esiletõstmine ja väärtustamine. De Man näitab kuidas retoorika kuulub kokku apooriate ja ambivalentsusega. Troobid pole kunagi tõesed ega valed, mõlemad üheaegselt De Man interpreteerib kirjanduse ja filosoofia vahekorda N töödes. Näitab filos. diskursuse dekonstruktsiooni. Kirjandus antud juhul dekonstrueerib filosoofia. 7. Derrida. Dekonstrueerimise põhimõisted, näited. D käsitleb luuleloomingule omaseid momente nagu kordus ja tähenduse hajumine, tehes seda Mallarme luule näitel. Polemiseerib J.A. Richardiga, kelle käsitlus on temaatiline ja tüüpiline luuleanalüüs, kus tuuakse välja korduvad motiivid ja poeetilised teemad. Derrida polemiseerib eelkõige semantilise korduse e iteratsiooni kontseptsiooniga (et kordused loovad struktuuri, konstruktsiooni). D järgi kordus seotud just tähenduse hajumisega. Korduses kaotab märk oma identiteedi, seostudes alati uue kontekstiga.
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
Uudis Vihikt Kalender Konspekt Ilukirjandus ehk Belletristika Näitekirjandus Proosa ehk Eepika Luule ehk Lüürika ehk Dramaatika Lüroeepika 1. Muinasjutt- vennad 1 .Luuletus- Contra 1. Komöödia- E.Vilde 1. Eepos- F.R.Kreutzwald Grimmid "Hans ja Grete" "Seletuskiri" "Pisuhänd" "Kalevipoeg" 2. Muistend- Friedrich 2. Tragöödia- Robert Faehlmann 2. Sonett- Betti Alver A.Kitzberg 5. Värssromaan A.Puskin ,,Jevgeni
pentaloog - "Tõde ja õigus" A.H.Tammsaare tetraloog - Aadu Hint" Tuuline rand" triloogia - E.Vilde "Mahtra sõda" , " Kui Anija mehed Tallinas käisid" , "Prohvet Maltsvet" diloogia - "Anna Karenina" Lev Tolstoi üksik romaan 3)Jutustus - "Olga Nukrus" Oskar Luts novell - Juhan Liiv "Peipsi järv" , Mehis Heinsaar" Ilus Armin" miniatuur - "Poiss ja Liblik" A.H.Tammsaare anekdoot aforism(mõttetera) - Rutta aeglaselt! (Octavianus Augustus) II Lüürika ehk luule Regivärss riimiline luule vabavärsiline luule sonett(14 rida) Marie Under " Sinine terass" haiku - Jaan Kaplinski ood (pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul,) eesti kirjandusse tõi oodi Kristtjan-Jaak Peterson eleegia (kurb laul) - J.Liiv "Helin" pastoraal (karjase laul) - August Alle "Eesti pastoraal" III Dramaatika ehk näitekirjandus tragöödia - "Romeo ja Julia" William Shakespeare komöödia - Ed.Vilde "Pisuhänd" draama - A.H.Tammsaare "Kuningal on külm" , "Kauka Jumal" August Kitzberg jant - O
sünge orjaöö pealesurumises ning vastandab sellele koiduvalguse, vabaduse. Hilisemat isamaaluulet on mõjutanud kodumaast eemaloleku tõttu tekkinud mõneti ühekülgne arusaamine ärkamisaja suundade taotlustest. Oma viimases luuletused „Enne surma – Eestimaale!“ kutsub Koidula jätkama võitlust, seisma vabaduse ja tõe eest. 21. Rahvuse ja isamaa kujutamise erijooned ärkamisaja luules (Veske, Kuhlbars jt) Esteetika, ärkamisaja luule. Suur osa ärkamisaegsest luulest on naiivne ja pealiskaudne ja klišeelik. Tegemist pigem salmidega, mitte luulega. Vormi seisukohalt on väga tähtis riim, eriti lõppriim. Eriti Faehlmann. Värsivormidest kohtame kolme jambi, trohheust ja dakteumi. Koidula kõrval hakkasid esile kerkima rahvusromantilise ainevaldkonna ning käsitluslaadiga võimekad luuletajad, kes püüdsid rahvast aktiviseerida, sisendada optimismi ning kujundada patriotismi. Looduslüürika kõrval ongi
