Elektrienergia tootmise tulevik Eestis (0)

Elektrienergia tootmise tulevik Eestis
Ühtset, tervet maailmajagu ja isegi naaberpiirkondi hõlmavad energiasüsteemid, kus kõik
energiamajanduse harud töötavad heas kooskõlas, on kujunenud vaid Põhja-Ameerikas ja
Euroopas. Varsti võiks selline kujuneda ka Ida-Aasias. Mujal on tegemist üksikute riikide või
koguni riigiosade omavahel seostamata energiasüsteemidega, mõnikord aga energiamajanduse
üksikute harudega, mis pole veel kompleksiks ühinenud.
Põhja-Ameerika energiasüsteem on kõige võimsam ja arenenum. Temasse on kaasa haaratud
ka Mehhiko. Seal on hästi arenenud kõik energiakompleksi harud: hankivad ( nafta - ja
gaasiammutamine, söekaevandamine), töötlevad (naftatöötlemine, elektroenergeetika ),
süsteemi tervikuks siduvad magistraaltorujuhtmete ja kõrgepingeliinide võrk, äriteenused,
mida jätkub väljaveoks kogu maailma. Energiatarbimine on äärmiselt suur (Mehhkos siiski
hulga madalam kui USA-s ja Kanadas). Sellepärast tuleb siia naftat sisse vedada (peamiselt
Ladina- Ameerikast ), sütt seevastu saab eksportida, mahud pole seejuures küll kuigi suured.
Viimasel ajal on saavutatud märgatavat edu energia säästmisel, edeneb alternatiivsete
energialiikide kasutuselevõtt, kiiresti kasvab naftaammutamine Mehhikos. See lubab muuta
süsteemi muust maailmast sõltumatuks. Euroopas on kujunenud kaks energiasüsteemi Läänes
ja Idas, mida küll omavahel seovad üsna suured gaasitarned idast läände.
Lääne-Euroopa süsteem on kaasa haaranud kristlikud Vahemeremaad ja haaramas isegi paari
Vahemere-tagust riiki, mida hakkavad siduma merealused nafta - ja gaasijuhtmed. Omaenda
söe-, nafta- ja gaasitoodang on ebapiisav, kuigi olemasolevaid varusid kasutatakse väga
tõhusalt. Olukorda ei päästa ka üsna arenenud vee- ja tuumaenergeetika . Energiat tuleb suurtes
kogustes sisse vedada: sütt peamiselt USA-st, gaasi Ida-Euroopast, naftat väga mitmel pool
maailmast. See-eest on töötlevad harud tugevad, naftatöötlemine isegi ülemäära. Hästi on
arenenud ka äriteenused, nende eksport tasub osalt energia impordi
Tallinna kütusetarbimise andmed on saadud Statistikaametilt, Keskkonnaministeeriumilt,
kogumikust „Tallinn arvudes” ja ettevõtetelt. Kahjuks annavad allikad erinevaid andmeid,
kuna koondite koostamise põhimõtted on erinevad. Statistikaameti aruannetes on Tallinna energiatarbimise hulka arvestatud kõigi nende ettevõtete kütusetarve, mille peakontor asub Tallinnas. Nii on Tallinna energiatarbimise statistikas esitatud näiteks ASi Eraküte (peakontor Tallinnas, Punane 36), Valga ja teiste Eestis paiknevate katlamajade kütusetarbimine. Statistikaameti aruannete andmeid on kasutatud ka Tallinna kogumikus „Tallinn arvudes”, milles onkorratud eeltoodud metoodilist ebatäpsust. Siinne tegevuskava soovib esitada tõese ülevaate Tallinna kütusetarbimisest ja kasutab ka neid andmeid, mis on saadud ettevõtetest ja teistest allikatest.
Põhiline osa Eestis vajaminevast elektrist (93%) toodetakse Narva Elektrijaamades. Tallinn saab elektri Elering OÜ põhivõrgust. Tallinna piirkonna elektriga varustamiseks on Harjumaal kolm tsentraalset alajaama, mis on otseliinidega ühendatud Narva Elektrijaamadega. Sõlmalajaamad on Harku ja Kiisa 330 kV renoveeritud alajaamad ja Aruküla 220 kV alajaam . Aruküla alajaama planeerib Elering OÜ 2013. aastal renoveerida ja viia üle pingele 330 kV.
Päike on valgus, soojus ja elu, kuid sombuses Eestis pole otsese päikesekiirguse kasutamine energeetikas kuigi perspektiivne. Parem on olukord bioressurssidega, kuid turvast tohib meil kaevandada vaid aastase juurdekasvu mahus ja puidu hind kasvab peadpööritava kiirusega
XX sajandi keskel kasvas oluliselt elektrienergia tarbimine, mis tingis ka tuumaenergial töötavate jõujaamade kasutusele võtmise. Küll ei ole aga tuumaenergias saanud maailma energiaprobleemi lahendajat.
Marie Pärna