Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti keskkonnaregistri hetkeseis (2007.a jaanuar) (0)

1 Hindamata
Punktid
Eesti keskkonnaregistri hetkeseis-2007 a jaanuar #1 Eesti keskkonnaregistri hetkeseis-2007 a jaanuar #2
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-12-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kalev Uiga Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
20
pdf

KK üldkursuse eksami materialid

ideede areng - rahvausund - kitsalt suunitletud piirangud loodusressursside kaitseks klassikalise looduskaitse algus - loodusmälestiste kaitse üksikobjektide kaitse - kaitsealade loomine - bitoopide, elupaikade kaitse - looduskaitse väljaspool kaitsealasid Looduskaitse arenguetapid Eestis. ·... 1910 akadeemiline looduskaitse ilma kaitsealadeta; ·1910...1935 akadeemiline looduskaitse kaitsealadega; ·1935...1944 riiklik looduskaitse Eesti Vabariigis ja okupatsiooniaastatel; ·1944...1957 akadeemiline looduskaitse ilma võimude toetuseta; ·1957...1994 riiklik looduskaitse Eesti NSV-s ja taasiseseisvunud Eestis: looduskaitse ja metsamajanduse ,,kooselu"; ·alates 1994 riiklik looduskaitse Eesti Vabariigis: looduskaitse ja keskkonnakaitse ,,kooselu". Olulisemad sündmused ja isikud looduskaitse ajaloos. Teadusliku loodushoiu algus Eestis. 19 saj. keskpaik Looduskaitse areng Eesti Vabariigis (1918-1940). - 1910 Vaika linnukaitse ala

Keskkonna kaitse
thumbnail
58
docx

Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks

projekti komisjoni  Artur Toom – Vaika linnukaitseala rajaja  Gustav Vilbaste – I riiklik looduskaitse inspektor; Loodusuurijate Seltsi liige; kuulus I looduskaitseseaduse projekti komisjoni  Teodor Lippmaa – Looduskaitseseaduse uusprojekt, Looduskaitse Nõukogu esimees  Eerik Kumari – käsiraamat „Looduskaitse“ 1973; Loodusuurijate Seltsi komisjoni liige; ENSV Teaduste Akadeemia juht  Jaan Eilart – Eesti Looduskaitse Selts; Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi juhataja  1417 – I vee- ja kanalisatsioonisüsteemid Tallinnas  19. sajandi keskpaik – teadusliku loodushoiu algus Eestis  1886 – regulaarse keskkonnaseire algus  1910 – Baltimaade esimene looduskaitseala Vaika linnukaitseala (Artur Toom)  1924 – Harilaid, Järvselja reservaat  1925 – Hiiumaa jugapuud  1927 – Linnulaht; I veepuhastusjaam Eestis  1930 – Abruka lehtmets

Keskkonnakaitse
thumbnail
53
pdf

Keskkonnakaitse üldkursus konspekt

KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS Umbes 5000 aastat tagasi Eesti alale rännanud hõimud suhtusid loodusesse austusega. Neil olid pühad paigad, mida hoolega hoiti: hiied, allikad, kivid, puud, jõed ja järved. Eestis on tänini teada ligikaudu 550 hiit ja enam kui 2000 muud pühapaika. 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel, Eric VI Menved. Keelu mõte oli küll hoida saarte metsi kui meremärke, kuid kaudselt aitas see kaasa ka loodushoiule. 1642 Sõmerpalu talupoegade rahutused Võhandu jõel (Pühajõgi) lõhuti pais ja veski. Protestiti

