100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-12-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
86 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Katrinza
Õppematerjali autor
NÄRVISÜSTEEM Kesknärvisüsteem Piirdenärvisüsteem Peaaju Seljaaju Koosneb närvidest, neuroni pikkade jätkete kiudude kimpudest. Suuraju Selgrookanalis paik- Vaheaju nev nöörikujuline Keskaju närvirakkude kogum Piklikaju Väikeaju Refleksid Refleksid on närvisüsteemi talituse põhivaldused. Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele. Refleksid väljenduvad kas liigutustena või siseelundite talitluse muutusena. Osa reflekse on kaasasündinud ehk pärilikud- tingimatud, nt neelamisrefleks, osa kaasasündinud reflekse säilib kogu elu, osa ainult lapseeas. Teine osa refleksidest omandatakse elu jooksul- tingitud, kujunemine algab pärast sündimist, nt ohtudest põhjustatud valurefleksid. Refleksikaar
Suuraju koores asuvad erinevaid ülesandeid täitvad ajukeskused. Mälu kogetud info salvestamine, meenutamine, kasutamine Närviimpulss - närvirakkudes toimuva lühiajalise ja väga nõrga elektrilise muutuse edasikandumine mööda närvikiude ning ühest närvirakust teise. Kahe närviraku vahel on pisut ruumi, kui ülekandeainet on kogunenud vabasse ruumi piisavalt, erutab see järgmist närvirakku ja vallandab elektrilise impulsi. vegetatiivne närvisüsteem - piirdenärvisüsteemi osa, mis juhib tahtele allumatut siseelundite, silelihaste, mitmesuguste näärmete talitust. Selle talitus on automaatne. Selles eristatakse kahte vastandliku toimega osa: üks võimendab, intensiivistab siseelundites toimuvaid protsesse, teine põhjustab rahunemist ja lõõgastumist. somaatiline närvisüsteem piirdenärvisüsteemi osa, mille moodustavad liikumis- ja meeleelundite närvid, korraldab suhtlust välismaailmaga
Närvisüsteem võtab osa kõigi elundite talituse juhtimisest ja kooskõlastamisest. Organismi talitust juhivad nii närvid kui ka hormoonid. Kesknärvisüsteem koosneb peaajust ja seljaajust. Piirdenärvisüsteemi mood. närvid, mis ühendavad pea- ja seljaaju kõigi keha piirkondadega. Kesknärvisüsteem juhib kogu organismi tegevust. Aitab kooskõlastada erinevate kehaosade tegevust ja aitab kohaneda organismil keskkonnatingimustega. KN-süsteem võtab vastu meeleelunditelt saabunud inffi, analüüsib seda ja siis edastab närve mööda organitele vajaliku info. KN-süsteemi põhiosaks on koljus paiknev peaaju, mis juhib ja kontrollib kogu organismi talitust.
Referaat bioloogias NÄRVID NÄRVID Inimesele mõjuvad pidevalt välisärritajad. Meeleelundid muudavad neid kehasisesteks signaalideks, mis juhitakse peaajju. Aju saadab tegutsemis käsud elunditesse. Kõiki neid tähtsaid signaale kannavad edasi närvid, mis läbivad kogu meie keha. Nad koosnevad suurest hulgast kiududest, mille läbimõõt on 1/100 millimeetrit. Meie närvisüsteemi peajuhe on seljaaju. Tunde- ehk sensoorsed närvid juhivad signaale meeleelunditest ajusse kiirusega 15-60 meetrit sekundis. Liigutus e. motoorsed närvid toovad käsud ajust lihastesse üle 100 meetri sekundis. Korralduste edastamine siseelunditele läheb veidi aeglasemalt, 1-5 meetrit sekundis. NÄRVISÜSTEEM Närvisüsteem on kogu keha talitlust reguleeriv ja koordineeriv süsteem. 19.saj. alguses polnud veel teada, kas rakuteooria on rakendatav ka närvisüsteemi puhul. 1836.a
Bioloogia kontrolltöö NÄRVISÜSTEEM Organismi talitlust juhivad nii närvid kui ka hormoonid. Närvisüsteem jaguneb kaheks osaks: KESKNÄRVISÜSTEEM (peaaju, seljaaju) ja PIIRDENÄRVISÜSTEEM(somaatiline, vegetatiivne). Närvisüsteemi ülesanded: · Reguleerib elundite talitlusi · Kooskõlastab elundkondade talitlusi · Seob organismi väliskeskkonnaga · Võimaldab organismil kohaneda muutuvate keskkonnatingimustega · Võtab vastu meeleelunditelt saadud informatsiooni, analüüsib seda ning edastab närve mööda organitele vajaliku info. PEAAJU
kesknärvisüsteemi ja ülejäänud organismiosade vahel. Koosneb üle kogu keha paiknevatest närvidest, mis ühendavad kõiki keha organeid kesknärvisüsteemiga Närvirakud: jätketeks on neuriit(närviimpulss liigub rakust välja) ja dendriit(võtab impulsi vastu), närvirakkude jätked on närvikiud (ühed juhivad impulsid organitest pea- ja seljaajusse, teised kesknärvisüsteemist elunditesse). Närviimpulss ehk mööda närvirakku liikuv elektriline signaal. Somaatiline närvisüsteem on liikumis- ja meeleelundite närvide moodustatud kehaline närvisüsteem, mis reguleerib tahtlikke liigutusi. Autonoomne närvisüsteem juhib tahtele allumatut siseelundite, silelihaste ja näärmete talitlust. Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist endast pärinevale ärritusele. Mööda REFLEKSIKAART liigub refleksi korral erutus ehk närviimpulss. MEELEELUNDITE abil tajume me ümbrust ning säilitame keskkonnaga kontakti. Inimesel
AV III Mairo Hanninen NÄRVISÜSTEEM Referaat Juhendaja: Ene Takk Paide 2011 SISUKORD · Närvisüsteem...................................................................................................................3 · Kesknärvisüsteem (KNS) ...............................................................................................4 · Närvirakud ja närvid ......................................................................................................6 · Piirdenärvisüsteem (PNS) ja refleksid ...........................................................................7
seljaaju. -kesknärvisüsteemi ülesanded on juhtida organismi tegevust, aidata kehal kohaneda muutuvate keskkonnatingimustega ja võtta vastu meeleelunditelt saabunud info, analüüsida seda ja saata käsklus edasi vastavale kehaosale. -kesknärvisüsteemis saab eristada hallainet, mis koosneb närvirakkude kehadest ja valgeainet, mis on moodustunud närvirakkude jätketest. -piirdenärvisüsteemi moodustavad närvid, mis ühendavad peaaju ja seljaaju kõigi keha piirkondadega. Piirdenärvisüsteem jaguneb kaheks: Somaatiline e. kehaline Vegetatiivne Reguleerib organismi liigutusi, allub juhib tahtele allumatut siseelundite jne tahtele. talitlust. Peaaju osad -peaaju suurim osa on suuraju, mis jaguneb kaheks poolmeks. Mõlemad poolkerad on moodustunud valgeainest, välispind koosneb aga hallainest. Parem ajupool määrab
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid