seljaaju. Tingitud refleksides ja nende refleksikaartes osalevad peaaju eripiirkonnad. Signaalide töötlemine erutussünapsis/pidurdussünapsis: Pidurdussünapsis saabub närvirakku võrdselt erutavaid ja pidurdavaid signaale, mistõttu sünaps impulssi ei edasta ja tekib postsünaptiline pidurdus. Erutussünapsis saabub mitu erutussignaali. Toimub nende summeerimine. Kui ühel ajal ärritatakse mitmeid naharetseptoreid, siis võime tunda neid valuaistingutena. Info salvestamine sensoorses mälus/ primaarses mälus / sekundaarses mälus / tertsiaarses mälus: Sensoorses mälus, salvestatakse info vaid mõnesajaks sekundiks. Unustamine algab kohe. Primaarses mälus salvestatakse info ajalises järjestuses, unustamine. Sekundaarses mälus info salvestatakse harjutamise teel, info kättesaadavus on aeglane, aga maht on suur. Tertsiaalse mälu puhul tuleb sagedasti harjutada, info kättesaadavus on kiire ja unustamist ei ole. Selgita, iseloomusta:
Selleks kasutatavaid võtteid saab jaotada nelja gruppi: 1. märguanded, millele reageeritakse automaatselt 2. üllatused 3. lahenduste paljusus 4. vastuolude ja paradokside rõhutamine Kuid õpetamisel tuleb tähelepanu esilekutsuvate võtetega ümber käia siiski säästlikult, vastasel juhul kaotavad need väljendid õpilaste jaoks oma esialgse tähenduse. 3. Sensoorne register Tajuorganitest laekuv informatsioon säilib vähem kui poole sekundi vältel sensoorses registris. Sensoorse mälu ulatus on praktiliselt piiramatu. See sarnaneb ringlindile, millele pidevalt salvestub uut materjali, kus see taas kustub, kui enam huvi ei paku. Stiimulid tõmbavad tähelepanu, seejärel kodeeritakse sisalduv info, mis hoitakse sensoorses registris. Toimimine sõltub ümbrusest ja selle toimimist mõjutab ka õppetöö korraldus. Kui õpetajal õnnestub klassi ees õpitava suhtes tähelepanu esile kutsuda, siis tekib asja
tehnoloogiatega, mänguasjad on tehtud ökoloogilistest materjaalidest. väikesed uurimiskeskused Igas lasteaias peab olema mitte ainult võimlemissaal, kuid ja terve kompleks spordivarustusega bassein avalik staadion batuudiruum meditsiiniline ja massaazikabinet Soolakamber Sensoorne ruum. Spetiaalselt varustatud ruum, ravi-proffilaaktiliste seansside jaoks, mis on vajalik nii erivajaduste lastele kui ka täiskasvanutele, ning ka tervete inimeste elukvaliteedi paranemiseks. Sensoorses ruumis toimud mõjutamine 3 taju protsessidele: tunnetavale ,kuuldavale ja nähtavale ( kompimistunne, helid ja värvid) kinnine liuväli koht,kus saab õppida liikluseeskirju, valgusfooridega, ülekäigurajatega, sildadega,tuunnelitega ja laste autopargiga. mini-loomaaed Verandal on tehtud suur talvine aed,kus asuvad: mets, terrarium, dekoratiivne purskkaev Majas on paiguldatud süsteem " Smart kodu", mis valik iseseisvalt mikrokliimat laste jaoks. Katustel päikestepatareid ja
Jaemüük- toidu käitlemine ja või töötlemine ning toidu hoiustamine müügikohas või tarnimine lõpptarbijale, k.a jaotus terminalid, toitlustus ettevõtted, sööklad, kauplused, jaotuskeskused ja hulgimüügipunktid Toiduainete sensoorne e. organoleptiline hindamine e. degusteerimine Sensoorne analüüs- toote organoleptiliste omaduste uurimine meeleelundite abil Aisting- sensoorsest ärritusest tulenev subjektiivne reaktsioon Assessor- iga sensoorses testis osalev isik Ekspert- isik, kes oma teadmiste või kogemuste baasil on kompetentne andma hinnangut temaga konsulteeritavates valdkondades. Paneel- Sensoorses testis osalema valitud assessorite grupp. Kvaliteet- toote või teenuste omaduste kogum, mis võimaldab rahuldada kindlaks määratud või eeldatavaid vajadusi. Retseptor- meele elundi spetsiifiline osa, mis reageerib erinevalt ärritajale. Taju- üksiku või mitme sensoorse ärritaja mõju teadvustamine
õppimisvõime või mälu puudulikus. Eristatakse püsimälu ja lühimälu. Lühimälu jätab hetkeks meelde näiteks telefoninumbri ja kui seda sisse ei harjutata ei jää see püsima püsimällu. Püsimälu kättesaadav pikema aja möödudes ja kasutamisega muutub mälujälg tugevamaks Lühimälu jagatakse sensoorseks (<1s) ja primaarseks mäluks (sekundid). Püsimälu jagatakse sekundaarseks (minutid-aastad) ja tertsiaarseks mäluks (püsiv). SENSOORNE Sensoorses mälus sorteeritakse ja kodeeritakse signaalid sõnaliselt edasiseks salvestuseks. Unustamine algab kohe. Sensoorne Püsimälu 1. Verbaalselt 2. Mitteverbaalselt (oluline loomadel, väikelastel; info, mida ei saa sõnaliselt kodeerida) PRIMAARNE · Kantakse ajutiselt sõnaline kodeeritud informatsioon. · Mälu maht on väiksem ja salvestatakse ajalises järjestuses. · Unustamine toimub info asendumisega.
c)bioloogilised rütmid maakera pöörlemisest tingitud rütmilised muutused organite seisundis ja funktsioonides d)uni ajukoore pidurdus, mille ül on kesknärvisüsteemi, lihaskonna ja meeleelundite töövõime taastamine e)mälujälg 11. Inimesel võivad olla järgmised mäluhäired võimetus õppida, salvestada ja omandada äsjasaadud infot, osaline mälukaotus ja täielik mälukaotus. 12. a)Unustamist pole tertsiaarses mälus. b)unustamine toimub väga kiiresti sensoorses mälus. 13. Närvisüsteemi üldine omadus: 14. Inimese ellujäämiseks on vajalik õppimine, mälu ja meenutamisvõime. 15. Narkosõltuvus tekib kuna narkootikumid imiteerivad oma mõjuga närvisüsteemis normaalselt talitlevate mediaatorite toimet. Organism lõpetab vastavate ainete sünteesimise, kuna nad on juba olemas ning kui narkootikumi toime on lõppenud, ei suuda organism enam vastavat ainet sünteesida. Tekib vajadus uue annuse manustamiseks. 16
· Suhteline piir e. eristuslävi- väikseim erinevus, mida on inimene võimeline tajuma Kujunemise aeg: · Närvikiududes ei liigu erutus silmapilkselt, seega võtab tajukujutise tekkimine aega (nt. avad hommikul peale üles ärkamist esimest korda silmad) Kestus ehk järeltoime: · Stiimuli lakkamisel tajuprotsessid ei lõppe koheselt, sellest tulenevalt püsib tajukujund veel lühikest aega sensoorses mälus, (nt kustutatud lambi valguse laiku võib tajuda veel umbes 2 sek. või jäätise külmust tajud veel mitmeid sekundeid peale söömist.) Püsivus ehk konstantsus: · Tajume objekte muutumatuna olenemata muutustest nende välimuses või füüsilises keskkonnas. Konstantsuse puudumine viiks selleni, et inimene kohtaks iga päev enda ümber talle senitundmatuid objekte. (Nt inimene on alati ühe pikkune sõltumata tema kaugusest.)
Mälu liigid.Lähtealusest olenevalt liigitatakse mälu mitmel viisil. Materjali mälus säilitamise aja järgi eristatakse sensoorset, primaarset ja sekundaarset mälu.TABEL. Meeleelundite kaudu tulev inf. salvestatakse automaatselt sensoorsesse mällu, kus see vähem kui sekundi jooksul sorteeritakse. Ja kodeeritakse lühiajalise salvestuse jaoks. Sensoorses mälus algab unustamine kohe peale info vastuvõtmist. Primaarses, ehk lühiajalises mälus toimub sõnaliselt kodeeritud materjali ajutine salvestamine ajalises järgnevuses. Unustamist põhjustab uue info lisandumine. Primaarse mälu kestus on vaid mõned sekundid. Sekundaarses ehk pikaajalises mälus materjal kaua, kas või aastakümneid. Selle mälu maht on suur, aga aeglasem kui primaarse mälu puhul. Unustamine toimub sekundaarses mälus interferentsi tõttu. Püsimälus on liigitamine
edasikestmine pärast seda taju põhjustanud mõju lõppemist. Sensoorsest mälust valib tunnetussüsteem tähelepanu abil välja alamhulga, mis lühimällu edastatakse. Klassikalised tööd sensoorse mälu omadustest on teinud George Sperling. Lühimällu sisestatakse informatsioon sensoorsest mälust ning lühimälus on see üldistatum, vähem detailne ning lisaks konkreetsele informatsioonile on lühimälus teave kodeeritud ka semantilisse abstraktsesse formaati. Nt kui sensoorses mälus oli üks puuvilju kehastavatest objektidest nähtav õun oma kuju ja rohepunase värviga, siis lühimälus talletub õuna skeem ning elustub ka semantiline representatsioon sõna "õun" vormis. Lühimälis püsib teave 20-40 sekundit. Kui selle aja jooksul sisestatakse teave püsimälu kujundavasse süsteemi, võib see ka püsimällu salvestuda. Püsimälus võib informatsioon säilida aastaid ja aastakümneid; olulisem terve inimese eluea vältel
pingutamist. Samas võib liiga tugev tahtmine meenutamist pärssida. Nt esineb eksamitel sageli olukordi, kus õpilasel on õpitud, aga ta ei suuda kuidagi meelde tuletada. Siinkohal aitaks, kui tema tähelepanu suunatakse hetkeks muudele asjadele. Sensoorne mälu meeleelunditest tulev info salvestatakse siia automaatselt, kus see vähem kui sekundi jooksul sorteeritakse ja kodeeritakse lühiajalise salvestuse jaoks. Sensoorses mälus algab unustamine kohe pärast info vastuvõtmist. Info kantakse sensoorsest mälust primaarsesse mällu üle kas sõnaliselt või mittesõnaliselt kodeerituna. Mittesõnalise ülekande kohta pole seni kuigi palju andmeid, kuid see on iseloomulik eelkõige lastele, kes veel rääkida ei oska. Primaarne (e lühiajaline) mälu kus toimub sõnaliselt kodeeritud materjali ajutine salvestamine ajalises järgnevuses. Unustamist põhjustab uue info lisandumine. Et
Meenutamine Eeldab tõsist mõttetööd ja tahtlikku pingutamist. o Materjali mälus säilimise aja järgi eristatakse sensoorset, primaarset ja sekundaarset mälu. o Meeleelundite kaudu salvestatakse saadav info automaatselt sensoorsesse mällu, kus see vähem kui 1 sekundi jooksul sorteeritakse ja kodeeritakse lühiajalise salvestuse jaoks. Sensoorsest mälust kantakse info üle primaarsesse mällu sõnalise või mittesõnalisena. Sensoorses mälus algab unustamine kohe peale info vastuvõtmist. o Primaarses e lühiajalises mälus toimub sõnaliselt talletatud info ajutine salvestamine ajalises järgnevuses. Selles mälus põhjustab unustamist uue info lisandumine. Primaarse mälu kestus on vaid mõni sekund. Mittesõnalist materjali sellesse mälusse ei salvestata, vaid saadetakse sealt sekundaarsesse mällu.
5. Leia ja selgita mõisted. A) Valivus e. selektiivsus - Objektide või nähtuste eri omadustel on tajumisel erinev tähtsus. Mõni omadus on inimesele olulisem ja sellele pööramine ka rohkem tähelepanu. B) Püsivus e. konstantsus (vormitaju). - Inimene tajub objekti muutumatuna sõltumata sellest, et kontekst on muutunud. C) Taju kestvus e järeltoime - Tajumine ei lakka siis kui stiimul on oma toime lõpetanud, vaid stiimul püsib mõnda aega veel sensoorses mälus. D) Struktuursus – tundmatule nähtustele püütakse omistada mingit mõtet, nimetada mõttes objekti nimetus v kategooria E) Liikumisparallaks lähedasemad objektid näivad “liikuvat” kiiremini,vaatleja liikumisele vastassuunas G) Indutseeritud liikuminee. Esilekutsutud liikumine - tekib olukorras, kus üks reaalne liikumine põhjustab teise mittereaalse liikumise.
eeldab teatud intellektuaalset pühendumist meeldejäetavale infole, st sellele eraldi keskendunult mõtlemist, seostamist või analüüsimist. Selle tulemusel salvestubki mällu justnimelt selle protsessi tulemus ja hiljem meeldetuletades meenub see, mida protsessi käigus mõeldi. Tegelikult määrabki just see protsess ära, mida ja kuidas me mäletame. Töömälu ja pikaajaline mälu Meil on kolme tüüpi mälu. Kui uus informatsioon meile saabub, siis see talletatakse lühiajalises 1) sensoorses mälus (tunnetuslik osa), visuaalsed pildid ikoonilises mälus ja heli kajamälus. 2) sealt edasi liigub info lühiajalisse mällu (töömälu), kuniks seda töödeldakse. 3) pikaajaline mälu (see, mis kahest esimesest etapist salvestub pikemas perspektiivis). Näide info liikumisest erinevate mälu osade vahel: kui inimene teeb plaane reisimiseks, püsivad need esialgu töömälus. Kui pärast seda hakatakse nt õppima ja enam ei mõelda plaanidele, kaovad need töömälu ruumist
Magusa maitse tundlikkus on maksimaalne 37 °C. Toiduainete neli põhimaitset käituvad temperatuuri suhtes selektiivselt: Hapu maitse tajumise võime kasvab külmaga, magusatundlikkus degusteeritava toote soojenemisega. Mõru maitse hindamiseks on kõige optimaalsem temperatuur 10 °C. Magusa maitse tundlikkus on maksimaalne 37 °C, soolase 18 °C ja hapu 20 °C juures. 25. Selgita: assessor, ekspertassessor, erialane ekspertassessor, paneel (sensoorne paneel) Assessor- iga sensoorses testis osalev isik; Valitud assessor- sensoorse testi võimekuse alusel väljavalitud assessor; Ekspert- isik, kes oma teadmiste ja kogemuste baasil on kompetentne andma hinnangut temaga konsulteeritavatest valdkondades; *ekspert-assessor- valitud assessor kõrge sensoorse tundlikkusega ja sensoorse metodoloogia kogemustega, kes on võimeline kestvalt ja korduvalt sensoorselt hindama mitmesuguseid tooteid; * erialane ekspertassessor- ekspertassessor, kellel on lisakogemusi toote ja/või
üllatavat, nt teatas pärast 1/3 loenguaega, et ,,Rohkem tal pole enam midagi öelda, olete vabad!") 3. lahenduste paljusus (nt koma ümberpaigutusega lause tähenduse muutumine jne) 4. vastuolude ja paradokside rõhutamine (vaal elab vees, kuid pole kala) Vastavaid võtteid tuleks siiski kasutada võimalikult vähe, sest liigne tarvitamine vähendab nende mõju.10 2.2 Sensoorne register11 Tajuorganitest laekuv informatsioon säilib vähem kui poole sekundi vältel sensoorses registris. Sensoorse mälu ulatus on praktiliselt piiramatu. See sarnaneb ringlindile, millele pidevalt salvestub uut materjali, kus see taas kustub, kui enam huvi ei paku. Stiimulid tõmbavad tähelepanu, seejärel kodeeritakse sisalduv info, mis hoitakse sensoorses registris. Õppetöös on õpetaja huvitatud, et õpilaste huvi koonduks õppimisele. Kui õpetajal õnnestub õpitava suhtes tähelepanu esile kutsuda ehk siis vallandada oreinteerumisrefleks, siis on ka
püramiidi osas (tinglikult öeldes- kummaski sisekõrvas sealt lähtuvad kõrvuti nii vestibulaarnärv kui kuulmisnärv) · Vestib.elundi moodustavad esik ja 3 poolringkanalit · vastutab süsteem tasakaalu sälilitamise eest ja kompenseerib pea liikumisest tulenevaid näilisi asukohamuutusi 10. Sensoorset homonuuklust vaadates on näha et mõned keha piirkonnad on sensoorses koores anatoomiliste proportsioonidega võrreldes üle ja mõned alapresenteeritud. Miks see nii on ja kuidas see võis välja kujuneda? 11. On juhtumeid kus inimene ei tunne peale vigastust valu enne kui ta saab teadlikuks sellest vigastamise faktist. Millise seletusi võiks anda? 12. Kirjeldage silma ehitust ja erinevate osade funktsioone. Kuidas toimub valguse muutumine närvisignaaliks reetinal ning kuidas on sellega seotud nägemishäired?
potentsiaalid suhtlemiseks üle lühikeste vahemaade ja tegevuspotentsiaalid suhtlemiseks üle pikkade vahemaade. Astmelised potentsiaalid on kasutusel signaali ülekandes ühe närviraku dendriitidest läbi närviraku keha aksoniküngastikule. Kui astmeline potentsiaal tekib dendriitidel või rakukehal vastuseks virgatsaine mõjule, nimetatakse seda postsünaptiliseks potentsiaaliks. Kui see tekib meelerakus või sensoorses neuronis nimetatakse seda vastavalt retseptorpotentsiaaliks või generaatorpotentsiaaliks. Tegevuspotentsiaal ehk närviimpulss tekib aksoniküngastikul ja kulgeb närviraku aksonilõpmeni. Need 2 potentsiaali saavad tekkida, kui membraan sisaldab vajalikke ioonkanaleid ja on algselt puhkepotentsiaali seisundis. Ioonkanalite tüübid: · lekkekanal, mis spontaalselt vaheldumisi avaneb ja sulgub K ja Na ioonide läbivooluks
Kvarntitatiivselt saab salvestamist mõõta ja kujutada unustamiskõverate abil. Sisu muutused ilmutavad ennast mäluvigade ja süstemaatiliste moonuste kujul. 6 2 Mäl liigid Olenevalt materjali mälus säilimise ajast eristatakse: 2.1 Sensoorset mälu meeleelunditest tulev info salvestatakse siia automaatselt, kus see vähem kui sekundi jooksul sorteeritakse ja kodeeritakse lühiajalise salvestuse jaoks. Sensoorses mälus algab unustamine kohe pärast info vastuvõtmist. Info kantakse sensoorsest mälust primaarsesse mällu üle kas sõnaliselt või mittesõnaliselt kodeerituna. Mittesõnalise ülekande kohta pole seni kuigi palju andmeid, kuid see on iseloomulik eelkõige lastele, kes veel rääkida ei oska. 2.2 Primaarset (e lühiajalist) mälu kus toimub sõnaliselt kodeeritud materjali ajutine salvestamine ajalises järgnevuses. Unustamist põhjustab uue info lisandumine
2. lühi- või lühiajaline mälu, mida vaadeldakse ka omaette mälu liigina 3. püsimälu( ka pikaajaline mälu), mis tavaelus on kõige tähtsam ja seetõttu on ka mõneti ületähtsustatud [1] 2.1 Ultralühiajaline mälu Meeleelundite kaudu tulev informatsioon salvestatakse automaatselt sensoorsesse mällu ( ehk ultralühiajalisse mällu), kus see vähem kui sekundi jooksul sorteeritakse ja kodeeritakse lühiajalise salvestuse jaoks. Sensoorses mälus algab unustamine koe pärast info vastuvõtmist. Info kantakse sensoorsest mälust primaarsesse mällu üle kas sõnaliselt või mittesõnaliselt kodeerituna. Mittesõnalise ülekande kohta pole seni kuigi palju andmeid, kuid see on iseloomulik eelkõige lastele, kes veel rääkida ei oska [3]. Sensoorset mälu jagatakse veel vastavalt modaalsusele ikooniliseks ja kõlamäluks. Informatsiooni kadu ikoonilises mälus toimub sekundi murdosa jooksul, kõlamälus aga
(d) valuaistingutel 17. Signaalide avastamise teooria järgi oleneb esitatud stiimuli avastamisel õigete vastuste sagedus (a) üksnes sensoorsest tundlikkusest (b) sensoorsest tundlikkusest ja avastamisvastuse valiku kallutatusest (c) üksnes vastuse valiku kallutatusest (d) valehäirete vältimise strateegia kasutuselevõtust isiku poolt 18. Aistimistundlikkuse muutused vastusena keskkonnatingimuste muutusele ilmnevad (a) sensoorses adaptatsioonis (b) aistingulävede fikseerumises (c) kontrastiefekti kadumises (d) akommodatsiooni toime ületamises 19. Võreldes aistinguga on taju (a) terviklikum, mõtestatum ja kontekstitundlikum (b) teadvustatud psüühikanähtus (c) mälust sõltumatu ning sünesteetiline (d) vähem isikupärane ja elementideks mittetaandav 20
tähelepanu suunatakse hetkeks muudele asjadele. Mälu protsessid on omavahelt tihedalt seotud, osaliselt kattuvad ning üksteiseks üleminevad ühtse mälutegevuse komponendid. 4. Mälu liigid Olenevalt materjali mälus säilimise ajast eristatakse: 1) Sensoorset mälu meeleelunditest tulev info salvestatakse siia automaatselt, kus see vähem kui sekundi jooksul sorteeritakse ja kodeeritakse lühiajalise salvestuse jaoks. Sensoorses mälus algab unustamine kohe pärast info vastuvõtmist. Info kantakse sensoorsest mälust primaarsesse mällu üle kas sõnaliselt või mittesõnaliselt kodeerituna. Mittesõnalise ülekande kohta pole seni kuigi palju andmeid, kuid see on iseloomulik eelkõige lastele, kes veel rääkida ei oska. 2) Primaarset (e lühiajalist) mälu kus toimub sõnaliselt kodeeritud materjali ajutine salvestamine ajalises järgnevuses
Mälu liike on inimesel mitu erinevat tüüpi, mis on erinevate omadustega ning meelde jätmine on meelde jäetava informatsiooni liigutamine ühelt tasandilt teisele. Seega saame öelda, et mälul on struktuur (vt. joonis 1). ( Kiis 2013 ) Joonis 1. Mälu struktuur ( Kiis 2013 ) Üheks võimalikuks liigituseks saame lugeda seda, kui kaua informatsioon mälus püsib. Uurime mis erinevused on sensoorse-, lühiajalise- ja pikaajalise mälu vahel. Sensoorses mälus püsib informatsioon väga lühikest aega. Sensoorse mälu ülesanne on võimaldada informatsiooni vastuvõtmist, märkamist ja sisenemist lühiajalisse mällu kuid mälu selle osa toimimiseta ununeksid sündmused kohe. ( Kiis 2013) Tulving ( 2002 : 96 ) väidab, et sensoorset mälu jagatakse veel ikooniliseks mäluks ja kajamäluks. Ikoonilist mälu seostatakse nägemise teel saadud informatsiooniga. Info kadu toimub sekundi murdosa jooksul . ( Tulving 2002 : 96 )
Mälu tähendab elusa organismi võimet omandada ja säilitada kasulikke oskusi, harjumusi, infot ja teadmisi. Õppimine ning mälu on väga tihedas seoses, sest mõlema puhul on tegemist tegevuste ja info omandamise ning säilitamisega. Mälu liigid. Olenevalt materjali mälus säilimise ajast eristatakse: Sensoorset mälu meeleelunditest tulev info salvestatakse siia automaatselt, kus see vähem kui sekundi jooksul sorteeritakse ja kodeeritakse lühiajalise salvestuse jaoks. Sensoorses mälus algab unustamine kohe pärast info vastuvõtmist. Info kantakse sensoorsest mälust primaarsesse mällu üle kas sõnaliselt või mittesõnaliselt kodeerituna. Mittesõnalise ülekande kohta pole seni kuigi palju andmeid, kuid see on iseloomulik eelkõige lastele, kes veel rääkida ei oska. Primaarset (e lühiajalist) mälu kus toimub sõnaliselt kodeeritud materjali ajutine salvestamine ajalises järgnevuses. Unustamist põhjustab uue info lisandumine
kuulmisnärv) Poolringkanaleid täidab endolümf, eri suundades toimuval pöördliikumisel tekib kanalites erineva tugevusega endolümfi liikumine (see ongi ärritajaks), millele reag. sensorrakud (karvrakud). Kokkuvõttes vastutab à süsteem tasakaalu sälilitamise eest ja kompenseerib pea liikumisest tulenevaid näilisi asukohamuutusi (silmamuna asendi muutusi) /vestibulaarrefleksid/. 10. Sensoorset homonuukulust vaadates on selgelt näha, et mõned keha piirkonnad on sensoorses koores anatoomiliste proportsioonidega võrreldes üle- ja mõned alarepresenteeritud. Miks see nii on ja kuidas see võis nii välja kujuneda? See on nii sellepärast, et need mis on ülerepresenteeritud, sest kasutatakse kõige rohkem. Nt käed, sõrmed, huuled, suu jne Tähtsad ellujäämise pärast. Homonuukulus kujundlik kaart puutetundlikkuse jaotumisest üle keha. 11. On juhtumeid, kus inimene ei tunne peale vigastust valu enne, kui ta saab teadlikuks sellest vigastamise faktist
ning mälu sisu järjest häirekindlamaks. Eri tüüpi info töödeldakse ajus erinevalt. Lähtudes info töötlemise iseärasustest jaotatakse lühimälu omakorda sensoorseks mäluks ja primaarseks mäluks ning püsimälu sekundaarseks ja tertsiaarseks mäluks. Meeleelunditest saabunud signaalid salvestatakse esmalt mõnesajaks millisekundiks sensoorsesse mällu, kus nad sorteeritakse ja kodeeritakse sõnaliselt edasiseks salvestuseks. Sensoorses mälus eraldatakse sensoorsetest signaalidest kõige olulisemad tunnused. Unustamine algab sensoorses mälus kohe pärast signaali vastuvõtmist. Lisaks sellele saab sensoorses mälus olevat infot kustutada aktiivselt e “üle kirjutada” uue vastuvõetud infoga. Kui väga lühikese aja jooksul (50 ms) näidata hulka ärriteid (N: 12 kirjatähte), siis 0,5-1 sekundi pärast võib näidatud tähtedest nimeta õigesti kuni 80%. Saadud info taastatakse nagu optilisi järelpilte
On kunstilikult esile kutsutud osalise une taoline teadvuseseisund, mida iseloomustab kõrge vastuvõtlikkus sisendusele. EKSAM 1. Jaapanlased ei erista katsetel üldsielt L ja R häälikut. See on näide omakeele mõjust häälikutajule. 2. Kujund on kvaasi-tajuline kogemus ja reaalsele objektile või nähtusele sarnanev esitlus meie psüühikas.Seetõttu võib pidada ( vale oli visuaalseks) analoogseks mentaalseks representatsiooniks. 3. Sensoorses homunkuluses on erinevad kehaosad esitatud hõlmates erineva suurusega alasid. Järjesta kehaosad sensoorses homunkuluses esindatuse põhjal suuremat ala hõlmavast väiksemani järjekorda panna lähtuvalt kehaosade sensoorses homunkuluses esindatuse loogikast? PÖIAL 2, PUUS 3, HUULED 1 4. Fonoloogilise tsükli töö häirimine artikulatsiooni allasurumise abil kahjustab võimet õppida – võõrkeelset sõnavara 5
· Meenutamine eeldab tõsist mõttetööd ja tahtlikku pingutamist. Samas võib liiga tugev tahtmine meenutamist pärssida. (10) 2.2 Mälu liigid Olenevalt materjali mälus seismise ajast, salvestamise viisidest, informatsiooni liigist jne eristatakse erinevaid mälu liike (vt. tabel 1). Meeleelundite kaudu tulev informatsioon salvestatakse automaatselt sensoorsesse mällu, kus see väga ruttu sorteeritakse ja kodeeritakse lühiajalise salvestuse jaoks. Sensoorses mälus algab unustamine koheselt. Sealt viiakse see primaarsesse mällu üle kas sõnaliselt või mittesõnaliselt. Mittesõnalise ülekande kohta pole uuringuid kuigi palju tehtud, kuid see on iseloomulik lastele, kes rääkida veel ei oska. (3: 99) Tabel 1 Mälu liigid Primaarne ehk Sekundaarne ehk
See käsitlusviis sai tuntuks kui ,,rekapitulatsiooni teooria". Halli pakutud kujul on seda kaasajal vähe toetatud, kui üldse.[1] Maria Montessori Montessori tööl on olnud suur mõju väikelaste hariduse valdkonnas. Nagu Froebel, pidas ka Montessori oluliseks vanemate juhendamisel toimuvat laste algatatud tegevust. Tema pani aga rohkem rõhku tegeliku elu õppimise tähtsusele ja seega ka konstruktiivse mängu vahenditele, mis abistasid sensoorses eristamises ning värvi ja kuju sobitamises. Ta ei hinnanud kujutlus- või sotsiaalset draamamängu, pidades kujutlust primitiivseks ja tegelikkusest põgenemiseks. Näiteks eelistas ta ergutada lapsi tegelikult sööki serveerima ja ise majas koristama, selle asemel et mängida söögikordade ajal ,,mängumajas". Kaasaegsed Montessori koolkonnad on siiski enamjaolt hüljanud tema filosoofia selle tahu. [1] Jean Piaget Mängu kohta Piaget` kongnitiivse arengu teoorias on sageli valesti
tekitab erinevuse aistingus Mida tähendab taju puhul kujunemise aeg, kestus, püsivus, kohanemine? Kujunemise aeg erutus levib piki närve teatud lõpliku kiirusega. Inimesel on tajukujundi tekkimise aeg väga lühike. NT: on teada, et ootamatult teele ilmuva takistuse märkamine ja selle peale piduripedaalile vajutamine võtab vähemalt aega 0,3 sekundit. Kestus Tajumine ei lakka siis, kui stiimul on oma toime lõpetanud, vaid stiimul püsib veel mõnda aega nn sensoorses mälus. NT: Eredat lühiajalist valgussähvatust võib tajuda veel 2 sekundit pärast kustumist. Püsivus st. Seda et tajuvate asjade omadused jäävad põhiliselt samaks ka väga erinevates vaatlustingimustes. nt esemete värv ja heledus näivad püsivatena kõige erinevamates vaatlustingimustes, va eredas või peaaegu puuduvas valguses. Objektide kuju on väga erinevate vaatenurkade alt vaadates püsiv ja äratuntav.
Brodmani väli 39, see on nö assotsiatiivne nägemiskeskuse naabruses, mille närvirakud osalevad samuti informatsiooni edastamisel nägemiskeskuselt Broca alale. 39 nimetatakse nurk kääruks . 11. Kõnekeskuse struktuur. Kõne neurofüsioloogiline mehhanism. Kõne formeerumine kõne kujunemisel on kaks erinevat teed. 1. Kuuldud sõnadega tekib erutus kuulmiskeskuse 41, 42 väljades oimusagaras, sealt edasi naabruses paiknevas Wernicke alas ehk sensoorses kõnekeskuses. Sõnas saadakse aru, aga alles siis kui ta Wernicke alale jõuab. Selle tekkinud närviärrituse tagajärjel edastakse informatsioon kaarkimbu neuronite abil motoorsesse kõnekeskusse Broca alal. Motoorses kõnekeskuses formeerub kõne neuroloogiline kujund. Kõne neuroloogiline kujund edastatakse sekundaarsele motoorsele alale, ehk kõne vokaliseerimise piirkonda. Ja kõne vokaliseerimise piirkonnast juba edastatakse kõrilihastele, häälepaeltele, keelele,
Isiksuslikult olulised teadmised, oskused, kogemused säilitatakse püsimälus väga pikka aega. Info viimiseks lühimälust püsimällu on vajalikud verbaalne kordamine, info mõtestamine, 14 seostamine varaseaga või siis vähemasti tugevad elamused. Iseloomulik on osa materjali üldistatud kuju. 63. Materjali kodeerimine leiab aset kus? Sensoorses mälus ???????????? 64. Episoodiline ja semantiline mälu. Episoodiline mälu sisaldab ajutiselt fikseeritud sündmusi ja episoode, suhteid nende vahel, ta on n-ö autobiograafiline (isiklik). Semantiline mälu sisaldab mõisteid, reegleid, abstraktseid printsiipe, tagab keele mõistmise, on organiseeritud teadmine sõnadest, nende seostest, tähendustest. Ei registreeri esemete tajutavaid kvaliteete. 65. Deklaratiivne ja mittedeklaratiivne mälu.
· Maine juhtimine korporatiivsel tasandil, maine kui konkurentsieelis ja kohustus ühiskonna ning kogu tööstusharu ees (Nt. Pfizer http://www.pfizer.com/home/ , võiksid olla/peaksid olema pangad, riigiettevõtted, monopoolsed ettevõtted, ...) Antonio R. Damasio: Objekt (object) on nähtus ise, kujutis (image) selle nähtuse mentaalne heiastus(kujutlus, mis meie teadvuses, kujutluses tekib, mis võib edasi anda mingisuguseid kvaliteete) mistahes sensoorses vormingus. ,,Need kujutised annavad edasi nähtuse füüsilisi omadusi, samuti võivad nad anda edasi meeldimise või mittemeeldimise reaktsiooni, mis inimesel võib nähtuse suhtes olla, plaane, mis inimesel nähtuse suhtes võivad tekkida, samuti suhete võrgustikke selle eseme ja teiste esemete vahel" (Damasio 2000: 9). Sotsiaalpsühholoogia · Keskendub eelkõige indiviidide käitumisele ja mõtlemisele sotsiaalsetes
-Iseloomustage pea- ja seljaaju juhteteid moodustavaid neuroneid. Seljaaju tagaservas asuvad pikkade aksonitega lülineuronid. -Ülenevate ja alanevate juhteteede moodustumine, nende paiknemine, funktsiooni iseloomustus. 1) Ülenevad juhteteed Sensoorsed. Paiknevad seljaaju valgeaines tagaväädis. Nende kaudu antakse edasi närviimpulsid, mis saabuvad seljaajju mööda tundenärve nahast, lihastest ja teistest elunditest ja liiguvad sealt edasi peaajju. Sensoorses ajuosas on alajäsemete kontroll üleval ja ülajäsemete oma all/küljel. 1) Õrnkimp – pärineb spinaalganglionist, siirdub väikeajju ja suuraju poolkeradesse ning jõuab posttsentraalkääru ülemisse ossa. (Alumised jäsemed, alumine kere osa; saabub info lihaste pinge ja lõdvestus seisundite ning kehaasendi kohta). 2) Talbkimp – pärineb spinaalganglionist, siirdub väikeajju ja suuraju poolkeradesse ja jõuab posttsentraalkääru alumisse ossa.
Oluline on Brodmani väli 39 ehk nurkkäär ehk ld k Gyrus angularis (assotsatiivne ehk seotud pk nägemiskeskuse naabruses, mille närvirakud osalevad samuti informatsiooni edastamisel nägemiskeskuse Broca' alal). Kõne kujunemisel on põhimõtteliselt 2 erinevat teed: 1) Kuuldud sõna 41,42 väli Wernicke ala kuulmine ja sõnast arusaamine. Kuuldud sõna tekitab erutuse kuulmiskeskuse väljades 41 ja 42 oimusagaras ja sealt edasi naabruses paiknevas Wernicke alas ehk sensoorses kõnekeskuses ja sõnast saadakse aru alles siis, kui see on levinud Wernicke alasse. (KUULMINE JA SÕNAST ARUSAAMINE) Wernicke alas edastatakse info kaarkimbu neuronite abil motoorsesse kõnekeskusesse Broca' alale. Motoorses kõnekeskuses formeerub kõne neuroloogiiline kuju. Kõne neuroloogiline kujund edastatakse sekundaarsele motoorsele alale ehk kõne vokaliseerumispk-a. Kõne vokaliseerumispk-st juba edastatakse kõrilihastele, häälepaeltele, keelele, suulaelihastele ja
pontotserebellaarnurga piirkonnas. Eraldi esiku-ja teojuur (omaette närvid). Mõlema koostises on bipolaarsed neuronid, mille kehad paiknevad vastavates tundeganglionites. 1.3.1 N. cochlearis, aferentne Kuulmistee: Perifeersed jätked lõpevad kuulmis- e spiraalelundi organum spirale neuroepiteelis. 1. Neuroni keha: bipolaarsete neuronite kehad vastavas tundeganglionis ganglion cochleare 2. Neuroni keha (lõpevad tsentraalsed jätked): vastavas sensoorses tuumas: nucl cochlearis ventralis et dorsalis 3. Neuroni keha: nuclei corporis trapezoidei, aksonid tõusevad lemniscus lateralisena (pmst tractus) 4. Neuroni keha: colliculus inferior, corpus geniculatum mediale 1.3.2 N. vestibularis, aferentne Tasakaalutee/vestibulaartee: Perifeersed jätked lõpevad tasakaaluelundi neuroepiteelis crista ampullarises ja maculas. 1. Neuron: ganglion vestibulare, meatus acusticus internuse põhjas. 2
presenteeritakse valikuliselt ehk näidatakse vaid seda osa tegelikkusest, mis näitajale pikas perspektiivis kasuks tuleb. Imidž/kuvand kui kujutlus- Kujutlus on tegelikkuse esemete ja nähtuste meelelis piltlik peegeldus, mis tekib varemtajutu otsese mõjuta meeleelundeile, kuid eeldab varasema kogemuse olemasolu. Imidži mõistest neuropsühholoogia paradigmas Antonio R. Damasio: Objekt (object) on nähtus ise, kujutis (image) selle nähtuse mentaalne heiastus mistahes sensoorses vormingus. „Need kujutised annavad edasi nähtuse füüsilisi omadusi, samuti võivad nad anda edasi meeldimise või mittemeeldimise reaktsiooni, mis inimesel võib nähtuse suhtes olla, plaane, mis inimesel nähtuse suhtes võivad tekkida, samuti suhete võrgustikke selle eseme ja teiste esemete vahel“ (Damasio 2000: 9). Imidži/kuvandi sotsiaalpsühholoogilistest alustest Sotsiaalpsühholoogia • Keskendub eelkõige indiviidide käitumisele ja mõtlemisele sotsiaalsetes
tähelepanumehhanismi, mille abil kontrollitakse infovoogude valikuid ja kulgu töömälus ja selle allsüsteemide vahel ning võetakse vastu otsuseid. Tahteline mälu ja tahtmatu mälu - kõik mäluprotsessid ja enamik mälu liike kujutavad endast tahtelise ja mittetahtelise keerukat kombinatsiooni, kus üks võib teise ees vaid veidi domineerida Infotöötlus Plokkskeemid info,mida esilagu töödeldakse ja säilitatakse sensoorses mälus, kodeeritakse seejärel ümber kahes suunas verbaalsesse lühimällu ja visuaalsesse lühimällu. Formeeruvad vastureaktsioonid Funktsionaalsed blokid Kontrolliprotsessid Paralleelsed hajusjaotusprotsessid - sisaldab mooduleid, millest igaüks täidab kindlat ülesannet, milles töötlus toimub paralleelselt ja kus süsteem on võimeline kujundama uusi seoseid nii sisendi ja väljundi kui ka ühikute vahel, omades seega õppimisvõimet
6.2.2. Kujunemise aeg Taju võtab aega, sest erutus levib piki närve teatud lõpliku kiirusega. See kiirus sõltub küll näiteks närvikiu tüübist ja läbimõõdust, kuid ei ületa enamasti paarikümmet meetrit sekundis. Inimestel tekib tajukujund väga kiiresti ja seda mõõdetakse millisekundites, kuid suurtel loomadel võtab see kauem. 6.2.3. Kestus ehk järeltoime Tajumine ei lakka siis, kui stiimul on oma toime lõpetanud, vaid stiimul püsib veel mõnda aega nn sensoorses mälus. 6.2.4. Püsivus ehk konstantsus Tajutavate asjade omadused jäävad põhiliselt samaks ka väga erinevates vaatlustingimustes. (kass jääb kassiks nii lähedalt kui kaugelt vaadates) Püsivusnähtusi seletatakse kahel viisil: 1) Inimesed on tundlikud objektide omaduste suhete vastu teiste objektidega, mis sõltumata vaatlustingimustest on invariantsed, muutumatud. 2) Kuna väiksed lapsed siiski ka eksivad objektide omaduste
Mnemotehnika- mälutehnika Meeldejätmine, seoste loomine. Silmamälu, numbrimälu, sõnamälu ja kujundimälu. Mälu liigid- liigitatakse lähtealusest olenevalt mitmel viisil. Materjali mälus säilimise aja järgi eristatakse sensoorset, primaarset ja sekundaarset mälu. · Meeleelundite kaudu tulev informatsioon salvestatakse automaatselt sensoorsesse mällu, kus see vähem kui sekundi jooksul sorteeritakse ja kodeeritakse lühiajalise salvestuse jaoks. Sensoorses mälus algab unustamine kohe pärast info vastuvõtmist. Info kantakse sensoorsest mälust primaarsesse mällu üle kas sõnaliselt või mittesõnaliselt kodeerituna. · Primaarses e lühiajalises mälus toimub sõnaliselt kodeeritud materjali ajutine salvestamine ajalises järgnevuses. Unustamist põhjustab uue informatsiooni lisandumine. Primaarse mälu kestus on vaid mõni sekund, sest organism töötleb informatsiooni pidevalt. Mittesõnalist
tähelepanu suunatakse hetkeks muudele asjadele. Mälu protsessid on omavahelt tihedalt seotud, osaliselt kattuvad ning üksteiseks üleminevad ühtse mälutegevuse komponendid. Mälu liigid. Olenevalt materjali mälus säilimise ajast eristatakse: 1) Sensoorset mälu meeleelunditest tulev info salvestatakse siia automaatselt, kus see vähem kui sekundi jooksul sorteeritakse ja kodeeritakse lühiajalise salvestuse jaoks. Sensoorses mälus algab unustamine kohe pärast info vastuvõtmist. Info kantakse sensoorsest mälust primaarsesse mällu üle kas sõnaliselt või mittesõnaliselt kodeerituna. Mittesõnalise ülekande kohta pole seni kuigi palju andmeid, kuid see on iseloomulik eelkõige lastele, kes veel rääkida ei oska. 2) Primaarset (e lühiajalist) mälu kus toimub sõnaliselt kodeeritud materjali ajutine salvestamine ajalises järgnevuses
8. Milliste põhiliste mälutüüpide vahendusel kirjeldavad õppimisprotsesse kognitiiv-informatsioonilised õppimisteooriad? 1) sensoorne mälu. 2) lühiajaline mälu 3) pikajaline mälu 9. Mis on sensoorse registri iseloomulikumateks tunnusteks? Täidab ühtlasi tähelepanu- ja tajufunktsioone. Tajuorganitest laekuv informatsioon säilib vähem kui poole sekundi vältel sensoorses registris. Võimalik, et iga tajuanalüsaatori (nägemine, kuulmine, haistmine, kompimine jne) jaoks eksisteerib eraldi (sensoorne) mälustruktuur. Sensoorse mälu ulatus on praktiliselt piiramatu. 10. Millised on lühiajalise mälu kõige iseloomulikumad omadused info töötlemisel? Lühiajalise mälu kestus on 15-20 (30) sekundit ja maht on 7+2 ühikut. Lühiajalist mälu on võimalik suurendada. 11
taalamuse, lõhnasignaal läheb taalamusse alles pärast primaarset töötlust. - Taju - Sensoorse info transformeerimine närvisüsteemis terviklikuks meeleliseks kujundiks - Kontekst, emotsionaalsed seisundid, kogemused, tähelepanu jen - Sama sensoorne stimulatsioon täiesti erinevaks kogemuseks erneval ajal - Illusioonid - Sünteesia e mitmiktaju – ühe sensoorse tee stimuleerimine viib automaatse, mittetahtliku elamuseni teises sensoorses või tunnetuslikus modaalsuses nt künntega tahvli kraapimine - Sensoorne sünergia Sensoorne sünergia: valuvärav selgroos - Valusa koha silitamine töötab, sest on olemas valuvärav. Ühed retseptorid saadavad häirivaid ja valusaid signaale, teised pehmeid ja silitavaid. Võib juhtuda et pehme signaal võtab üle. Fantoomvalud - Amputeeritud kehaosa valu tundmine - Ajukoores amputeeritud jäseme osas puudub info sissevool > latente pidurdus väheneb >
6.7.3.Areng vanemas täiskasvanueas. (Vanadus). >60-65 aasta. Füüsilised muutused. Lihaste kaal, tugevus ja vastupidavus alanevad. Lihasfunktsioonid aeglustuvad , lõdvestumise aeg pikeneb Veresoonte elastsus alaneb Luud hõrenevad ja nõrgenevad Muutub immuunsussüsteem, antikehade tootmise süsteem alaneb Põhitegevused tukastamine, söömine, jalutamine, vestlemine. Huvitav see, et samad tegevused on peamised ka üliõpilastel. Muutused välimuses. Muutused sensoorses tundlikkuses. Kuulmine alaneb kõrgemate helisageduste osas. Tihti võimetus eristada helisid foonimürast Alaneb võime fokuseerida pilku objektidel. Läätse elastsuse kadumine mõjub ka sügavustajule. Kaed. Alaneb nägemisteravus. Maitsmismeel ka vanas eas võrdlemisi püsiv. Kõrge vererõhuga inimestel võib olla raskusi soola maitse aistmisega. Mis on taandarengu põhjused? 2 peamist seletust: 1. Geneetilise etteprogrammeerituse teooria-
pildi vahel halli kaadrit. Milles seisneb tähelepanu silmapilgust ning millised tegurid selle tingivad? Ajavahemikus 200-500 ms pärast esimese sihtobjekti näitamist on teise sihtobjekti teadvustamine häiritud, tingimusel et esimene objekt tunti ära edukalt. Mille poolest erinevad teoreetilised lähenemised, mis käsitlevad tähelepanuvaliku rakendumise faasi? - Varajane valik – stiimuleid töödeldakse sensoorses puhvris paralleelselt siis aga lubatakse vaid ükshaaval läbi selektiivse filtri. - Paindlik valik – stiimuleid töödeldakse paralleelselt kuni resurssi jätkub, seejärel eelistatakse konteksti põhjal - Hiline valik – paralleelne töötlus toimub kuni lühimälu ja teadvuseni, teadvustatuse määrab stiimuli tähtsus - Kaasaegse mudeli järgi sõltub selektsiooni faas tajukoormusest – kõrgem koormus muudab selektsiooni varasemaks
Sotsiaalne õppimine võimaldab turundajal mõjutada tarbijaid teiste inimeste arvamustega, eelkõige rahulolevate klientide hinnangu abil pakutavatesse toodetesse ja teenustesse. Mälu Mälu (memory) väljendub informatsiooni, teadmiste, oskuste jms. meeldejätmises, säilitamises ja pärastises meenutamises. Ta seob inimese minevikku tema oleviku ja tulevikuga. Informatsiooni kestvuse järgi mälus eristatakse sensoorset, lühi- ja pikaajalist mälu (püsimälu). Sensoorses mälus säilib informatsioon sekundi murdosaks, lühiajalises mälus orienteeruvalt mõne minuti jooksul. Lühiajalisest mälust salvestatakse informatsioon püsimällu siis, kui see on mõjutanud seal eksisteerivaid struktuure ja kujundanud uusi hoiakuid ning suhtumisi. Mälu on liitprotsess, mis koosneb meeldejätmisest, meelespidamisest ja meeldetuletamisest. Meeldejätmine (omandamine) kinnistab mällu uue informatsiooni ja seostab selle varasemate kogemustega
ja kestusest, ei kehti seadus „kõik-või-mitte-midagi.“ SP-d võivad ajaliselt ja ruumiliselt summeeruda. Järgnevalt toimub TRANSFORMATSIOON, kus sensoripotentsiaal muudetakse aktsioonipotentsiaalide jadaks. Suurema amplituudiga sensoripotentsiaal põhjustab suurema sagedusega aktsioonipotentsiaali ning sünapsis vabaneb rohkem mediaatorainet. Sensoripotentsiaal võib olla nii HÜPO-kui HÜPERPOLARISEERIV.Sellest sõltub impulsside sageduse muutus sensoorses närvikius. Hüpopolarisatsioon- suurem osa signaale. Sensoripotentsiaalid tekitatakse närvilõpmetes enestes, mitte närvilõpmeid ümbritsevates ja meeleelundi koostisesse kuuluvates rakkudes. Sensoripotentsiaal on lokaalne potentsiaal,mis levib mööda membraani elektrotooniliselt ja mida aktiivselt edasi ei juhita. Maali-Liina, jaanuar 2012
Mis on lühimälu ja millised on seotud ajupiirkonnad? Too mõni näide, kuidas seda hinnatakse? Neuraalne salvestus äsja möödunud sündmustest ja nende järjestusest. Kasutatakse sensoorse, kognitiivse ja motoorse info lühiajaliseks töötluses hoidmiseks. Seotud ventraalse ja dorsaalse juhteteega. Hindamine: Prisko ’liidetud stiimulite’ ülesanne – järjestikku 2 stiimulit samas sensoorses modaalsuses nt kuulmine. Peab ütlema kas stiimulid olid samad - Liigutuste jäljendamine – keerukamad käe või näo liigutused - Moscovitchi interferentsi ülesanne – nimekirjad ja peavad uuesti lugema, alguses sarnased sõnad, pärast erinevad Ajupiirkonnad: Temporaalsagara posterioorne osa (järeldatud juhtumi KF põhjal kellel puudus võime järele korrata); Frontaalsagarad – raskused lühimälu testides.
Nende kaudu antakse edasi tugevamat rõhku, halvasti lokaliseeritavat puudutust ja kõdi. Diskrimineeriv (eristav) puutetundlikkus, mis on võimeline eristama nahaga kontaktis olevate esemete suurust, kuju, pinnaomadusi, liikumist. Propriotseptsioon annab informatsiooni kehaasendi ja selle muutumise kohta. Temperatuuritundlikkus, mis võimaldab eristada sooja ja külma. Notsitseptsioon, mis signaliseerib informatsiooni koekahjustusest või keemilisest ärritusest. 1. neuroni keha paikneb sensoorses ganglionis. Kogu somatosensoorses süsteemis on neuraalse ahela esimeseks neuroniks spinaalganglioni või trigeminaalganglioni neuron. Nende neuronite aksonitel on kaks haru, millest läheb perifeeriasse ning teine kesknärvisüsteemi. Perifeerse haru terminalid võivad olla katteta (vabad närvilõpmed) või ümbritsetud teatud retseptoorse aparaadiga (nt Merkeli kettad või Vater-Pacini kehakesed) ning nendes toimub
selle naabruses olevat ajukoort Broca keskusega. Brodmani väli 39, see on nö assotsiatiivne nägemiskeskuse naabruses, mille närvirakud osalevad samuti informatsiooni edastamisel nägemiskeskuselt Broca alale. 39 nimetatakse nurk kääruks . Kõne formeerumine kõne kujunemisel on kaks erinevat teed. 1. Kuuldud sõnadega tekib erutus kuulmiskeskuse 41, 42 väljades oimusagaras, sealt edasi naabruses paiknevas Wernicke alas ehk sensoorses kõnekeskuses. Sõnas saadakse aru, aga alles siis kui ta Wernicke alale jõuab. Selle tekkinud närviärrituse tagajärjel edastakse informatsioon kaarkimbu neuronite abil motoorsesse kõnekeskusse Broca alal. Motoorses kõnekeskuses formeerub kõne neuroloogiline kujund. Kõne neuroloogiline kujund edastatakse sekundaarsele motoorsele alale, ehk kõne vokaliseerimise piirkonda. Ja kõne vokaliseerimise piirkonnast juba edastatakse
– tavaliselt puuduvad “klassikalised krambihood” (öised partsiaalsed hood- 70%) Katse sissejuhatus – afaasia (simuleerib /või võib viia psühhoosi) • On leitud, et erinevate kehaosadega seotud tegu- või nimisõnade lugemisel aktiveeruvad – ravi: kortikosteroidid vastavad piirkonnad motoorses ja sensoorses koores – outcome 1/3 N, 33-40% raske kahjutus, relapsid • Tähenduse sensomotoorse organisatsiooni hüpotees • TMS stimulatsioon õiges piirkonnas võib lühendada reaktsiooniaega vastavale sõnale Kõne uurimise võimalused • 19.saj. uuriti kõnet ajukahjustusega patsientidelseostati lahanguleid+kliinik
annaabi.ee 