Jutustus toimub kolmandas isikus. Zukovski tõlkis W. Scotti, Goethet, Bürgerit. Romatikud armastasid erakordseid sündmusi ja need on ka ballaadide sisuks. Ballaad avaldas mõju ka realismile. Scotti ballaadid põimusid ka romaaniga. 1840ndate aastate alguses, 1830ndatel hakkab vene kirjanduses kujunema uus suund. See on pikatoimeline protsess. Romantism taandub aeglaselt kirjanduslikule perifeeriale. Paljud kirjutavad veel romantilisi teoseid. 30-40ndatel hakkab taanduma ka luule. 19. saj esimest kolmandikku nimetatakse kuldajastuks. Sel perioodil oli tegemist väga silmapaistvate literaatidega. Kuldajastu kirjandus on aga enamjaolt luule. Kõik need silmapaistvad literaadid hakkavad üksteise järel surema (1837 Puskin, 1841 Lermontov); 1840ndatel sureb eleegiate 1 autor Baratõnski. Tema psühholoogilised eleegiad avaldasid mõju ka vene psühholoogilisele proosale. Zukovski enam aktiivselt ei luuleta
AGA kaanon on mitmete normide ja tegurite tulem, ka nn. avatud kaanon ei saaks sealt niisama välja visata sajandeid tuntud teoseid. Mis on poeetiline keel (A. Merilai ja J. Wainrighti määratlused) ? Mis on selle iseloomulikud jooned? Kujundiline keel, mis edastab teatud vaimseid väärtusi, on mitmetähenduslik. Merilai: Luuletus on vormisidusalt ehk stiilselt väljendatud sisu. Wainright: luule ei ole keelekasutuse tsoon, keel ongi oma olemuselt poeetiline. Tunnused: mõtete ja sõnade koondamine, kõige olulisema kordamine, teisendamine, läbipõimitus, keelekasutus on esmane, kunstikeel kujundab ümber tegelikkust. Luule. Värss. Siire. Värsisüsteemid. Värsijalg. Värsimõõt. Trohheus. Jamb. Daktül. Amfibrahh. Anapest. Värss - lad. k. kirjarida. Värsi piir kattub süntagma või lause lõpuga.
Algselt kirjutasid teoseid pastorid või kirikuõpetajad.Karja pastor Villem kirjutas aastal 1782 "Jutud ja tegu". Peeter Südda (1830 1893) oli eesti köster, õpetaja, koorijuht ja literaat. Sai kuulsaks Suure Tõllu lugude avaldajana teoses "Väikene vana varanduse vakk ehk Saaremaa vägimees Suur Tõll" (1883).Peeter Südda oli helilooja Peeter Süda (18831920) vanaisa vend. Johannes Aavik oli keeleteadlane.Teosed:"Ruth (1909) ";Eesti luule viletsused (1915) ja palju veel. Jaan Oks-Eesti kirjanik.Kirjutas rohkesti proosat, luulet ja kirjanduskriitikat ning publistikat enamik on hävinud. Lisaks kirjutas ka arvustusi, mida iseloomustavad järsud maitseotsustused ja otseütlemised. Teosed: "Tume inimeselaps" (1918); "Neljapäev" (1920)-lühiproosakogud Poeem- "Kannatamine" (1920) Jakob Mändmets oli eesti kirjanik ja ajakirjanik.Tähelepanu äratas Saaremaa argielu käsitlevate külajuttude kogudega ning jutustustega
Kõik kommentaarid