemiline murenemine - e. porsumise käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub, kuid kivide väliskuju muutub esialgu suhteliselt vähe. Kivimipindade uuristumist ja krobeliseks muutumist nim. korrosiooniks . Toimub palavas kliimas, sest kõrge temp. soodustab keemilisi protsesse, samas on vajalikud ka sademed. Lahustunud soolade ärakandumist lahustunud kohast nimetatakse leostumiseks. Selle näiteks on karstumine .

Bioloogiline murenemine – algab lihtsatest elusorganismide, nt vetikate ja samblike kinnitumisega kivimi pinnale. Biokeemiline(ainevahetuse jäägid, juureeritised) mõju.
Murenemisest haaratud kivimilist pinda, millele muld hakkab tekkima nim lähtekivimiks.
Mineraliseerumine – orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas mineraalaineteks, nt süsihappegaasiks, veeks , ammoniaagiks.
Humifitseerumine – mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste jäänuste mikrobioloogiline ja biokeemiline muundumine lihtsatest orgaanilistest ühenditest keerukateks mineraalosaga seotud polümeerseteks ühenditeks nn huumuseks.
Mullatekketegurid: passiivsed ja aktiivsed.
Passiivsed:
Lähtekivim – annab mullale mineraalse aluse, määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimumine, õhu ja niiskusesisaldus , soojenemiskiirus, toitaineterikkus
Reljeef – Tasasel pinnal on mullatekkimise tingimised ühtlasemad. Päikesepaiste erinevused.
Aeg (Mulla vanus) – Aja jooksul muld muutub . Taimkate muutub, mullahorisontide järgnevus, toitainete varu muutumine.
Aktiivsed:
Kliima – Mõjutab murenemisprotsesse. Parasvöötmes mureneb lähtekivim erinevateks mineraalaineteks, troopilises kliimas oksiidideks.
Sademed, temperatuur, mõjutab taimestiku teket ja ka mullasisest bioloogilist aktiivsust.
Organismid – Taimkate, toodavad mulda orgaanilist ainet, tarbivad sealt toitaineid ja vett. Soodustab keemilist murenemist, mineraalsete toiteelementide vabanemist mineraalidest.
Inimtegevus – Niisutus, kuivendus , maaharimine , väetamine jne – nim mulla kultuuristamiseks . Inimene tõstab mulla viljakust, kuid teeb tihti ka kahju. Mullaviljakuse taandareng – degradeerumine  kõrbestumine.
Mullahorisondid
Muld jagunes erineva värvuse, tüseduse, tihedusega kihtideks, mida nim mullahorisontideks. Horisont muutub mulla arengu käigus.
A – huumushorisont - toimub taimedelt pärineva orgaanilise aine kogunemine ja segunemise mineraalosaga. Horisont on kobe , sest mulla peened mineraalosad seotakse orgaanilise ainega sõmerateks. N ja C rikas – tume värv
B – saviakumulatiivne horisont e sisseuhtehorisont) – murenemisosakeste ja huumusosakeste kogunemine. Savimineraalides on palju rauda- punaka tooniga
C – lähtekivim – mineraalne lähtematerjal, mille peale on tekkinud muld. Lähtekivimis ei toimu mullatekke protsesse veel.
D – aluskivim – lähtekivimi alune varasema geoloogilise ajastu kivim , mille mõju mullale on kaudne.
E – väljauhtehorisont – vaesestunud saviosakestest ja toiteelementidest
G – gleihorisont - sinakashall, tekib kui muld on suurema osa aastast märg (põhjaveest) vesi tihendab mulda ja surub õhu pooridest välja.
AT – toorhuumuslik horisont – tekib liigniisketel aladel, iseloomulik gleimuldadele. Orgaanilise aine kuhjumishorisont. Jääb A ja T vahele
O – orgaanilise kõduhorisont – koosneb lagunemises olevast vari
T – turvas – vee ja orgaanilise aine rikas, soomulla horisont.
Mullad on seotud kliima ja taimkattega, levivad vööndiliselt.
Kliimas ja veerežiimist lähtudes võib mullad jaotada kolmeks:
Läbiuhteline veerežiim – sademetevesi jõuab vähemalt kord aastas nõrguda läbi mulla ja lähtekivimi põhjaveeni. Toitainete kadu, mullaviljakuse langus. Tüüpiline parasvöötme ja palavvöötme niiskele kliimale
Tasakaalustatud veerežiim – mulda imbuv sademetevesi ei imbu põhjaveeni. Toiteelemente ei uhuta välja. Rohtlad , metsastepid, savannid , sest veerežiim on kõikuv
Auramise ülekaaluga veerežiim – lahustunud soolad liiguvad auramise suunas maapinna lähedale. Kõrbed ja poolkõrbed.
Tundravööndi mullad
Madal temp, mis põhjustab maapinna sügava läbikülmumise ja igikeltsa tekke. Mullaprotsessid saavad toimuda vaid mulla ülessulavas osas. Muld on pidevalt liigniiske . Mullateke on aeglane.(sest protsessid sõltuvad mullaõhust ja temp) Kuni 10 cm. Toimub gleistumine ja turvastumine.
Tundra glei - või turvastunud gleimullad .
AT
CG
Okasmetsade mullad
Jahe kliima, läbiuhteline veerežiim. Niiskus ja temp on vahelduv. Mullad on sageli graniitsel murendil, mis on liivakas ja vett läbilaskev – sügised vihmasajud ja kevadiste uhutakse aluselised katioonid mullast välja. (Ca, Mg, K) Seal saavad hakkama vaid okaspuud .Vähe toitained, okkavarisega tuleb toitaineid juurde, see ei lagune kiiresti, paks kõduhorisont.
Happelised mullad, mis ei sobi elusorganismidele. Leetumine .
Leetmullad
Lehtmetsad
Levivad seal, kus on pehmemad talved . Ei toimu paksu kõdukihi toimet, sest soojem, niiskem kliima – kiirem lagunemine. Lehevaris sisaldab rohkem toitaineid. Tekib korralik huumushorisont aastaga, ei lase läbi uhtuda toitaineid.
Pruunmullad
Rohtlad
Tasakaalustatud veerežiim. Taimede lehevaris ja juures tekitavad õhurikka mulla, kus on rikkalik mullaelustik. Soojas kliimas toimub kiire lagunemine, aga vaid niiskuse korral. Suvel seiskub lagundamistegevus, tekib palju huumuseained – kamardumine. Kõige sügavama huumusehorisondiga. Kaltsium ei leostu mullast välja.
A
B
C
Mustmullad
Kõrbed ja poolkõrbed
Mullad on sooladerikkad, sest sademeid on vähe. Mullateke on võimalik jõgede ja järvede ääres. Auramisega ülekaalus veerežiim. Mulla läbikuivamine ja vees lahustunud soolade kristalliseerumine . Aluseline muld.
A – vaevumärgatav
B – soolarikas
C
Sooldunud kõrbemullad
Ekvatoriaalsed ja niiske troopika mullad
Mullateke on kestnud 2 miljonit aastat, ulatub kuni 10 meetri sügavuseni. Pidevalt kuum ja niiske – mineralisatsioon ja keemiline murenemine. Orgaaniline aine laguneb kiiresti, huumust ei tekigi peaaegu. Keemiline murenemine on intensiivne, pinnasesse imbuv põhjavee toimel vaesustub muld. Toitelemente vähe, muld ei suuda neid kinni hoida, samas läbiuhtumine hea. Palju mittevajalike raua ja alumiiniumiühendeid.
A
E
B
C
Muldade degradatsioon ja hävimine
Peamised põhjused- veeerosioon, tuuleerosioon, keemiline degradatsioon, füüsikaline degradatsioon
Muldade erosioon – erosiooni käigus paigutuvad mullaosakesed maapinna kõrgematelt osadelt madalamatele. Kantakse ära mulla pindmised ja viljakamad kihid veekogudesse või erosioonisetete alla. Geoloogiline ja kiirendatud erosioon(inimtegevus). Tekib kui taimkate hävitatakse ja paduvihmade eest pole kaitset, mullaosakesed paigutuvad ümber koos ajutiste vooluvetega. Selle vastu aitab nõlvade jaotamine kaldtreppideks e terassideks.
Kõrbestumine – toimub tuuleerosioon(taimkate hõre, kuiv, vähese sidususega muld, huumusevaene, avatud tuultele)
Muldade sooldumine – sekundaarne sooldumine on põhjustatud põldude niisutamisest, eelneb kõrbestumisele.
Muldade hapestumine – Toimub seetõttu, et taimed seovad oma biomassi palju aluselisi toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed . Alustevaene lähtekivim – seda ei kompenseeri okkavaris – muld hapestub. Põllumullad hapestuvad kiiremini, sest saagiga eemaldatakse pidevalt aluselisi toiteelemente ja kasutatakse mineraalväetisi. – aitab lubiväetis.
Raskmetallid mullas – Raskmetallid seotakse huumusosakestega. Ohtlikumad on happelises mullas. Raskmetallid mõjuvad kahjulikult mullaelustikule ja mullaprotsessidele.
Ehitusdegradatsioon – Inimene katab viljaka mulla teede ja ehitistega. Ka maavarade kaevandamine. Rasked põllumasinad(tallamine)
Bioloogiline degradatsioon – avaldub orgaanilise aine puudulikus taastootmises mullas, olukorras, kus mineralisatsioon ületab humifikatsiooni. Huumusevarud vähenevad, mullaviljakus langeb.