Keskkonna kaitse
thumbnail
46
docx

Keskkonnakorraldus vastatud

· Ressursikasutuse vähendamine · Jäämete tekke vältimine, vähendamine, taaskasutamine · Keskkonnaohtlikest ainetest loobumine · BAT; BEP · Toodetest ja teenustest tuleneva keskkonnamõju vähendamine. Keskkonnamõju minimiseerimine toodete valmistamisel, nende kasutamisel ja kõrvaldamisel · Keskkonnajuhtimissüsteemi pidev täiustamine Eesti keskkonnastrateegia: 1. Keskkonnateadlikkuse edendamine - eesmärgiks säilitada ja aktiviseerida Eesti elanike ajalooliselt väljakujunenud keskkonna-teadlikkuse kaasata üldsust keskkonda mõjutavate otsuste tegemisse, aktiivsesse keskkonnakaitsesse ja järelvalvesse; kasvatada uutes põlvkondades keskkonnahoidlikku tarbija-mentaliteeti, toetada keskkonda arvestava tarbimisstruktuuri arengut. 2. Keskkonnahoidliku tehnoloogia rakendamine - loob eeldused keskkonna, toorme ja energia

Keskkonnakorraldus
thumbnail
284
pdf

Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine

puhverdavaid, suunavaid või piiravaid kaitsevõtteid. Käesolev uuring, mida rahastati SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2008. aasta looduskaitseprogrammi projektina nr 193 „Kaitsealade külastuskoormuse hindamine“ on seotud teiste Keskkonnaameti külastuskorralduse algatuste ja arendustega külastustegevuse reguleerimiseks. Uuringu käigus koostati külastuskoormuse hindamise juhend. Uuringu koosseisus rajati ja kaardistati kaitsealustele objektidele üle Eesti 15 seirepunkti, kus testiti erinevaid tehnilisi lahendusi. Seiretulemuste põhjal valmis tehniliste lahenduste võrdlev kuluefektiivsuse analüüs ja ettepanekud metoodikate rakendmiseks vastavalt kaitstava objekti eripärale ning eesmärkidele. Süsteemne ja metoodiliselt välja arendatud külastusseire aitab kaasa kaitsekorraldusele, investeeringute planeerimisele, loodusharidustööle ning selle kõige juures võimaldab

Loodus
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

Freoonid on tavaline 3 tööstusprodukt, mida kasutati külmutussüsteemides, õhukonditsioneerides, aerosoolides, lahustites ja mõningates pakkematerjalides. Lämmastikoksiidid on põlemisprotsessi kaasprodukt, ka näiteks lennukite heitgaasides. Põhilised keskkonnakoormuse allikad pärinevad inimtegevusest, rahvastiku suurenemise tõttu, kõike on vaja rohkem, kõike tarbitakse rohkem. 7. Eesti ja globaalne keskkonnaseisund ja selle muutumise trendid, reostust mahendavad meetmed (veekogudele, atmosfääri jne)  Eesti keskkonnaseisund: Eesti keskkonnaseisund paranes peale Nõukogude aega oluliselt. Põlevkivist toodetakse 80-90% elektri- ja soojusenergiat, suurimaks saasteallikaks, selle kahjuliku mõju vähendamiseks on kasutusele võetud taastuvenergiaallikaid (ligi 10%). Kasvuhoonegaaside tekitaja, mis tekitab kliimamuutuseid, õhutemp, ja sademed on

Keskkonnakaitse ja säästev areng
thumbnail
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

ISBN 978-9949-524-16-7 Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR SISSEJUHATUS Logistika erialade õpetamine Eesti kutseõppeasutustes on arenenud alates eelmise aastakümne algusest tõusvas joones. Valdkond on osutunud populaarseks eelkõige tänu Eesti Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR suhteliselt kiiresti arenenud logistikasektorile ja logistika eriala populaarsusele noorte hulgas.

Baas Logistika
thumbnail
1072
pdf

Logistika õpik

ISBN 978-9949-524-16-7 Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR SISSEJUHATUS Logistika erialade õpetamine Eesti kutseõppeasutustes on arenenud alates eelmise aastakümne algusest tõusvas joones. Valdkond on osutunud populaarseks eelkõige tänu Eesti Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR suhteliselt kiiresti arenenud logistikasektorile ja logistika eriala populaarsusele noorte hulgas.

Logistika alused




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun