Uni ja unenäod, probleemid unega (0)

Uni ja unenäod
Ma valisin selle teema, kuna esiteks mul on unega probleeme, et ma ei jõua magada nii palju kui vaja oleks. Teiseks ma lihtsalt lugesin paar lauset õpikust selle kohta ning see oli nii huvitav, et ma tahtsin selle kohta kirjutada. Kolmandaks haarasin teemasse kaasa veel unenäod sellepärast, et mulle meeldib unenägusid näha ja tahaks neid ka mäletada.
Varem ma teadsin , et me näeme öösel unes rohkem kui ühe unenäo, kuid mitte nii täpselt nagu nüüd teada sain. Varem teadsin/arvasin ka, et unenägu, mida sa näed, juhtub sul kunagi elus kindlasti ja ka seda, et sa näed unes, mida sa tahad näha. Ma kunagi kuulsin mingi sõbra käest, et unenägu mida sa näed kolm korda läheb kindlasti täide. Teadsin, et noored inimesed vajavad uneaega rohkem kui vanemad inimesed ja inimene magab keskmiselt 8 tundi ööpäevas. Püstises asendis ei saa magada, sest lihased lõtvuvad ja vajavad puhkust. Hea unega inimesed on õnnelikumad, kuigi ma vahepeal kahtlesin selles aga nüüd sain kinnitust sellele kahtlusele. Unenägudega käivad kaasas vahel ka mitmesugused liigutused. Mõned inimesed räägivad unes, teised liigutavad unes üksikuid kehaosi ja on olemas ka inimesi, kes magades tõusevad üles, panevad ennast riidesse, kõnnivad ringi, teevad midagi jne. Neid inimesi nimetatakse "kuutõbisteks". Nimetus "kuutõbine" on tekkinud rahva arvamusest, et selle nähtuse põhjuseks on kuu, mis on paistnud magajale. Uni aitab hoiduda aktiivsusest ja säilitada energiat, olles eriti vajalik võimalike vaenlaste ja toidu vähesuse korral.
Uusi asju sain ma väga palju teada. Ma toon osad faktid nendest välja. Keskmine inimene on 70-ndaks eluaastaks näinud umbes 150000 unenägu. Magaja juures on omane ka muutused hingamises ja pulsi sageduses. Hingamine on 18 kuni 20 korra asemel ainult 14 kuni 15 korda minutis , pulss on langenud täiskasvanuil 70-lt 60-le ja lastel 100-lt 89-le. Üldine keha temperatuur langeb umbes poole kraadi võrra. Seda ma teadsin, et hingamine muutub aeglasemaks, aga et ka pulss langeb, ma ei teadnud . Inimene kannatab palju kauem toidu puudust kui une puudust. Mõned uurijad on leidnud, et kui ülesärkamise järel uuesti magama jääda, siis järgneb sellele jälle unesügavuse maksimum, kuigi väiksem ja lühema kestvusega. Sain teada ka, et alguses on uni võrdlemisi kerge ehk pealiskaudne , kuid siis hakkab selle sügavus ruttu kasvama, jõudes umbes ¾ tundi peale magamajäämist maksimumini, püsib seal umbes pool tundi ja hakkab seejärel ruttu langema ning mitme tunni jooksul kuni hommikuni on uni jälle võrdlemisi kerge ehk pealiskaudne. Unenägudes esinevad kujutlused mitme meele alalt, kõige sagedamini nägemise ja kuulmise , palju harvemini kompimise ja liigutusaistingute ning väga harva maitsmise ja haistmise alalt. Unenäokujutlusega liituvad sageli ka igasugused mõtted, tundmused ja soovid. Unenäokujutlused on sageli äärmiselt elavad, sama elavad kui meie tajud. Kuid mõnikord on selge ainult osa kogu unenäostseenist, kuna kõik muu jääb enam või vähem tagaplaanile. On olemas ka juhtumeid, kus meie mõte töötab unes päris korralikult. Näiteks üks füüsik näeb unes, et tema ees klaasist nõus põleb vee all tuli. Ta hakkab mõtlema, et kuhu jäävad gaasid, mis tekivad põlemise tagajärjel? Ja kohe näeb ta, et veepinnale hakkavad tõusma gaasimullid . Unenäo lähtepunktiks võib olla mingi magaja meeltele mõjuv ärritus ja unenägu oma sisult osutuda kõigepealt antud ärrituse täienduseks, selle fantastiliseks ja hallutsinatoorseks tõlgendamiseks. Selline side unenäo ja teatava ärrituse vahel paistab sagedasti silma juba iseenesest. Näiteks meil hakkab külm, kui on maha libisenud tekk ja me näeme unes, et kõnnime puudulikus rõivastuses tänaval või näiteks haigele pannakse jalgade alla pudelid kuuma veega ja ta näeb, et käib tuldpurskava vulkaani kraatril ja maapind tema jalge all on tuline. Und on vaja meie seesmiste jõuvarude taastamiseks. Kui inimene ei maga pikemat aega, ilmnevad tal psüühikahäired. Uni algab aeglase unega, mille käigus aju elektriliste lainete võnkeperiood suureneb. Kuna aju elektriline aktiivsus muutub une ajal pidevalt, siis jagatakse aeglase une seisund omakorda neljaks staadiumiks. Esimeses staadiumis valdab inimest unisus . See kerge une staadium kestab umbes 2 minutit ja selle ajal võidakse näha mitmesuguseid fantastilisi pilte, tajuda kukkumistunnet, võpatada või tunda end hõljuvat nagu kaaluta olekus. Esimese staadiumi jooksul kaovad ärkvelolekul valitsenud alfalained, keha lõdvestub üha enam ja siis jõutakse ligi 20 minutiks teise ehk uinumise astmesse, millele on tüüpilised veidi suurema sagedusega lained. Kahes esimeses staadiumis aeglustuvad südame töö ja hingamine, silmad võivad suletud laugude taga veidi liikuda . Seejärel läbitakse kiiresti 3. aste ja jõutakse kiiresti sügava une staadiumi ehk deltaune staadiumi. Kolmandat ja neljandat astet iseloomustavad aeglased suure amplituudiga deltalained. Tavaliselt käsitletakse neid koos. Kokku kestavad nad ligemale 30 minutit. Aju on aktiivne ning ka lihaste toonus pole oluliselt muutunud, seetõttu on just sel ajal võimalik unes käimine ja unes rääkimine. Pärast deltaund tuleb nn üleminekuseisund, mis sarnaneb aeglase une astmega. Järgneb kiire uni ehk paradoksaalne une seisund, mis oma suurema lainesageduse poolest on võrreldav ärkvelolekuga, tegelikult, aga tähendab sügava une järku. Kui aeglase une viimastes staadiumides püsisid silmamunad paigal, siis nüüd liiguvad nad kiiresti. Aeglane ja kiire uni vahelduvad ja koos moodustuvad nad täiskasvanud inimesel 90-100 minutilise tsükli, öö jooksul järgneb üksteisele 4-5 tsüklit. Kõige olulisemad on delta- ja kiire uni. Kiire une puudujääk võib põhjustada psüühikahäireid, hallutsinatsioone, muutusi käitumises, võib ilmneda agressiivsust või suurenenud seksuaalsust. Vaimne aktiivsus ja emotsionaalne stress suurendavad tavaliselt vajadust kiire une järele. Väikeste (2-5 aastaste ) laste unenäod on tavaliselt lühikesed ja koosnevad omavahel seostamata kujunditest. Ajapikku hakkab unes nähtav üha sarnanema lugudega ja selles ilmnevad ka emotsioonid. 9. ja 15. eluaasta vahel kujunevad unenäod juba enam-vähem samasuguseks nagu täiskasvanul.
Olen nõus sellega, et vahel on selge üks osa kogu unenäostseenist, kuna ma olen seda ise väga palju kogenud. Unenäod on värvilised.
Huvitvad juhtumid: Unenägude uurija Maury nägi unes (umbes 1840 a.), kuidas ta üle mõisteti kohut ja ta hukkamisele määrati. Ta nägi üksikasjalikult kuidas teda tapalavale viidi, timukas ta laua külge sidus ja tapakirve langetas . Ta tundis isegi kuidas tema pea lahutati ta kehast. Pärast suures hirmus ärkamist tundis ta oma kaelal voodi-eesriide keppi, mis oli kukkunud tema kuklale nagu giljotiini kirves.
Ei ole nõus sellega, et unenägudel on alati mingid kindlad tähendused. Selle teema kohta pole ma rohkem uurinud, kuid olen kuulnud sõprade käest, lugenud internetist, ajalehtedest ning ajakirjadest.
Greete Liht 10B
7. 12. 2008