Kõrgema närvitalitluse mõisted (1)

Kõrgem närvitalitlus
Mõisted: Valgeaine - Selle moodustavad närvirakkude pikad jätked Hallaine - Selle moodustavad närvirakkude kehad Seljaaju - Vahendab infot peaaju ja ülejäänud keha vahel, juhib tingimatuid reflekse. Aitab kiiresti reageerida hädaolukorras Peaaju - Paikneb koljus, sültjas mass. Koosneb mitmetest osadest Suuraju - 70% peaaju mahust, jaotatud paremaks ja vasakuks poolkeraks. Nägemine, kuulmine, haistmine , kõnelemine, liigutamine Ajukoor - Juhib kehalist ja vaimset tegevust, säilita ja töötleb informatsiooni. Selles paiknevad erinevad ajukeskused Vaheaju - Reguleeritakse ainevahetust, sigimist, eritamist ja kehatemperatuuri Keskaju - Edastab infot suurajust seljaajju ja hoiab lihaste toonust Väikeaju - Asub kuklaosas, reguleerib lihaste koostööd. Tänu väikeajule kujuneb tasakaalutunne Piklikaju - Ühendab peaaju seljaajuga, juhib tahtele allumatuid tegevusi nagu hingamist ja südametegevust Refleks - Organismi reageerimine välisärritajale Refleksikaar - Mehhanism , mis tähendab, et ärrituse poolt vallandatud signaali toimel kutsutakse esile muutus kindlale elundi talitluses Motoorsed närvikiud - Seljaaju eesmised närvikiud Sensoorsed närvikiud - Seljaaju tagumised närvikiud Tingimatud refleksid - Sünnipärased vastureaktsioonid, mida pole vaja õppida Tingitud refleksid - Refleksid, mis kujunevad ümbritseva keskkonna toimel Neuron - Närvirakk Dendriit - Närviraku lühem jätke, võtab vastu närviimpulsse Neuriit - Närviraku pikem jätke, mis saadab edasi närviimpulsse teistele rakkudele Sünaps - Koht, kus närviimpulss antakse ühest rakust teise rakku Mediaatorid- Virgatsained Sünaptiline summatsioon - mitme erutussignaali toimel tekkiv protsess närvirakus Postsünaptiline pidurdus - Närviimpulsi seiskumine, kui närvirakku saabub ühepalju pidurdavaid ja erutavaid signaale Mälujälg - Püsimällu salvestatud informatsioon Sensoorne mälu - Info salvestatakse mõnesajaks sekundiks, unustamine algab kohe Primaarne mälu - Lühiajaline mälu, kuhu info salvestub ajutiseks ajaks Sekundaarne mälu - Mälu, milles olev info võib säilida aastaid, kuid võib ka ununeda Tertsiaarne mälu - Mälu osa, milles asuvat informatsiooni ei unustata kunagi Mälukaotus - Info kadumine või kättesaamatus mälust ajutalitluse kahjustuse tagajärjel Bioloogiline kell - Mehhanism, mis reguleerib organismi elutalitluse ööpäevarütmi Efektor - Organ, mis reageerib erutusele Retseptorid - Ärrituste vastuvõtja Refleksikeskus - Näiteks seljaaju, närvirakkude kogum Nimeta Närvisüsteemi ülesanded: Reguleerib organismi elundite talitlust, kooskõlastab organismi kõikide elundite tööd, kohandab organismi vastavalt väliskeskkonna muutustele Peaaju osad: Vaheaju, keskaju, piklikaju, suuraju, väikeaju Vaheaju ülesanded: Reguleerib ainevahetust, paljunemist kehatemperatuuri. Keskaju ülesanded: Tahab lihaste toonuse, närviimpulsside liikumine pea- ja seljaaju vahel Väikeaju: Reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu Piklikaju: Reguleerib tahtele allumatuid tegevusi ( hingamine , südametegevus) Tingimatud refleksid: Neelamine , imemine Tingitud refleksid: Silmapupillide ahenemine Lühimälu liigid: Sensoorne mälu, primaarne mälu Püsimälu liigid: Sekundaarne, tertsiaalne mälu Mäluhäireid põhjustavad tegurid: alkohol , narkootikumid , vananemine , ajupõrutus Tegurid, mis võivad esile kutsuda mälukaotuse: ajutraumad , vanadus, alkohol, hapnikuvaegus Muutused, mis tekivad närvisüsteemis seoses vananemisega: Mediaatorite hulk sünapsites muutub, kuhjuvad DNA kahjustused, mille tulemusena häiruvad valkude sünteesid
Võrdle
Tingimatud/ Tingitud refleksid: Tingimatud on kaasasündinud ehk pärilikud refleksid. Tingitud (õpitud) on elujooksul tekkinud refleksid. Tingimatutele refleksidele vastavad refleksikaared kulgevad läbi seljaaju. Tingitud refleksides ja nende refleksikaartes osalevad peaaju eripiirkonnad. Signaalide töötlemine erutussünapsis/pidurdussünapsis: Pidurdussünapsis saabub närvirakku võrdselt erutavaid ja pidurdavaid signaale, mistõttu sünaps impulssi ei edasta ja tekib postsünaptiline pidurdus. Erutussünapsis saabub mitu erutussignaali. Toimub nende summeerimine . Kui ühel ajal ärritatakse mitmeid naharetseptoreid, siis võime tunda neid valuaistingutena. Info salvestamine sensoorses mälus/ primaarses mälus / sekundaarses mälus / tertsiaarses mälus: Sensoorses mälus, salvestatakse info vaid mõnesajaks sekundiks. Unustamine algab kohe. Primaarses mälus salvestatakse info ajalises järjestuses, unustamine. Sekundaarses mälus info salvestatakse harjutamise teel, info kättesaadavus on aeglane, aga maht on suur. Tertsiaalse mälu puhul tuleb sagedasti harjutada , info kättesaadavus on kiire ja unustamist ei ole. Selgita, iseloomusta:
Seljaaju ehitus ja funktsioonid: Informatsiooni vahendamine peaaju ja keha vahel, liigutuste juhtimine. Toruja kujuga, lüliline ja kõhreline Peaaju ehitus: Koosneb viiest osast ja juhib kogu organismi tegevust. Suuraju ehitus ja talitlus: Jaotatud paremaks ja vasakuks poolkeraks. Koosneb erinevatest meelekeskustest, välispinnaks on ajukoor. Juhib meeleelundeid. Refleksikaar ja selle erinevate osade ülesanded: Tee, mida mööda ärritus mööda närve liigub. Retseptorid võtavad ärritusi vastu, lihased tõmbuvad kokku: aferentne närv, eferentne närv- Erutuse liikumine. Kesknärvisüsteemis analüüsitakse ja sünteesitakse. Neuroni ehitus ja närviimpulsi liikumine neuronis: Koosneb rakutuumast, dendriitidest ja neuriitidest. Närviimpulss levib ühelt neuronilt teisele sünapsite kaudu Valuvaigistite toimemehhanism: Blokeerivad närviülekande ja kesknärvisüsteemis valuaistingut ei teki Narkosõltuvuse teke: Narkootikumid jäljendavad närvisüsteemi mediaatorite toimet ja suruvad alla nende sünteesi, sellega kahjustatakse närvisüsteemi Info salvestamine lühi- ja püsimälusse: Lühimälust kaob info kiiremini ära, mõtlen läbi ja kirjutan üles- sel viisil jääb info primaarsesse mällu. Info salvestamises püsimällu, tuleb sagedasti ja palju harjutada. Ööpäevaste rütmide mõju inimese organismile: Uute erinevate rütmidega kohanemiseks läheb inimesel mitmeid päevi aega, rütmide häirumine võib avalduda töövõime languses, hajameelsuses Une tähtsus: Sel ajal sorteeritakse ajus infot ja aktiivsed on erinevad neuronid . Une ajal toimuvad keemilised protsessid, mis kindlustavad õppimise ja info salvestamise.