laadis suurlinnavaateid Ludwig Kirchner, "Naised tänaval" (1913) Ludwig Kirchner, "Potsdamer Platz" (1914) Ludwig Kirchner, "Autoportree sõdurina" (1915) Erich Heckel (1883-1970) Graafik, maali alal iseõppija Säravad värvid, kandilised vormid Erich Heckel Erich Heckel, "Poolakt" (1909) Erich Heckel, "Kaks meest laua ääres" (1913) Erich Heckel, "Maastik Dresdeni lähedal" (1910) Karl Schmidt Rotluff (1884- 1976) Kindla objektiga seostamata tugevad värvid, nurklikud vormid Karl Schmidt-Rotluff, "Tüdruk peegli ees" (1915) Emil Nolde (1864-1956) Rühmituse liige vaid pool aastat, ei võtnud üle nende suurlinnateemat Lisaks maalile viljeles ka puulõiget ja akvarelli Maastikud ja vaikelud, ka usulised motiivid Emil Nolde "Püha õhtusöömaaeg" (1909) Emil Nolde, "Prohvet", 1912 Emil Nolde, "Ristilöömine" (1912) Emil Nolde, "Tantsijad küünaldega" (1912) Emil Nolde, "Kaotatud paradiis" (1919)
Pole midagi lihtsamat kui eksistentsiprintsiip lihtsalt välja arvutada. Mind on alati hämmastanud inimesed, kelle arvates peab kõigel olema põhjendus või mõte. Aga ei pea ju. Näiteks järgmisel lausel ei ole mingit mõtet. Ikka vihik ajal kolmkümmend teler laeplaat aastas. Väga huvitav sõnajada, mis on sisuliselt seosetu. Kuid see sõnajada on siiski olemas. Mina lõin ta juhusliku mõttevälgatuse ajel. Võib ju ka elu olla selline seostamata juhuslike sündmuste jada, mis ei peagi omama mingit tähendust. Elu mõte võib olla hoopis olemata. Elu on absurdne mõttetu tõmblemine olematu eesmärgi nimel. Filosoofiale tuginedes võib eksistentsiprintsiibiks pidada millegi muutmist. Üksikisiku elu mõte on jätta endast jälg ja muuta pärast tema surma elavate inimeste elu. Perekonnainimesed nimetavad tavaliselt oma elu mõtteks abikaasat või lapsi. Nemad ongi neile elamise põhjenduseks
Eesti keskkonnaregistri andmeid hoitakse, täiendatakse ja väljastatakse andmebaasi EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem www.eelis.ee) kaudu. Kõigil huvilistel on seal võimalik tutvuda kaitsealuste alade ja üksikobjektide andmetega (va. kaitsealuste liikide elupaigad, mille kohta andmeid ei avalikustata) [1, 2]. Keskkonnaregistris sisalduvate andmete osas esineb siiski veel mitmeid puudusi. Näiteks on registrisse koondatud andmestik veel omavahel seostamata nii ajas kui ka ruumis, mistõttu ei saa neid täies mahus kasutada keskkonnaseisundi hindamisel ja keskkonda mõjutavate otsuste tegemisel. Selline olukord võib põhjustada andmestiku erinevat või väära tõlgendamist nii rahvusvahelisel tasandil kui ka arengukavade ja planeeringute koostamisel. Keskkonnaregistri andmete paremaks haldamiseks, töötlemiseks ja esitamiseks on kavas moodustada ühtne kartograafilisel alusel põhinev andmebaas (hetkel toimub veel registriandmete
Formalist käsitab vormi valmina ja vormielemendid luuakse kunstlikult, ilma sisuelementide osaluseta. See käib nii, et eraldi luuakse kõigepealt alajaotused ja siis liidetakse need tervikuks. Muide, formalism võib olla ka lihtsalt mõne teise voolu osa. Formalismi ja naturalismi tihti vastandatakse (kuna üks takerdub reaalsuse detailidesse ja teine irdub neist), kuid tegelikult on viimane lihtsalt üks formalismi versioon. Üle rõhutatakse loodusvorme, teose põhiideega seostamata. Loodusvormidel on teostes ainult niipalju tähtsust, et nad väljendavad peale reaalsuse (tunnetatud ja meie kujutluses eksisteeriv) ka autori suhtumist. Naturalistile ei ole loodusvorm mitte lähtekohaks, vaid lõpp-punktiks. Seega formalismi vastu võitlemine võrdub kultuuri puhastamisega kodanliku mõtlemise jäänustest. (Ülesanne: uurida sotsialistlik-realistliku kirjanduskriitika meetodeid)
Elektrienergia tootmise tulevik Eestis Ühtset, tervet maailmajagu ja isegi naaberpiirkondi hõlmavad energiasüsteemid, kus kõik energiamajanduse harud töötavad heas kooskõlas, on kujunenud vaid Põhja-Ameerikas ja Euroopas. Varsti võiks selline kujuneda ka Ida-Aasias. Mujal on tegemist üksikute riikide või koguni riigiosade omavahel seostamata energiasüsteemidega, mõnikord aga energiamajanduse üksikute harudega, mis pole veel kompleksiks ühinenud. Põhja-Ameerika energiasüsteem on kõige võimsam ja arenenum. Temasse on kaasa haaratud ka Mehhiko. Seal on hästi arenenud kõik energiakompleksi harud: hankivad (nafta- ja gaasiammutamine, söekaevandamine), töötlevad (naftatöötlemine, elektroenergeetika), süsteemi tervikuks siduvad magistraaltorujuhtmete ja kõrgepingeliinide võrk, äriteenused,
1p ajalooline taust (perioodi ülevaade, hinnang); 5p kirjutatakse lahti märksõnadena/alateemadena vastavalt konkreetsele teemale. 1p teema element 1p teema element 1p teema element 1p teema element 1p teema element 6 punkti arutlus, analüüs, probleemi valjaarendamine: 0p too ei ole tervik, esitatud on omavahel seostamata tekst; 1p too on kirjeldava laadiga jutustus; 2p probleem on käsitletud; 3p on välja toodud teemakohased iseloomulikud jooned; 4p -‐ 6p alateemad on avatud tasakaalustatult; arutlus on analüüsiva iseloomuga: võrdlus, seosed; probleem on loplikult välja arendatud: analüüs, põhjendused.
7p töö vastab üldiselt teemale, õpilane esitab ülevaatliku kirjelduse, põhiseisukohad: 1p ajaline määratlus; 1p ajalooline taust (perioodi ülevaade, hinnang); 5p kirjutatakse lahti märksõnadena/alateemadena vastavalt konkreetsele teemale. 6 punkti arutlus, analüüs, probleemi väljaarendamine: 0p töö ei ole tervik, esitatud on omavahel seostamata tekst, 1p töö on kirjeldava laadiga jutustus; 2p probleem on käsitletud; 3p on välja toodud teemakohased iseloomulikud jooned; 4p-6p alateemad on avatud tasakaalustatult; arutlus on analüüsiva iseloomuga: võrdlus, seosed; probleem on lõplikult välja arendatud: analüüs, põhjendused. 4 punkti konkreetsed näited/faktoloogia: 0p esinevad tõsised faktivead, näited ei ole teemakohased;
7p töö vastab üldiselt teemale, õpilane esitab ülevaatliku kirjelduse, põhiseisukohad: 1p ajaline määratlus; 1p ajalooline taust (perioodi ülevaade, hinnang); 5p kirjutatakse lahti märksõnadena/alateemadena vastavalt konkreetsele teemale 1p teema element 1p teema element 1p teema element 1p teema element 1p teema element 6 punkti arutlus, analüüs, probleemi väljaarendamine 0p töö ei ole tervik, esitatud on omavahel seostamata tekst 1p töö on kirjeldava laadiga jutustus 2p probleem on käsitletud 3p on välja toodud teemakohased iseloomulikud jooned 4p - 6p alateemad on avatud tasakaalustatult arutlus on analüüsiva iseloomuga: võrdlus, seosed probleem on lõplikult välja arendatud: analüüs, põhjendused 4 punkti konkreetsed näited/faktoloogia 0p esinevad tõsised faktivead, näited ei ole teemakohased 1p esitatud on mõni üksik juhuslik fakt, mõned eksimused 2p esitatud on mõned teemaga seostatud faktid
missugused on loomulikud tagajärjed organisatsiooni jaoks. Mis juhtub näiteks siis, kui ma tööle hilinen, kui ma keeldun teistega koostööd tegemast, kui ma ei tööta oma alluvatega koos välja häid võidan-võidad kokkuleppeid, kui ma ei lase neil soovitud tagajärgede asjus aru saada või kui ma ei soodusta nende kutsealast arengut või karjääri edendamist? Võidan-võidad kokkulepped on tohutult vabastavad. Aga kui need tuletatakse omavahel seostamata tehnikatest, siis need kokkulepped ei pea. Isegi kui sõlmite alguses niisuguse lepingu, ei ole ilma inimeste ausameelsuse ja omavaheliste usalduslike suheteta kuidagiviisi võimalik seda lepet säilitada. Süsteemid Organisatsioonis võib võidan-võidad ellu jääda ainult siis, kui süsteemid seda toetavad. Kui räägite võidan-võidad ideest, kuid preemiaid jagate võidan-kaotad seisukoha järgi, on teie programm algusest peale läbi kukkunud. Näide:
oma unenägusid, aga see pole tõsi, kuna see avaldub kõige sagedamini deltaune ajal, kus unenägusid nähtakse harva. Osadel inimestel avaldub unesränne lihtsalt voodisse istukile tõusmise näol, teistel aga ringi kõndimise ja isegi kodust lahkumise nöol. Sagedamini on unesränne lastel, suuremaks saades see kaob. Unenäod Enamasti esinevad unenäod kiire une ajal. Enamasti näevad kõik unenägusid. Väikeste laste (2-5 aastaste) unenäod on lühikesed ja koosnevad omavahel seostamata kujunditest. Aega-mööda hakatakse kogema ka emotsioone. 9. ja 15. eluaasta vahel kujunevad unenäod juba enam-vähem samasugusteks nagu täiskasvanud inimesel. Umbes 60-70% unenägudest on pildilised ehk visuaalsed, kuulmise ja kompimise ja haistmisega seostuvad harva. Enamasti on unenäod värvilised. Unenägusid kui nähtust on läbi aegade üritatud seletada, neile on omistatud mitmesuguseid tähendusi. Psühholoogias on neile juhtinud tähelepanu Sigmund Freud
Ajukoore eri piirkondades asuvad o Kuulmis- o Nägemis- o Maitsmis- ja haistmis- o Kõnelemis- o Liigutusi juhtiv tunde-motoorne keskus Ajukoores kujunevad tunded, mõtted ja mälu Mälu · ... on kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine · Lühiajalises mälus säilib info mõnest minutist paari tunnini. See võib talletada ühel ja samal ajal ligikuadu 7 seostamata fakti, mis seejärel kaovad või talletuvad püsimällu · Unustamine väldib mälu tarbetut ülekoormamist · Erinevad mäluliigid: kuulmis-, nägemis- ja ruumimälu Väikeaju · Kuklaosas asuv ajuosa, mis reguleerib lihaste koostööd · Hoolitseb selle eest, et liigutused oleksid sujuvad ja koordineeritud. · Tänu väikeajule kujunevad liikumisvilumused ja tasakaalutunne Keskaju · Edastab infot suurajust seljaajju
Kolmeks põhiprotsessiks mnestilises tegevuses on informatsiooni omandamine (meeldejätmine), säilitamine ja reprodutseerimine (meenutamine). Meeldejätmise tulemuslikkus sõltub paljudest teguritest, millest olulisemad on järgmised: 1. Organismi üldine aktiivseisund 2. Psüühilise aktiivsuse suunamine meeldejätmisülesandele 3. Omandatava infomaterjali või toimingu soorituse kordamine 4. Omandatava materjali iseloom ja hulk Omavahel eelnevalt seostamata teabeühikute (objektide, sõnade, arvude, kujunite) maksimaalset hulka, mida lühimälus ilma oluliste kadudeta töödelda saab, mõõdetakse vahetu mälu mahu terminites. Üldjuhul suudab inimene vahetus mälus käepärasena hoida 7±2 ühikut ehk kompa. Tüüpilised muutused, mida teeb läbi mälus säilitav teave, on järgmised: 1. reduktsioon ehk informatsiooni mahu vähenemine ja inforea lühenemine 2
moodustuvad nad täiskasvanud inimesel 90100 minutilise tsükli, öö jooksul järgneb üksteisele 45 tsüklit. Kõige olulisemad on delta ja kiire uni. Kiire une puudujääk võib põhjustada psüühikahäireid, hallutsinatsioone, muutusi käitumises, võib ilmneda agressiivsust või suurenenud seksuaalsust. Vaimne aktiivsus ja emotsionaalne stress suurendavad tavaliselt vajadust kiire une järele. Väikeste (25 aastaste) laste unenäod on tavaliselt lühikesed ja koosnevad omavahel seostamata kujunditest. Ajapikku hakkab unes nähtav üha sarnanema lugudega ja selles ilmnevad ka emotsioonid. 9. ja 15. eluaasta vahel kujunevad unenäod juba enamvähem samasuguseks nagu täiskasvanul. Olen nõus sellega, et vahel on selge üks osa kogu unenäostseenist, kuna ma olen seda ise väga palju kogenud. Unenäod on värvilised. Huvitvad juhtumid: Unenägude uurija Maury nägi unes (umbes 1840 a.), kuidas ta üle mõisteti kohut ja ta hukkamisele määrati
Hermeneutilise ringi põhimõte seisneb selles, et teost kui tervikut tuleb mõista tema üksikosadest lähtudes, teksti üksikosi aga teksti kui terviku kontekstist lähtudes. Pidades koos Heideggeriga mõistmise ringi mõistmise tingimuseks, on Gadamer vastu teksti interpretatsiooni sedalaadi teadlikustamisele, mis on juhitud ettekujutusest, nagu tuleks teaduse nimel vahendada lugejale eeldustevaba ja tema isikliku eelmõistmisega seostamata tekstitähendust. Gadamer pöördub hermeneutikas traditsioonilise arusaamise juurde mõistmise ringist kui osa ja terviku tsirkulaarsest sõltuvusest tekstitõlgitsuses. Ta rõhutab, et teksti mõistmine ei saa ka teaduses toimuda ilma selle eelmõistmise ja eelootuste osavõtuta, mis aga ei tähenda seda, nagu poleks algne eelmõistmine tõlgitsuse käigus revideeritav. Gadamer näeb eelmõistmise ja mõistmise vahel teatud mõttes osa ja terviku vahekorda.
püsivad need esialgu töömälus. Kui pärast seda hakatakse nt õppima ja enam ei mõelda plaanidele, kaovad need töömälu ruumist. Kui neidsamu plaane hiljem meenutama hakata, peame pöörduma juba pikaajalise mälu ruumi, kuhu need on salvestunud. Esmasus ja värkus töömälu puhul Töömälu maht on 7 (+/-2) ühikut. Just selline mahu arv on ära tõestatud näiteks läbi sellise katse: katsealustele loetakse ette 40 seostamata sõna. Inimesed mäletavad tavaliselt listi esimesi sõnu (s.o esmasuse efekt ehk me pöörame alguses rohkem tähelepanu, kui hilejm) ja viimaseid sõnu (need on värskemalt meeles, s.o värskuse efekt). Iga uus töömällu salvestatav sõna lükkab sealt välja mõne eelmise sõna. Ainsana ei lükata välja viimasena kuuldud sõnu. Töömälu mahtu saab suurendada rekodeerimise abil, st kuuldud ühikutest luua seoseid.
enamus teadlasi tunnistab objektiivseks ja õigeks * 3. Uurimisküsimuste püstitamise ja probleemide lahendamise viisi, mida tunnistab ainult piiratud grupp teadlasti 4. Uurimisküsimuste püstitamise ja probleemide lahendamise viis, mida teadlased peavad valeks ja ekslikuks 19. Ühiskond on stukturaal-funktsionalismi kohaselt 1. tasakaalustamata ning üksteisest seostamata sotsiaalsete struktuuride kogum 2. suhteliselt tasakaalustamata ning üksteisest sõltumatute sotsiaalsete struktuuride seos 3. tervikuna tasakaalustatud, kuid selle sotsiaalsed struktuurid on omavahel seostamata 4. suhteliselt tasakaalustatud ning üksteisest sõltuvate sotsiaalsete struktuuride seos * 20. Positivism tähendab 1. teadmist ühiskonnast, mis on ühiskonnale kasulik 2
protestandid ühena oma peatõdedest rõhutasid. T. More oli humanist, parlamendiliige, jurist. Tema peateose nimi on ,,Utoopia". Euroopa Liitu on võrreldud otsekui heaolulise Utoopia saarega, mille kallasteni kõik merehädalised (ja need, kelle häda nõnda suur ei ole) iga hinna eest ujuda püüavad. 9. M. de Montaigne. - M. de Montaigne oli filosoof ja literaat. Loomingu tähtsaim osa on ,,Esseed". See koosneb omavahel seostamata mõistklustest väga mitmesuguste filosoofiliste ning eluliste küsimuste üle. Montaigne arutleb kõikvõimalikel eluteemadel, kuid ,,Esseid" ühendab eelkõige mõtisklus inimese elu mõtte ja õnne võimaluse üle. 10. Rüütli- ja pastoraalromaan. - Romaan omandas oma tänapäevase kuju alates XV sajandi teisest poolest. Renessansi enim viljeldud romaaniliik oligi rüütliromaan. Nende romaanide kangelaste rüütellikkus oli väga lähedane renessansi ideaalile terviklikest
Klastrid, kõlaväljad. Esindajad: Iannis Xenakis. Eestist: Kuldar Sink(`Kompositsioonid 2 klaverile'). Eksperimentaalmuusika(e xpressio=väljendus) vastureaktsioon serialismile.Oluline on juhuslikkus(nt heliteose kõrgused ja vältused määrab müntide õhkuviskamine). Esindajad: John Cage(`4.33' teos,mille kujundavad juhuslikud helid). Happening ühendati muusika ja teatraalsus.osavõtjad lepivad toimuva suhtes üldjoontes kokku, samas on lavalt nähtav tegevus omavahel seostamata, kooskõlastamata. Eestis esimene avalik happening 1965. Esindajad: John Cage.(Instrumentaalteater happeningi Euroopa variant.Muusikat teatriliseeriti. Kuldar Sink). Aleatoorika juhusemuusika.Heliteose loomine ja ettekandmine sõltub juhusest. Esindajad: John Cage, Pierre Boulez. Eestist: Jaan Koha(`Rondo'), Kuldar Sink, Mati Kuulberg(`Attacca'). Konkreetne muusika kasutatakse peamiselt teatri- ja filmimuusikas.
Aga piisab sellest, et me arvame antud teksti poeetiliste hulka, kui tähenduslike elementide arv temas omandab võime kasvada. Ühtlasi muutub komplitseeritumaks mitte ainult elementide kvantiteet, vaid ka nende kombinatsioonide süsteem. F. de Saussure ütles, et kogu keele struktuur redutseerub sarnasuste ja erinevuste mehhanismiks. Luules omandab see printsiip palju universaalsema iseloomu: elemendid, mis ühiskeeles on omavahel seostamata, kuuludes eri struktuuridesse või koguni eri struktuuritasandeile, osutuvad luuletekstis kõrvutatuiks või vastandatuiks. Elementide kõrvutamis-vastandamisprintsiip on universaalne struktuurikujundav printsiip luules ja sõnakunstis üldse. Ta kujundab episoodide selle «haakumise», millest kirjutas L. Tolstoi, kes nägi selles teksti kunstilise tähendusrikkuse allikat. (Proosa puhul on olulisim süzeetasand.) 4
See kujund kannab endaga kaasas palju suuremat tähendust, ta on palju sügavam kui lihtsalt sõnade ''kirik'', ''tempel'' või mosee'' kasutamine.(Arden 2009, 55) Samas tuleb meeles pidada ka seda, et kui tegu on pimedaga, siis ei ole visuaalsest kujundist ilmset kasu. Lavale astuvad teised tajud ja mälustiimulid, nagu näiteks lõhn, puudutus, heli ja sõnad. (Arden, 2009, 56) 3.2 Assomeetod Argipäeval oleme pidevalt seotud ülesande ette jätta meelde loogiselt seostamata informatsiooni. Siia kuuluvad igasugused juhendid, tähtajad, koosolekud, statistika, hinnangud, isiklikud probleemid ja palju muud. Seesugust informatsioonil on tendents kasvada. Tähtpäevakalender, märkmik või mingi teine tavaline meetod üksi ei võimalda enam lisanduva informatsiooni, tähtaegade ja kohustuste dzunglist väljapääsu leida. Hädasti on tarvis mälutehnikat, mille abil need paljud erisugused informatsioonid kiiresti ja täpselt, lühikese ajaga ja mõjusalt meelde jätta
DURKHEIM(ENESETAPU UURIJA) Ühtesid sotsiaalseid fakte saab seletada teiste sotsiaalsete faktide abil. Ta väitis, et seletavask faktiks on sotsiaalne integratsioon. Sotsioloogilised teooriad: Ühiskonna uurimine algab üldiste arusaamadegaselelst kuidas ühiskonnaelu on korraldatud ja kuidas osalemine mitmesugustes gruppides mõjutab käitumist. Teooria on loogiliselt seotud väidete kogum, mis selgitab terviklikku sündmuste klassi. Ilma teooriata jääksid infokillukesed omavahel seostamata. Sotsioloogia rajajaks peetakse 19.saj elanud prantslast Auguste Conet'e Samal ajal tekkis ka seisukoht, et teadus võib olla väärtustevaba ja objektiivne- POSITIVISM. 22.09.2011 (vaesus, koolivägivald, perevägivald, jne) referaadi teemad. Determinism - midagi ei toimu juhuslikult, pooldavad põhjalikkust. Karl Marx (laste võõrandumine koolist) 1818-1883 Marxil on sotsioloogiselt teooria arendamisel 3 ... 1
7 - mõlema häire tekkes ja kulus osalevad geneetilised, arengu-, orgaanilised ja psühholoogilised faktorid. Unenäod Enamasti esinevad unenäod kiire une ajal. Paljud inimesed väidavad (eriti mehed), et nad ei näe und- tegelikult näevad kõik, seejuures korrapäraselt, ehkki hommikul tõustes ei mäletata. Väikeste laste (2-5a) unenäod on lühikesed ja koosnevad omavahel seostamata kujunditest. Ajapikku hakkab unes nähtav sarnanema lugudega, selles ilmnevad ka emotsioonid. 9-15a kujunevad unenäod täiskasvanute sarnaseks. Umbes 60-70% unenägudest on pildilised e visuaalsed; kuulmise, kompimise ja haistmisega seostuvad nad üsna harva. Enamasti on unenäod värvilised. Et unenägude selgus jääb ärkveloleku eredusele alla, siis näeme neid mõnevõrra tuhmimate piltidena (1). Unenägusid on läbi aegade püütud seletada. Psühholoogias juhtis unenägudele esmalt
Ta ei erista, millisest allikast sõnumid pärinevad Intregeerib erinevatest allikatest pärinevad sõnumid (ka siis, kui turundaja neid ei integreeri) Tarbija kui aktiivne info töötleja Tarbija on õppinud vastu võtma ainult nii palju infot kui minimaalselt tarvis Taju on tarbija jaoks reaalsus, „objetiivset reaalsust“ ei ole olemas Tarbija ei võta vastu eelnevate teadmistega vastuolus olevat, nendega seostamata või enda jaoks ebaolulist infot Sõnumid akumuleeruvad (kogunevad üksteise otsa), mitte ei asenda üksteist Turunduskommunikatsiooni plaan Mis on eesmärk? Eesmärk on kavatsus; kuhu ma tahan jõuda Eesmärk peab olema võimalikult spetsiifiline Eesmärki peab olema võimalik mõõta Kommunikatsiooni eesmärgid Eesmärgid peavad olema kooskõlas äriliste eesmärkidega ja tegema ühte järhevast:
- esitas primaarse ja sekundaarse mälu mõisted -taju, taju pikendus, ja tõeline mälu; viimast iseloomustab: asjad näivad kuuluvat minevikku; vajab meenutamiseks sobivaid ajendeid. Mälu täpsema struktuuri otsimise ja kirjeldamisega hakati tegelema alles 1950ndate a-te lõpul. Seni arvati üldiselt, et mälu on siiski unitaarne ehk ühtne süsteem. Milliseid mälu omadusi see katse demonstreerib? : 1) jääb meelde 1.katseseerias piiratud hulk elemente (seostamata sõnu) - 7+-2? 2) mahtu saab suurendada känkimise (chunking) teel. Nt 17-kohaline koodnumber, 19841742765831958, mõtestatud osadeks jagada... 3) Kui sõnad on omavahel seotud, siis saab info hulka suurendada (väline organisatsioon!) abstraktset sisu (mitte harjumuspärane tekst kuulaja jaoks) on raskem meelde jätta, kuigi materjali hulk (sõnade arv) sama 2. ja 3. katseseerias. (Need kes teavad Newtoni 2. seadust (,,eksperdid!), oli selge kontekst ning tulemus kõrgem!)
Vahekaugused kõrvalasuvatest ehitisosadest ±5 ±5 ±12 Vuugid ja seotis Suurim lubatud hälve, mm Kirjeldus Klass 1 Klass 2 Klass 3 Vuugi ja müüri kivirea kõrguse halve jeskjoonest ±2 ±3 ±5 Seostatud müüri vuukide halve püstsirgest ±3 ±8 ±12 Seostamata müüri vuukide halve püstsirgest ±2 ±5 ±8 Vuugi sügavus müüri pinnast ±3 ±3 ±3 Rõhtvuugi paksus ±3 ±3 ±3 Püstvuugi paksus ±5 ±5 ±8 Puudutab ainult puhasvuuktarindit Nähtavale jäävate tellistest silepinnaliste puhasvuukvaheseinte välimus
AJAD LIHTMINEVIK töötasin ei töötanud Lihtminevikku sobib kasutada, kui väljendatakse mingit minevikusündmust, seostamata seda olevikuga või mingi teise minevikuhetkega. Jüri käis eile siin. Komisjon kogunes igal esmaspäeval. TÄISMINEVIK (minevikus alanud tegevus jätkub.) olen töötanud ei ole töötanud Mari on töötanud arstina juba kümme aastat. Jüri on lõpetanud Tartu ülikooli. (Iseloomustatakse oleviku olukorda minevikus toimunu kaudu, Jüril on kõrgharidus.) *Seda probleemi uuritakse juba pikemat aega. > Seda probleemi on juba pikemat aega uuritud. *Raamatu tõlkis Peeter Mets.
See väljendab kõhklust või ebakindlust, nt Tenagu ütlesite midagi. Kahjuks esineb kõnekeeles ka palju tarbetut "nagutamist", s.onagu kasutamist siis, kui kõhklust või ebakindlust näidata ei tahetagi, nt Selle raha nadnagu varastasid. Su poeg nagu looderdab päevad läbi. Meil on nüüd nagu beebi majas ja raha vaja. Sellist pseudokõhklevat kõnemaneeri tuleks vältida. Üldlaiend võib olla ka lausekujuline. Et selline lause on põhilausega grammatiliselt seostamata, just nagu kiilutud põhilause sisse, siis teda nimetataksegi kiiluks Nt Peeter, ma pean silmas Juhani venda, lõpetab tänavu keskkooli. 30. Mis rühmadesse jagunevad alistussidendid? Liigid: 1) Rinnastussidendid · Rinnastavad sidesõnad ja, ning, ehk, või, aga, vaid jne. NB! näiteks, lisaks, see on (s.o), see tähendab (s.t) on üldlaiendid (konnektiivlaiendid): kõik lapsed, see on nii poisid kui tüdrukud. · Rühmsidendid ei...ega, kas...või, nii..
teadmised inimesel on Lahendamise viisid · Gestaltpsühholoogide tööd · Katse-eksituse teel, juhuslikult (st kombineerides ette antud arve, nendega manipuleerides võidakse juhuslikult saada õige tulemuse) · Reproduktiivselt, meeldejätmise abil. Ülesande lahendamisel ei kasutata eelnevaid teadmisi, vaid õpitakse uus lahenduskäik lihtsalt pähe (st õppides pähe rööpküliku pindala valemi, seostamata seda ristküliku omaga). · Produktiivselt, kasutades eelnevaid teadmisi ja nendest lahenduse tuletamine. Selleks on vaja probleemi restruktureerida. Vaid niisuguse lahendamise korral on inimene mõistnud ülesande struktuuri, mistõttu suudab kord leitud lahendusi kanda üle teistele probleemidele. Tihti jõutakse lahenduseni äkki, ning sellega kaasneb "ahhaa-elamus". Niisugust lahendamist nimetatakse ka intuitiivseks lahendamiseks (insight).
Relatsiooni kategooriatele vastavad: 3. Kogemusanaloogiad, mille printsiibiks on, et: “Kogemus on võimalik vaid tajude paratamatu seose kujutlemise teel” (B 218). Jutt pole niisiis mitte enam kaemustest ja tajudest, vaid kogemusest. Siin pole tegu enam mitte üksiku nähtumusega, vaid seadus- pärase seosega erinevate nähtuste vahel. Kui sellist seost poleks, oleks meie jaoks olemas mitte korrastatud objektiivne maailm, vaid üksnes erineva suurusega seostamata 6 Andrus Tool / Klassikaline saksa filosoofia / FLFI.01.020. nähtused. Kogemusanaloogiatel tuleb näidata, millised paratamatud aprioorsed seosed peavad antud olema, et oleks üldse mõteldav korrastatud kogemusmaailm. Analoogia tähendab kreeka keeles vahekorda, relatsiooni, proportsiooni. Selliseid kogemus- analoogiaid on kolm ning nad vastavad kolmele ajamoodusele – püsivusele, järgnevusele
ajakategooriaga seotud. • Keerukamate ajasuhete selgitamiseks ei piisa ainult tegevushetkest ja kõnehetkest, vaid appi tuleb võtta vaatlushetk ehk aeg, millest lähtudes tegevust vaadeldakse. • Olevik (preesens), minevik, tulevik; • Tuleviku vorme on keeltes vähem kui mineviku vorme; eesti keeles grammatiline tulevik puudub; • Minevik jaguneb: o Lihtminevik ehk imperfekt - väljendab minevikusündmust, seostamata seda olevikuga või mõne teise minevikuhetkega o Täisminevik ehk perfekt - annab edasi oleviku olukorda minevikus toimunu kokkuvõtte kaudu o Enneminevik ehk pluskvamperfekt - kasutus on analoogne täismineviku kasutusega, ainult et eelnevale tegevusele vaadatakse mitte oleviku, vaid mingi minevikuhetke seisukohast o Üldminevik ehk preteeritum Isik ehk persona
kuhjamine. Olulise lisaefekti annab metoodiliselt õige omandamine. Selle hulka kuulub omandamiseesmärgi selge määratlemine, plaanipärasus, materjali seostumine varasema teadmisega, süstematiseerimine, võrdlemine, võimalikult rohke mäluliikide kasutamine omandamisprotsessis. - On mõistetav, et mida suurem on materjali hulk, seda raskem on neid meelde jätta. Eriti raske on meeldejätta siis, kui materjal on võõras, omavahel seostamata, mõttelise ja loogilise sisuta. Mida enam on aga omandatava kohta teadmisi varasemast, seda kergemini seostub uus olemasolevaga. Mida suurem on õppija teadmiste pagas, mida rohkem on laiendatud oma teadmisi nii õppematerjali omandamise kui ka iseseisva täiendamisega, seda kergemini ja püsivamalt omandub ka vajalik materjal, sest assotsiatiivsete seoste struktuur on rikkalikum kui inimesel, kes peab selle kujundama mõne päevaga. Tuleb silmas pidada,
spiraalid. Spiraalidest kujunes välja kunstniku oma kaubamärk. Spiraalid kunstniku töödes kujunesid korrapäratult, spiraalide liikumine toimus kahes suunas:sissepoole ja väljapoole. Hundertwasser on ise kirjeldanud spiraali, kui ,,kaitsevalli oma keskkonna vastu." Hundertwasser näeb ennast nagu tuuma, kes on kaitstud ja isoleeritud, kui rakus või kuskil suletud alas. Peamine osa Hundertwasseri maalide efektist on värvid. Hundertwasser kasutas värve vaistlikult, seostamata neid kindla sümbolismiga või isegi oma leiutistega. Ta eelistas intensiivseid, kiirgavaid värve ja armastas komplementaarseid värve asetada üksteise kõrvale, et rõhutada spiraalide topelt liikumist. Samuti meeldis talle kasutada kulda ja hõbedat, mida ta pastana maali peale pani ning moodustas õhukese fooliumi kihi. Kaks suuremat motiivi läbivad Hundertwasseri maale: üks koosneb maailma vormidest, mis esindab vegetatiivset kasvu ja animistlikku
Näiteks võib tuua Eesti mitmete logistikaettevõtete pakutavad rahvusvahelise transpordi, ladustamise ja siseriikliku jaotuse terviklikud klientidele müüdavad paketid, mis on toodeteks tarbijate seisukohalt. Ettevõtte poolelt on aga tegu erinevate tehniliste toodete kombinatsiooniga, millest kujunevad välja klientidele pakutavad lõpptooted. Vastus küsimusele, kuidas jagada ettevõtte üldkulusid otseselt toodetele ja teenustele, on päris keeruline. Otseselt kaupade ja teenustega seostamata üldkulude jagamist lõpptoodetele ja -teenustele võibki teostada tegevuspõhise kuluarvestuse kohaselt. Meetodid täiendavad üksteist Oluline on rõhutada, et ABC-kuluarvestus ei asenda, vaid täiendab traditsioonilisi kuluarvestusmetoodikaid. Ettevõtte edukas juhtimine ei tohiks olla võimalik tuginedes ainult ühele kuluarvestuskontseptsioonile. Erinevad kuluarvestuse metoodikad (täiskulude arvestus, standardkulude arvestus,
7p töö vastab üldiselt teemale, õpilane esitab ülevaatliku kirjelduse, põhiseisukohad: · ajaline määratlus; · ajalooline taust (perioodi ülevaade, hinnang); 5p kirjutatakse lahti märksõnadena/alateemadena vastavalt konkreetsele teemale · teema element · teema element · teema element · teema element · teema element 6 punkti arutlus, analüüs, probleemi väljaarendamine 0p töö ei ole tervik, esitatud on omavahel seostamata tekst 1p töö on kirjeldava laadiga jutustus 2p probleem on käsitletud 3p on välja toodud teemakohased iseloomulikud jooned 4p alateemad on avatud tasakaalustatult 5p arutlus on analüüsiva iseloomuga: võrdlus, seosed 6p probleem on lõplikult välja arendatud: analüüs, põhjendused 4 punkti konkreetsed näited/faktoloogia 0p esinevad tõsised faktivead, näited ei ole teemakohased 1p esitatud on mõni üksik juhuslik fakt, mõned eksimused 2p esitatud on mõned teemaga seostatud faktid
Uue informatsiooni viimine ja kinnistamine mälu uute teaveesinduste moodustamise ja uue teave varem omandatuga seostamine. Omandamise tulemuslikkus sõltub organismi üldisest aktiivsusseisundist, psüühilise aktiivsuse suunamisest meeldejätmisülesandele, omandatava infomaterjali või toimingu soorituse kordamisest, omandatava materjali iseloom ja hulk. mnemotehnilised abivõtted – meeldejätmise ning hilisema meenutamise täiuslikuks muutmine vahetu mälu maht – seostamata teabeühikute maksimaalne hulk mälus (7 +/- 2 kompa) mälus informatsiooni säilitamine on aktiivne protsess repressioon – liiga säga või intensiivne meenutamine on traumeeriv ja lükkab mälust välja asja, mida soovitatakse sinna talletada. (tugevasti ebameeldiv, isiksuse terviklikkust lõhkuv, positiivset minapilti ohustav) 2) SÄILITAMINE muutused mida teeb mälus säiliv teave: reduktsioon (info mahu vähenemine)
esteetiline nauding esteetiline elamus esteetiline omadus 7. Selgitage E-hoiaku hedoonilise õigustamine põhisisu. Miks inimesed tahavad kontempleerida kunstiteost kontempleerimise enese pärast? … Vastus on muidugi see, et me saame sellest tegevusest heameelt, rahuldust, naudingut. 8. Selgitage looduse väärtustamise kolme viisi Saito järgi. 1) Looduse väärtustamine pildina.Näha loodusobjektis ainult tema maalilist välispinda, ilma seda millegagi seostamata 2) Looduse assotsiatiivne väärtustamine. Vähemmaaliliste kohtade väärtustamine looduses (ajaloolise, kultuurilise, kirjandusliku sündmuseabil). Loodusel puudub väärtus, kuni teda pole mõne kujuteldava või tegeliku teoga ’’inimlikustatud’’ või ’’pühisetud’’. 3)Looduse teaduslik väärtustamine. Looduse mõistmine nii nagu ta on, lahus inimese juuresolekust ja mõjust. 6. loeng: Esteetiline objekt 1
sõltumatuid stseene. Proosa poeetika Kirjanduse moodustavad autor, teos ja lugeja. Analüüsivõimalused Autorikeskne tähendus seotakse autori tahtega, otsitakse teosest autori sõnumit, teema viiakse paralleeli autori maailmavaate ja eluga Teosekeskne kirjandusteos on iseseisvat elu elav tähenduslik tervik teos võib sisaldada tähenduskihte, mida autor teadlikult ei lisanud. Tegelasi, teemat, ideed jne analüüsitakse autoriga seostamata. Lugejakeskne lugeja loob ise endale teose teose tõlgendus sünnib lugeja abiga. Autor Autori nimi on kaubamärk, mille järgi otsustatakse, kas lugeda raamatut või mitte. Autori rolli tähtsustamine ajajärkudel: Keskaeg looja oli üks jumal. Seega ei omanud autor väga suurt tähtsust, kuna jumala kätetööks peeti kõike. Renessanss looja rolli hakatakse omastama ka inimesele. Trükikunsti
Meenutavad rohkem taime kui looma. Kinnituvad merepõhjale pikema (kuni 1 m) või lühema (võivad veidi liikuda) varrekesega. Erinevalt teistest okasnahksetest on meriliiliate suuava suunatud ülespoole ning on ümbritsetud pikkade harunevate kiirtega. Toituvad filtreerimise teel. Suguorganid ei moodusta tervikut vaid suguproduktid valmivad hajusalt kehas. Sugurakud väljuvad kehajätketesse tekkivate lõhede kaudu. Sügoodist areneb ujuv vastne. Vastsel suuava puudub - on vaid soolega seostamata lohuke. HÕIMKOND KEELIKLOOMAD Seljakeelik, selgmine torujas KNS, neelupilud, saba Alamhõimkond MANTELLOOMAD Mitmesuguse kehalaadiga, eritunnuseks omapärane väliskest – mantel ehk tuunik N tavaline meritupp Alamhõimkond: SÜSTIKKALAD Kalajad mereloomad. N: süstikkala Alamhõimkond: KOLJUSED seljakeelik/selgroog, tsefalisatsioon, kõrgem NS, kolju, suletud vereringe KLASS PIHKLASED n limapihklane Sõlme moodustamise eesmärgid: keha limast puhastamiseks, vabanemiseks, toidu
Objekti nautimise taotlus on e-hoiaku üheks tarvilikuks tingimuseks. Esteetikud vaidlevad selle üle, mis eristab esteetilist naudingut mitte-esteetilisest naudingust. Naudingu allika määratlemine. Kas nauding tuleneb e-hoiaku objektist või e-hoiaku välistavast aspektist. 8. Iseloomustage looduse väärtustamise kolme viisi Saito järgi. Looduse väärtustamine pildina üheks viisiks on näha loodusobjektiks ainult tema maalilist välispinda, ilma seda millegagi seostamata. see viis soovitab läheneda loodusobjektidele kui ,,üldistele vormidele, tegevustele, kombinatsioonidele" ning ,,mitmesugustele vormi- ja värviseadetele". Maastikku tuleb vaadelda maastikumaalina. Looduse assotsiatiivne väärtustamine vähemmaaliliste kohtade väärtustamine looduses(ajaloolise, kultuurilise, kirjandusliku sündmuseabil). Loodusel puudub väärtus, kuni teda pole mõne kujuteldava või tegeliku teoga inimlikustatud või pühitsetud.
Kui kõik tabeli väljad ja nende nimed on vormil sobi vatel kohtadel, s i i s võib lisada pealkirjad, jooned, kastid ja mitmesugused kontrollelemendid. Nende valikuks on eripaneel, millel on 20 nuppu. Ülemine noolega nupp on objektide valikuks, nihutamiseks ja redigeerimiseks. Enne neid tegevusi tuleb see sisse lülitada. Vasakus veerus on ülevalt a l l a : objektide valik, väljade nimed, valikugrupp, raadionupp, kombineeritud loetelu, käsunupp, seostamata objektide raam, leheküljevahetus, alamvorm või aruanne ja nelinurk (kast). Paremas veerus on: nupp Control Wizards, mis abistab keerukamate objektide lisamisel, tekstikast (tabeli v ä l i ) , lülitusnupp, kontroll-kast, loetelukast, p i l t , seostatud objekti raam, leheküljelipikud, joon ja viimasena nupp lis a- kontrollelementide valikuks. Viimaseid on mitukümmend. Nagu sellest loetelust nähtub, on vormidel käsutatav objektide arsenal aukartustäratavalt suur.
Meenutavad rohkem taime kui looma. Kinnituvad merepõhjale pikema (kuni 1 m) või lühema (võivad veidi liikuda) varrekesega. Erinevalt teistest okasnahksetest on meriliiliate suuava suunatud ülespoole ning on ümbritsetud pikkade harunevate kiirtega. Toituvad filtreerimise teel. Suguorganid ei moodusta tervikut vaid suguproduktid valmivad hajusalt kehas. Sugurakud väljuvad kehajätketesse tekkivate lõhede kaudu. Sügoodist areneb ujuv vastne. Vastsel suuava puudub - on vaid soolega seostamata lohuke. 16. Hõimkond: keelikloomad (Chordata) 1. seljakeelik 2. selgmine torujas KNS 3. neelupilud 4. saba 16.1. Alamhmk. mantelloomad (Urochordata (Tunicata)) Mitmesuguse kehalaadiga, eritunnuseks omapärane väliskest mantel ehk tuunik N: tavaline meretupp 16.2. Alamhmk. süstikalad (Cephalochordata) Kalajad mereloomad. N: süstikkala 16.3
Just suhteliselt hiljuti süstemaatiliselt koguma hakatud sotsiaalstatistilised andmemassiivid tegid võimalikuks inimeste ühiskondliku kooselu ning selle üksikute valdkondade ja protsesside kirjeldamise. Sai võimalikuks hakata uurima seoseid seni vahetule tunnetusele kättesaamatu sotsiaalse terviku elementide vahel. Statistika peeglis avanenud pilt oli vapustav. Osutus, et kogumuslikult, individuaalse vaatluse seisukohalt juhuslikud vastastikku seostamata sündmused alluvad suures kogumis kindlatele seaduspärasustele. See teadmine lõi omakorda eeldused ühiskonna kui iseseisva reaalsuse olemasolu tunnustamiseks. Sugenes veendumus, et ühiskonnas, inimeste ühiskondlikes kooslustes samuti nagu füüsikalise mateeria sfääris ning looduses on nähtused ja protsessid omavahel põhjuslikult seotud, et igal tagajärjel on põhjus iga põhjus kutsub kõrvalekaldumatult esile tagajärje.
Närvijuhteteed, mis kannavad käenahal olevatest retseptoritest signaale tassi omadustest sinu ajju, on aferentsed. Juhteteed, mille kaudu saabub ajust lihasteni juhis tassi lahtilaskmiseks on eferentsed 33.Suurema intensiivususega stiimuli eristuslävega võrreldes on väiksema intensiivsusega stiimul eristuslävi ( see oli vale sama suur). 34.Milline järgnevatest ei ole Baddeley ja Hitchi töömälu mudeli component? Lühiajaline hoidla 35.Kui varem seostamata representatsioonid hakkavad omavahel seostuma, siis võib tegu olla (see ei olnud õige ainult taipamisega). Assotsiatsiivse õppimise, aga mitte taipamise puhul tekib seos ( see oli vale äkiliselt) 36.Mentaalne rotatsioon on kujutletava objekti pööramine oma vaimusilmas. 37.Täida lüngad. E. Tulvingu poolt kirjeldatud mäluliikide nimetustega. Sain pangast uue PIN-koodi. Õppisin selle pähe ja võin seda oma peas korrata numbritena tänu semantilisele mälule
huvipuudus jne) a.i.1.a.i.2. Kordamiste arv ja omandamise metoodika. Omandamist hõlbustavaks on mnemoonika ehk mnemotehnika. See on mitmesuguste mehhaaniliste ja vaimsete abivõtete süsteem, mis hõlbustab meeldejätmist ja võimaldab suurendada mälu mahtu, kestust ja täpsust, kasutades ära lisaassotsiatsioone,materjali oskuslikku rühmitamist jms. a.i.1.a.i.3. Materjali hulk ja iseloom. Täiesti uue või omavahel mõtteliselt seostamata materjali omandamisvõime iseloomustamiseks kasutatakse ,,vahetu mälu mahu" mõistet. Vahetu mälu tüüpilist mahtu määratletakse sageli nn. ,,maagilise arvuga" (George Miller), mis näitab infoühikute hulka, mida inimesed on võimelised vahetus mälus säilitama. Psühholoogiliseks infosisaldusühikuks ei ole mitte bitt vaid komp ehk känk. Ühe komba infosisaldus võib
Siduda tõe otsinud ideega võimutahe. Slavoj Zizek (1949-) sloveenia filos. ,,THE SUBLIME OBJECT OF IDEOLOGY" 1989 - ideoloogia kogemus midagi, mis on täiesti suur ja jõuline ilma igasuguse taju ja eesmärgi arusaadavus. Esimene peatükk algab analüüs "Kuidas Marx Invent Sümptom?" Zizek võrdleb mõistet sümptom, mis töötab nii Marxi kui ka Freud käesolevas paragrahvis. on avastanud peidetud "tuuma" tähenduse taga ilmselt seostamata "vormid" kaupade (Marx) ja unistused (mida Freud).Tuuma sisu kauba ja tööjõu oleks unistus on oma varjatud tähendust. Suur Teine: Tüüpiline on kujutlus heast saarest. Suur Teine võib olla eksiteel, aga meil on kujutlus sellest, et tal on põhimõttelislt õigus. Seadus toimib praegu teistmoodi, kui siis kui ta kehtestus. Ta kehtestus vägivallla kaudu: seadusesisesed ja -välised. Seaduse edasine funktsioon: ühiskond varjab, et ta on seotud vägivallaga
sotsiaalse kella tiksu, mis näitab peamisi verstaposte täiskasvanu elus. Me kõik kanname sotsiaalset kella, mis annab meile teada, kas me oleme elu verstapostideni jõudnud õigeaegselt. Formaalselt võib täiskasvnuea jagada 3-ks: 1. varane-20-39 2 .keskmine-40-59 3. hiline- >60 6.7.1. Areng varases täiskasvanueas. Täielik arenemine täiskasvanuikka eeldab meisterlikkust 4 arenguülesandes: 1. "Unelma" määratlemine- tegelikkusega algselt seostamata täiskasvanulikud saavutused ning tähtsaimaks omaduseks on inspireerida inimest tema praegusteks tegudeks. Unelm võib täitumata jääda või alluda muutustele. 2. Vanema nõuandja (mentori) leidmine- tema peamiseks ülesandeks ülemineku võimaldamine vanema-lapse suhetest täiskasvanud eakaaslaste suhetele. 3. Karjääri loomine. Super (1957) tõi välja töise elu 5 staadiumit, keskendudes inimese eneseteostumisele ja enesele kohase ameti leidmisele: 3.1
kutsub esile ka teise aktualiseerimise. Assotsiatiivne eksperiment Carl Gustav Jungi projektiivtesti vorm isiksuse varjatud afektiivsete komplekside väljaselgitamiseks. (ütled kass vastab koer, ütled lumi vastab valge ) Tahteline omandamine , Tahtmatu omandamine Mnemotehnika /mnemoonika omandamist hõlbustab meeldejätmisoskus. Nt ,,kohtade meetod". Mälu maht vahetu mälu maht: täiesti uue või omavahel mõtteliselt seostamata materjali (arvud, sõnad, terminid võõrsõnad) omandamisvõime. ,,maagiline arv" NN maagiline arv 7+_2 näitab infoühikute hulka, mida inimesed on võimelised vahetus mälus säilitama. Komp (känk) psühholoogiline infosisaldusühik. Ühe komba infosisaldus võib varieeruda: tähtis on see, et isiku jaoks on tegemist ühe mõtestatud tervikuga. (sõna, sümbol, lühend, tuttava tänava vaade pildil jne). Säilitamine Kui mälu ei kahjustu, võib säilimine olla väga kestev
ka teise aktualiseerimise. Assotsiatiivne eksperiment Carl Gustav Jungi projektiivtesti vorm isiksuse varjatud afektiivsete komplekside väljaselgitamiseks. (ütled kass vastab koer, ütled lumi vastab valge ) Tahteline omandamine , Tahtmatu omandamine Mnemotehnika /mnemoonika omandamist hõlbustab meeldejätmisoskus. Nt ,,kohtade meetod". Mälu maht vahetu mälu maht: täiesti uue või omavahel mõtteliselt seostamata materjali (arvud, sõnad, terminid võõrsõnad) omandamisvõime. ,,maagiline arv" NN maagiline arv 7+_2 näitab infoühikute hulka, mida inimesed on võimelised vahetus mälus säilitama. Komp (känk) psühholoogiline infosisaldusühik. Ühe komba infosisaldus võib varieeruda: tähtis on see, et isiku jaoks on tegemist ühe mõtestatud tervikuga. (sõna, sümbol, lühend, tuttava tänava vaade pildil jne). Säilitamine Kui mälu ei kahjustu, võib säilimine olla väga kestev
Valikugrupp Lülitusnupp Valikunupp Kontrollkast Kombineeritud loetelu Loetelukast Käsunupp Kujund, pilt Seostamata objekt Seostatud objekt Leheküljevahetus Leheküljelipikud Alamaruanne Joon Ristkülik Joonis 8.34 Tööriistakast 8.3.7. Aruande objektide lisamine
Assotsiatiivne teooriad. Ebbinghaus märkas, et õppematerjal jääb paremini meelde, kui seda korratakse kõvsti, võrreldes vaikselt omaette lugemisega. Samuti uuris ta esimesena jaotatud ja kokkusurutud ajas õppematerjali õppimist, näidates, et lühiseanssidena pähe õpitavate silpided kordamine annab häid tulemusi. Arvatakse, et unustamist põhjustab pigem äsja õpitud uue materjali halvav mõju vana meenutamisele kui materjali kustumine meie mälust. See kehtib siiski vaid seostamata materjali mehhaanilise õppimise kohta. Tähendusliku õppimise puhul soodustab samalaadse materjali järgnev õppimine hoopiski eelnevalt õpitu meelespidamist. Konstruktivistlik teooria. Barlett uuris kuidas katseisikud jätavad meelde jutustusi. Sellest järeldus, et in-d konstrueerivad tähenduse, mis on nende jaoks usutav ja kooskõlas varasemate kujutlustega. Sageli ei pruugi nende teadvuses tekkinud uued kujutlused kokku langeda teksti autori esitatu või taotletuga
annaabi.ee 
