Uni (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

14

ppt

Uni ja Uimastid

Psühholoogia kokkuvõte Hardi Talv 10.R klass Rakvere Reaalgümnaasium Rakvere 2010 1. Teadvus 2. Uni 3. Aeglane uni 4. Kiire uni 5. Unehäired 6. Unenäod 7. Uimastid 8. Uimastite liigid  Uni ja uimastid tunduvad esialgu täiesti erinevad asjad aga neil on ühised omadused Aluseks on teadvus, teadlikkus iseendast ja oma keskonnast. Teadvuse seisundid: uni, hüpnoos, uimastid ja meditatsioon Magades ja uimastite mõju all olles on inimese teadvus erinev ärkvelolekuteadvusest  Miks me magame? Ühe teooria järgi kaitseb uni olendeid sel ajal, kui ärkvelolemine oleks liiga ohtlik Teise teooria järgi vajatakse und sisemiste jõudude taastamiseks Noored vajavad pikemat und, sest uneaega kasutab organism kasvuhormoonide sünteesiks · Uni algab aeglase unega · Aeglases unes esineb 4 staadiumi

Psühholoogia

1

docx

Psüholoogia 10. klass - Teadvus, uni

MIS ON TEADVUS? ­ TEADLIKKUS ISEENDAST JA OMA KESKKONNAST. MIS ON ÄRKVELOLEKUTEADVUS? ­ KUI OLEME ÄRKVEL JA PIISAVALT ERKSAD NING TAJUME ENNAST JA KESKKONDA. KAS ME TEADVUSTAME ÄRKVEL OLLES KÕIKE? MIKS? ­ EI; 1) ME EI MÕTLE OMA KEHAST TOIMUVATELE PROTSESSIDELE; 2) OSA TEGEVUSI VÕIB MUUTUDA AUTOMAATSEKS JA ME EI TEADVUSTA NEID ENAM. MIKS ON UNI OLULINE? ­ 1) UNI KAITSEB MEID SEL AJAL, KUI ÄRKVELOLEMINE JA RINGIKÄIMINE OLEKS VÄGA OHTLIK (AITAB HOIDUDA AKTIIVSUSEST JA SÄILITADA ENERGIAT); 2) UND ON VAJA MEIE SEESMISTE JÕUVARUDE TAASTUMISEKS; 3) TAASTAB KNS'I, MEELEELUNDITE JA LIHASKONNA JÕUVARUSID; 4) SOODUSTAB MÄLU, ERITI PÜSIMÄLU KINNITAMIST. MILLEST SÕLTUB UNEVAJADUS JA KUI PALJU PEAKS MAGAMA? ­ 1) SÕLTUB SELLEST, KUI PALJU PÄEVA JOOKSUL ENERGIAT KULUTATAKSE, ET SEDA ÖÖSEL TAASTADA; 2) TURVALISUSEST; MAGAMA PEAKS UMBES 7-8H

Psühholoogia

17

doc

Teadvuse seisundid

Ka ärkvelolekul ei teadvusta inimene kõike. Pikaajalise harjutamisega võib osa tegevusi muutuda automaatseks (me ei teadvusta neid enam): arvutil trükkimine, jalgrattaga sõitmine. Muutuse olulisust kogeme kohe, kui püüame mingile hästiõpitud oskusele keskenduda ­ selgub, et võime kergesti eksida: trükkida vale tähe, kukkuda jalgrattalt jne (1). Võime kogeda ka teistsuguseid teadvuse seisundeid, mis on iseeneslikud (spontaansed): unistamine, uni ja unenäod või tahtlikult esile kutsutud: hüpnoos, meditatsioon ja mitmete ainete tarbimisest tingitud seisundid (1). 2 UNI JA UNENÄOD Ühenduses perioodilise päeva-öö vaheldumisega on eriline perioodiline nähtus inimeste ja loomade elus, mida nimetatakse uneks. Inimese uni kestab keskmiselt 8 tundi ööpäevas. Vanematel inimestel kestab vähem, lastel rohkem

Psühholoogia

24

docx

Uni ja unenäod referaat

Võru Täiskasvanute Gümnaasium UNI JA UNENÄOD Referaat Koostaja: Maris Tõnise 10.klass Juhendaja: Ene Laane Võru 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1Uni...................................................................................................

Inimeseõpetus

3

doc

Teadvus

5. Kirjelda näite abil, mida tähendab "sõlmimisprobleem" teadvuseteaduses? Informatsioon ümbritseva maailma kohta on hajutatud erinevate aju osade vahel. Nt nägemisväljast luuakse ajus üle 30 erineva "tõmmise" (representation), mis kõik pisut erineval viisil kaardistavad nägemisvälja ning need saadetakse erinevatesse ajuosadesse. NÄIDE?? 6. Too näiteid erinevate teadvusseisundite kohta? · Uni · Virgsus · Ülivirgsus · Kooma · Hüpnoos · Alkoholijoove · Narkojoove · Psühhoos · Ajukahjustuste järgne teadvustamatus (nt blindsight) · jne 7. Kirjelda, kuidas on võimalik uurida eneseteadvuse olemasolu näiteks lastel ja primaatidel? Levinud on peeglitest: uuritavate otsmikule tehakse nende teadmata maitsetu, nahal tundetu ja lõhnatu punane laik, mida ilma peeglita näha võimalik ei ole. Kui laps/primaar peegli ette satub, on

Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon

11

doc

Uni ja unenäod

......................................................................................6 Unenäod............................................................................................................................... 7 Unetüübid.........................................................................................................................7 Unenägude tähendus........................................................................................................ 8 Teadlik uni....................................................................................................................... 8 Seiklus ja huvi..............................................................................................................9 Sotsiaalne praktika.......................................................................................................9 Õudusunenägude peatamine.......................................................................................

Psühholoogia

15

doc

Uni ja unenäod ning une jagunemine

Sisukord · Uni ja Une staadiumid..............................................................................LK 2 · Miks on uni vajalik?..................................................................................LK 3 · Bioloogiline kell..........................................................................................LK4 · Une kestust mõjustavad tegurid...............................................................LK5 · Miks uni ei tule? unepuudus.....................................................................LK6 · Une häirete ravi, unenäod.........................................................................LK7 · Unenägude lahtimõtestamine................................................................LK 8-9 · Õudusunenäod....................................................................................LK 10-11 · Kokkuvõte.............................................................

Kehaline kasvatus

3

doc

Uni ja unenäod, probleemid unega

aga nüüd sain kinnitust sellele kahtlusele. Unenägudega käivad kaasas vahel ka mitmesugused liigutused. Mõned inimesed räägivad unes, teised liigutavad unes üksikuid kehaosi ja on olemas ka inimesi, kes magades tõusevad üles, panevad ennast riidesse, kõnnivad ringi, teevad midagi jne. Neid inimesi nimetatakse "kuutõbisteks". Nimetus "kuutõbine" on tekkinud rahva arvamusest, et selle nähtuse põhjuseks on kuu, mis on paistnud magajale. Uni aitab hoiduda aktiivsusest ja säilitada energiat, olles eriti vajalik võimalike vaenlaste ja toidu vähesuse korral. Uusi asju sain ma väga palju teada. Ma toon osad faktid nendest välja. Keskmine inimene on 70ndaks eluaastaks näinud umbes 150000 unenägu. Magaja juures on omane ka muutused hingamises ja pulsi sageduses. Hingamine on 18 kuni 20 korra asemel ainult 14 kuni 15 korda minutis, pulss on langenud täiskasvanuil 70lt 60le ja lastel 100lt 89le. Üldine keha

Psühholoogia

Kommentaarid (0)