50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-05-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
LindaK
Õppematerjali autor
4. Aju salvestab ainult väikese osa saabunud inform-st 5. meeleelunditelt saadud inform. salvestatakse lühimällu või püsimälusse 6. sõnaliselt kodeeritav osa infost salvestatakse mõneks millisekundiks Sensoorsesse mällu ja sealt primaarsesse mällu,säilub seal ajalises järjestuses mõned sekundid ja on kasutatav 7. harjutamine kergendab ülekannet primaarsest mälust sekundaatsesse mällu. 8. kordamine "parandab mälu 9. Informatsioon säilub väga kaua püsimälus. 10. a)mäluhäire võimetus infot püsivalt salvestada ja kättesaadavana omandada b)mälukaotus mälust kaob info ajutalitluse häirumisele eelneva perioodi kohta c)bioloogilised rütmid maakera pöörlemisest tingitud rütmilised muutused organite seisundis ja funktsioonides d)uni ajukoore pidurdus, mille ül on kesknärvisüsteemi, lihaskonna ja meeleelundite töövõime taastamine e)mälujälg 11
Refleksikaar koosneb retseptorist, sensoorsest neuronist, vaheneuronist, motoorsest neuronist ja efektorist. ( joonis) Mälu Meie aju salvestab ainult väikese osa meile saabunud informatsioonist. Tehakse vahet lühi- ja püsimälul. Lühimälus leiduv informatsioon unustatakse kiiresti kui seda harjutamise teel püsimällu ei kanta. Püsimälus püsib info kättesaadavana ka pikema aja möödudes. Mälujälg muutub kasutamisega üha tugevamaks ning mälu sisu järjest häirekindlamaks. Lähtudes informatsiooni töötlemise iseärasustest jaotatakse lühimälu omakorda sensoorseks mäluks ja primaarseks mäluks. Püsimälu jaotatakse aga sekundaarseks mäluks ja tertsiaarseks mäluks. Meeleelunditelt saadud informatsioon salvestatakse sensoorsesse mällu. Sõnaliselt kodeeritav osa sellest informatsioonist kantakse üle primaarsesse mällu ja sealt edasi sekundaarsesse mällu. Siin see säilib pikema aja jooksul ja on kasutatav meenutamiseks
Neuriit - Närviraku pikem jätke, mis saadab edasi närviimpulsse teistele rakkudele Sünaps - Koht, kus närviimpulss antakse ühest rakust teise rakku Mediaatorid- Virgatsained Sünaptiline summatsioon - mitme erutussignaali toimel tekkiv protsess närvirakus Postsünaptiline pidurdus - Närviimpulsi seiskumine, kui närvirakku saabub ühepalju pidurdavaid ja erutavaid signaale Mälujälg - Püsimällu salvestatud informatsioon Sensoorne mälu - Info salvestatakse mõnesajaks sekundiks, unustamine algab kohe Primaarne mälu - Lühiajaline mälu, kuhu info salvestub ajutiseks ajaks Sekundaarne mälu - Mälu, milles olev info võib säilida aastaid, kuid võib ka ununeda Tertsiaarne mälu - Mälu osa, milles asuvat informatsiooni ei unustata kunagi Mälukaotus - Info kadumine või kättesaamatus mälust ajutalitluse kahjustuse tagajärjel Bioloogiline kell - Mehhanism, mis reguleerib organismi elutalitluse ööpäevarütmi
5. Missugust informatsiooni salvestatakse sensoorsesse mällu? – Meeleelunditest saabunud signaalid. Salvestamine toimub automaatselt tajumisel. Aju võtab info vastu ja siis kustutab kohe ära. Selleks, et kanda info üle sensoorest mälust primaarsesse, tuleb info sõnadega väljendada. 6. Missugust infot salvestatakse primaarsesse mällu? – Sõnaliselt kodeeritud informatsioon. Info salvestatakse kordamisel, tekib sensoorse mälu sõnastamise tagajärjel. 7. Missugune info salvestatakse tertsiaarsesse mällu? – Päevast päeva rakendatavad vilumused, mida aastatepikkuse kasutamise tõttu ei unusta peaaegu mitte kunagi, ka siis kui aju ülejäänud osade sisu kaduma läheb, jäävad sellised oskused alles. Nt oma nimi, sünnikuupäev, kirjutamis- ja lugemisoskus. Sekundaarsest mälust liigub info tertsiaalsesse mällu, kus asjad ei unune. 8. Mis juhtub ajutegevusega vananedes?
N: ühel ajal ärritatakse paljusid naha retseptoreid, mille tulemusel vallandub 8 Inimene kui tervikorganism Narva kolledž Vilja Vendelin-Reigo närviimpulss valuaistinguna Alljärgnevalt on toodud mitmete virgatsainete erinevaid funktsioone: Virgatsaine e mediaatoraine Näide vastavast funktsioonist Atsetüülkoliin Õppimine, mälu, ärkvelolek Dopamiin Üldine motiveeritus, edasipüüdlikkus Noradrenaliin Tähelepanu, ärksus Serotoniin Meelelolu, hetkeajede kontrollimine, uni Glutamaat Universaalne erutusvirgatsaine, õppimisvõime Gammaaminovõihape Universaalne pidurdusvirgatsaine Endopiodid Valu mahasurumine, sotsiaalne lähedustaju
närvirakkudelt koondub vähemale arvule neuronitele. · Erutuse rütmi transformatsioon - keskusesse tulev impulsside arv ei ühti sealt väljuvate impulsside arvuga (info muutub) · Erutuse järeltoime - erutust hoitakse "ringluses" neuronite ahelate vahendusel (saavutatakse postsünapsi membraani osalise depolarisatsiooniseisundiga - ja see on oluline mälu mehhanismide tagamise puhul). · Pidurdus - avaldub reflektoorse talitluse nôrgenemises vôi lakkamises. Osutub vôimalikuks tänu pidurdusneuronitele. Erutust on vôimalik pidurdada nii presünapsis (vähendatakse mediaatoraine vabanemist pôhisünapsis) kui postsünapsis (pidurdusneuronis vallanduv mediaator kutsub esile hüperpolarisatsiooni, s.t liiga suure potensiaalide vahe erutuse levikuks). KESKNÄRVISÜSTEEM
........................................................................ 1 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. MÄLU................................................................................................................................ 4 2. MÄLU LIIGID...................................................................................................................5 2.1 Ultralühiajaline mälu....................................................................................................5 2.2 Lühi- või lühiajaline mälu............................................................................................ 6 2.3 Püsimälu....................................................................................................................... 7 3.MÄLUHÄIRED.................................................................................................................
Mälu on (organismi) võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni. Mälu ilmneb kõigil evolutsiooni etappidel, kuid saavutab suurima keerukuse inimese puhul. Kui poleks mälu, tuleks iga kord otsast alustada. Inimmälu mahuks arvatakse olevat 108432 bitti. Keskharidusega inimene kasutab ainult 4% närvirakkude hiigelhulgast. Meeldejätmine võib toimuda tahtmatult või tahtlikult. Meeldejätmist hõlbustavad kordamine (kordamise hajutatus) ja materjali korrastatus. Kordamine pidev harjutamine tagab oskuse omandamise (nt jalgrattasõit, ujumine Meelespidamine (e info säilitamine) on aktiivne protsess,
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid