Arutluse kirjutamine - juhend (10)

Arutluse kirjutamisest

1. HINDAMISKRITEERIUMID
HINDAMISJUHEND (25 punkti)
9 punkti 2p töö struktuur vastab arutluse nõuetele:
0p esitatud on ainult teemaarendus, töö ei ole struktureeritud;
1p töö on struktureeritud, kuid ülesehituses puudub tervik ja loogika (puudub kas sissejuhatus või kokkuvõte);
2p ülesehitus on üldnõuetele vastav (sissejuhatus, teemaarendus, kokkuvõte)
7p töö vastab üldiselt teemale , õpilane esitab ülevaatliku kirjelduse, põhiseisukohad:
• ajaline määratlus;
• ajalooline taust (perioodi ülevaade, hinnang);
5p kirjutatakse lahti märksõnadena/alateemadena vastavalt konkreetsele teemale
• teema element
• teema element
• teema element
• teema element
• teema element
6 punkti arutlus, analüüs, probleemi väljaarendamine
0p töö ei ole tervik, esitatud on omavahel seostamata tekst
1p töö on kirjeldava laadiga jutustus
2p probleem on käsitletud
3p on välja toodud teemakohased iseloomulikud jooned
4p alateemad on avatud tasakaalustatult
5p arutlus on analüüsiva iseloomuga : võrdlus, seosed
6p probleem on lõplikult välja arendatud: analüüs, põhjendused
4 punkti konkreetsed näited/ faktoloogia
0p esinevad tõsised faktivead, näited ei ole teemakohased
1p esitatud on mõni üksik juhuslik fakt, mõned eksimused
2p esitatud on mõned teemaga seostatud faktid
3p esitatud on piisavalt fakte teema toetuseks
4p näidete valik on põhjendatud, ilmneb õpilase lugemus
4 punkti isiklik suhtumine ja järeldused
0p isiklik vaatepunkt puudub, järeldused ei ole teemakohased
1p oma arvamus (ilma põhjenduseta)
2p isiklikku hinnangut toetavad teemakohased lihtsad järeldused
3p järeldustele tuginev isiklik hinnang on kinnitatud näidetega
4p järeldused tulenevad analüüsist, on põhjendatud ja argumenteeritud , ilmneb eruditsioon
2 punkti isiku- ja kohanimede õigekiri, stiil
0p ebakorrektne stiil, tõsised kirjavead
1p esineb üksikuid eksimusi või ebakorrektsust, töö on üldsõnaline (släng jms.)
2p sõnastus ja kirjaviis on korrektne
Kõige olulisem arutluse hindamisel oli teemakohasus. Kui arutlus ei vasta teemale, jäetakse kõik teised kriteeriumid arvestamata ja töö hinnatakse 0 punktiga .
Töö struktuuri (2p) hinnates lähtututakse teemale vastavusest, st nii sissejuhatus kui ka kokkuvõttev lõppsõna peavad olema teemakohased. Punktiga ei hinnata töö lihtsat (mitte sisulist) eristamist iseseisvate lõikudega.
Ajaline määratlus (1p) ja ajalooline taust (1p) eeldab teema sidumist taustsündmuste ja ajaperioodiga. Õpilaselt ei oodata ilmtingimata perioodi märkimist aastast aastani, vaid eeldatakse viitamist taustsündmustele. Ajalise määratluse tundmiseks loetakse ka arutluses näidetena esitatud daatumeid.
Teema elementide (5p) all eeldatakse konkreetse teema avamist vähemalt viie valdkonna, alateema või märksõna kaudu.
Arutlus, analüüs ja probleemi väljaarendamine (6p) on kirjeldatud vältimaks juhtu,
et õpilase seisukoht hindajale ei meeldi. Punkte antakse teema sisu avamise ja põhjendatuse eest.
Isiklikku suhtumist ja järeldusi (4p) ei eeldata vormistatuna iseseisva lausena, näiteks mina arvan, et… Isiklik hinnang võis sisalduda arutluses.
Ajalooliste isikute nimede ja kohanimede õigekiri ja stiil (2p) hinnatakse samuti ainult teemakohasuse puhul. Kui õpilane on kirjutanud teemast mööda, saab ta siiski 0 punkti, mitte 2p õigekirja ja stiili eest.
2. KUIDAS KIRJUTADA ARUTLUST?
Arutluse kirjutamine võiks toimuda järgmiste etappide kaupa:
1. Küsimuse või teema avamine
Veenduge, et te (1) mõistsite teemat või küsimust õigesti ning saite aru, missugust käsitluslaadi see teema või küsimus eeldab. Sageli on teema esitatud küsimuse kujul. Siis tuleks õpilasel (2) kujundada oma seisukoht, vastus teemas tõstatatud küsimusele ning sellest lähtuvalt alustada teema avamist ja oma seisukoha põhjendamist.
Kui on eeldatud võrdlevat analüüsi, peaks vastus kindlasti sisaldama tasakaalustatult mõlemat poolt või kõiki küsimuses esitatud pooli, mitte keskenduma vaid ühele. Sarnasuste ja erinevuste esiletoomise puhul tuleks samuti lähtuda tasakaalustatuse soovitustest.
Kui teema asetab probleemi kindlasse konteksti, tuleb seda ka nii käsitleda, mitte kirjeldada kõikides avaldumise vormides. Teema poolik avamine või mittemõistmine ongi peamised vead. Sageli on kirjeldusi just sel põhjusel hinnatud 0 punktiga, sest töö ei vasta teemale. Tihtipeale mõjutab õpilast ka mõni lähedane teema, mille kirjutamist on harjutatud. See tõestab veel kord, et eksamiärevuses tuleb lugeda küsimusi ja tööülesandeid äärmise tähelepanuga ning vältida kiirustamist.
2. Vastuse kavandamine
Mõtestage teema lahti ja koostage märksõnade abil oma arutluse (3) loogiline kava, kus on esile toodud ka alateemade järjekord.
Ei ole mõttekas vormistada mustandit kirjandi vormis ja kulutada hulga väärtuslikku aega, vaid tuleks avada teema märksõnadega, jälgides töö kavandamise loogilist struktuuri. Alateemade juurde tasuks kirja panna ka põhiseisukohad ja konkreetsed näited.
Näiteks:
Sissejuhatus
Ajaline määratlus
Ajalooline taust
Alateema
Alateema
Alateema
Alateema
Alateema
Kokkuvõte: järeldused ja hinnang
Selline struktuur peaks olema seega lühike kokkuvõte vastuse peamistest märksõnadest koos mõningate ülestähendatud faktidega iga punkti juures, mis toetaksid esitatud põhjendusi. Mustandi kirjutamine on aeganõudev, kuid arutluse struktuuri kavandamine on hea vastuse saamisel otsustava tähtsusega. Enne kirjalikult kavandatud struktuurile toetudes on loogilist ja sisutihedat arutlust hoopis lihtsam kirjutada.
3. Teemaarendus
Hea sissejuhatus ergutab lugeja tähelepanu ja tekitab ootustunde, seevastu nõrk sissejuhatus ei ärata huvi arutluse vastu juba alguses. Ärge raisake aega ega püüdke kirjutada liiga pikka ja detailset sissejuhatust. Kõik sõltub küsimuse sõnastusest ja teema iseloomust.
(4) Sissejuhatus (sõltuvalt teemast) võiks sisaldada isiklikku hoiakut/suhtumist teemasse, probleemi esiletoomist, tausta lühikirjeldust ja ajastu määratlust. Võib osutuda vajalikuks seletada sõnu ja fraase probleemi või teema sõnastuses, esitada kohe arutluse kirjutamise algul teemakäsitluse suund või aktsendid.
(5) Teema arendamise puhul arvestage, et arutluse pikkus on piiratud ja seepärast tuleb hoolikalt läbi mõelda, kuidas oleks kõige otstarbekam teemat avada. (Tutvuge näidistena esitatud arutlustega.) Igal sõnal on kaal.
• Püüdke väljenduda selgelt ja arusaadavalt.
• Esitage materjal seostatult ja sisutihedalt.
• Kõik seisukohad peavad olema argumenteeritud ja sobivate näidetega kinnitatud.
• Jälgige, et kirjutis ei oleks pelgalt kirjeldus, vaid teema analüüs.
• Lisage kindlasti teema kohta ka oma arvamus, põhjendage seda ja tooge kinnituseks
asjakohaseid näiteid.
• Ärge unustage teha kirjapandu alusel kogu teemat hõlmavaid ja tasakaalustatud
(6) järeldusi. Tuginege alati tõendusmaterjalile, mitte arvamusele ega eelarvamusele. Tähelepanuta ei tohi jätta keelereegleid ja käekiri peab olema loetav .
4. Kokkuvõte
(7) Lõppjäreldus võimaldab vastata arutluse teemas tõstatatud küsimusele lühidalt ja selgelt. Püüdke esitada oma lõppjäreldused konkreetselt, arusaadavalt ja lihtsalt. Lõppjärelduses ei esitata uusi seisukohti ega teemaarendusi. Lugejal peab tekkima tunne, et töö on viidud lõpule.
Kõige viimaks tuleks üle (8) kontrollida, ega midagi väga olulist ei ole unustatud.
Vältige
• asjakohatuid märkusi ja kõrvalepõikeid;
• kõikehaaravat üldistamist ( panen kirja kõik, mida tean ja arvan);
•