Eesti keskkonnaregistri hetkeseis (2007.a jaanuar) (0)

Kalev Uiga
(A00947)
21.01.07
Eesti keskkonnaregistri hetkeseis (2007.a jaanuar)
Eesti keskkonnaga seotud andmete kogumist, töötlemist, hoidmist ja avalikustamist käsitlevad käesoleval ajal keskkonnakaitse valdkonda reguleerivad rahvusvahelised lepingud ja seadused. Kuna Eesti on ühinenud mitme loodus– ja keskkonnakaitset hõlmava rahvusvahelise konventsiooniga (nt. Arhusi , Berni, Ramsar jt.), siis tuleb riiklikul tasandil täita ka lepingutest tulenevaid kohustusi, millest ühe osa moodustab regulaarne ja planeeritud keskkonnaseire. Eestis on keskkonnaseisundit iseloomustav andmestik koondatud ühte põhiregistrisse (Keskkonnaregister), mis seostab kõik keskkonnaandmed ajas ja ruumis ning võimaldab neid kasutada rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtete järgi [1].
Keskkonnaregistri eesmärgiks on keskkonnaalaste seireandmete ja andmekogude (kalanduse infosüsteem, keskkonnalubade register , metsanduse infosüsteem) avalikuks tegemine. Eesti keskkonnaregistri andmeid hoitakse, täiendatakse ja väljastatakse andmebaasi EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – www.eelis.ee) kaudu. Kõigil huvilistel on seal võimalik tutvuda kaitsealuste alade ja üksikobjektide andmetega (va. kaitsealuste liikide elupaigad, mille kohta andmeid ei avalikustata) [1, 2].
Keskkonnaregistris sisalduvate andmete osas esineb siiski veel mitmeid puudusi. Näiteks on registrisse koondatud andmestik veel omavahel seostamata nii ajas kui ka ruumis, mistõttu ei saa neid täies mahus kasutada keskkonnaseisundi hindamisel ja keskkonda mõjutavate otsuste tegemisel. Selline olukord võib põhjustada andmestiku erinevat või väära tõlgendamist nii rahvusvahelisel tasandil kui ka arengukavade ja planeeringute koostamisel.
Keskkonnaregistri andmete paremaks haldamiseks , töötlemiseks ja esitamiseks on kavas moodustada ühtne kartograafilisel alusel põhinev andmebaas (hetkel toimub veel registriandmete uuendamine ja täiendamine). Seiretulemustest parema ruumilise ettekujutuse saamiseks kantakse andmed maakaardile, võimaldades neid geoinfosüsteemis seostada ka muudest allikatest pärit andmestikuga. Uue süsteemi kasutusele võtmine aitab ka vältida põhiregistrisse kandmata ja seega kontrollimata ning veel töötlemisjärgus olevate andmete võimalikku väärkäsitlust vastavalt õigusaktide nõuetele ja keskkonnaregistri seadusele. Nimetatud piirang ei kehti keskkonnaregistri rakendamise perioodil ja juhul, kui andmed on vajalikud operatiivjuhtimise eesmärgil otsuste langetamiseks [1].
Seireandmete graafiline esitlus veebikeskonnas võimaldab saada parema ülevaate seirejaamade asukohast, mõõtmistel saadud tulemustest ja keskkonnaseisundit mõjutatavatest näitajatest, mis on vabalt kättesaadavad kõigile (keskkonnaseisundist üldsuse teavitamise ja avalikustamise nõude alusel, mis on kirjas rahvusvahelistes ja riiklikes õigusaktides). Samuti muutub seirearuandluse edastamine lihtsamaks ja paremini kättesaadavaks keskkonnaseiret seadusega ettenähtud korras teostavale kohalikule omavalitsusele ja erafirmadele [1, 3].
EL-i direktiividest lähtuvalt tuleb Eesti keskkonnaregistris olevad seireandmed teha lihtsamalt kättesaadavaks huvigruppidele (sh. keskkonnateenistused, ametnikud, üliõpilased jt. huvilised ) ühtse süsteemi kaudu. Praegu on näiteks EL-i abiprogrammide toel Eestis moodustatud Natura 2000 looduskaitsealade võrgustik ja õhukvaliteedi seiresüsteem, mis võimaldab anda paremat ülevaadet keskkonnaseisundist ja teavitada sellest ka avalikkust [2].
Kasutatud allikad:

http://www.keskkonnainfo.ee/ (21.01.07)

http://www.eelis.ee (22.01.07)

http://eelis.ic.envir.ee:88/seireveeb/ (21.01.07)
2