Vastus leiad õppematerjalist: Taju

Misterbond007hotee nende omaniku elu ja valikuvõimalusi mõjutada?

Vastus leiad õppematerjalist: Taju

Taju (0)

Keskkool - Psühholoogia - Psühholoogia

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kuidas tajub inimene ruumilisust?
Kuidas aitab sellele kaasa nägemise disparaatsus?
Kuidas saab reklaamis või müügitöös kasutada taju omadusi inimeste mõjutamiseks?
Kui ka tööalaseid suhteid?
Kuidas mõista teiste kavatsusi?
Kui mõni minut?
Kuidas stereotüpeerimine isikutajus võib sinu otsuseid mõjutada?
Miks välimusele panustamine võib vahel siiski elus ära tasuda?
Misterbond007hotee nende omaniku elu ja valikuvõimalusi mõjutada?

Tööleht, kordamine - Taju

Mis on aisting ?
on välis- või sisekeskkonnaüksikute nähtuste või nende omaduste peegeldumine teadvuses. Aistingutest saadud info tõlgendub ajus tajukujundiks.

Mis on taju?
on esemete, nähtuste peegeldumine inimese teadvuses nende vahetul mõjumisel meeleorganitele ja meeleorganitega vastuvõetud eri aistingute ühendamine ja korrastamine ajus terviklikeks kujunditeks

Tervikliku tajupildi tekkeks on olulised 4 tingimust, nimeta need:

Lähedus – ühe tervikuna tajutakse üksteisele lähemal asetsevaid objekte.

Suletus – tervikuna tajutakse objekte, mis moodustavad suletud kontuuri.

Sarnasus – Ühesuguseid bjekte eristatakse teineteisest tavaliselt värvuse, suuruse ja paiknemise alusel.

Hea jätk – kui joone kõverus teatud punktis ei muutu või muutub vähe, siis tajutakse kujutatut ühtse tervikuna.

Selgita mõisted:
Lähedus - ühtse tervikuna tajutakse üksteisel lähemal olevaid objekte
Suletus - tervikuna tajutakse objekte, mis moodustavad suletud kontuuri
Hea jätk - kui joone kõverus teatud punktis ei muutu, siis tajutakse kujutist ühtse tervikuna ( kaitsekuju, värv)
5. Leia ja selgita mõisted.
A) Valivus e. selektiivsus - Objektide või nähtuste eri omadustel on tajumisel erinev tähtsus. Mõni omadus on inimesele olulisem ja sellele pööramine ka rohkem tähelepanu.
B) Püsivus e. konstantsus (vormitaju). - Inimene tajub objekti muutumatuna sõltumata sellest, et kontekst on muutunud.
C) Taju kestvus e järeltoime - Tajumine ei lakka siis kui stiimul on oma toime lõpetanud, vaid stiimul püsib mõnda aega veel sensoorses mälus.
D) Struktuursus – tundmatule nähtustele püütakse omistada mingit mõtet, nimetada mõttes objekti nimetus v kategooria
E) Liikumisparallaks lähedasemad objektid näivad “liikuvat” kiiremini,vaatleja liikumisele vastassuunas
G) Indutseeritud liikuminee. Esilekutsutud liikumine - tekib olukorras, kus üks reaalne liikumine põhjustab teise mittereaalse liikumise.
H) Stroboskoopiline liikumine ehk “näiv liikumine” - nähtusega on seletatav eksitaju, et jõulutulede v reklaami valgustorudes toimub valgustäpi liikumine.
6. Kuidas tajub inimene ruumilisust? Kuidas aitab sellele kaasa nägemise disparaatsus ?
Ruumitaju on objektiivselt eksisteeriva ruumi peegeldus ja sisaldab: objekti vormi ja suuruse, objektide vastastikuse asendi,objekti reljeefi ja kauguse,objekti suuna taju selles ruumis, kus tajutav objekt asub. Nähtavaid esemeid tajume siiski kolmemõõtmelistena, kuigi silma võrkkestale langeb kahemõõtmeline kujutis
7. Sotsiaalse ehk isikutaju liigid, selgita mõiste
Teatud inimrühma harjumuslike tunnuste ülekandmine ehk stereotüpiseerimine. Tajutav isik asetatakse mingisse kategooriasse ning seejärel omistatakse talle selle kategooria iseloomulikke jooni.
Samastamine ehk identifitseerimine. Samastatakse end teise inimesega võttes üle tema seisukohti, käitumist, mõtteid jm.
Kaasaelamine ehk empaatia . On võime tajuda teiste emotsioone, tundmusi, tundeid ja vajadusi.
Ülekandmine ehk projitseerimine - teisele inimesele kantakse üle iseenda iseloomujooni
Oreooliefekt ehk inimese hindamine mingi eelteadmise põhjal - isiku üle otsustamine eelteadmiste põhjal.
Esmamulje efekt- Esimene informatsioon on kõige otsustavam mulje kujundamisel. Esmamulje aitab võõraid inimesi kategoriseerida.
Lahkumisefekt - ...
8. Ühenda taju omadus ja sellele vastav kirjeldus.
1.Valivus ehk selektiivsus
A) Tajutakse üldjuhul selgemini neid objekte või nähtusi, millel on mingi tähendus või mõte
2.Kogemuste, hoiakute ja emotsioonide mõju
B) Tajutakse objekti muutumatuna sõltumata sellest, et kontekst on muutunud
3.Püsivus ehk konstantsus
C)Peale meeleelunditelt saadava info on tajumise puhul tähtsad ka varasemad kogemused
4. Mõtestatus
D)Objektide või nähtuste eri omadustel on tajumisel erinev tähtsus
1.D 2.C 3.B 4.A9.Vasta küsimustele. (Lisalehele v vihikusse)
1. Kuidas saab reklaamis või müügitöös kasutada taju omadusi inimeste mõjutamiseks? Kirjelda reklaami ja kaubandusettevõtete mõjutamismehhanisme tarbijate ostukäitumise suunamiseks?
2. Too 3-4 näidet, kuidas aitavad teadmised reklaami mõjutusvahenditest sul reklaami mõjule mitte alluda ja teha iseseisvaid otsuseid.
3. Too 3-4 näidet, kuidas aitavad teadmised sotsiaalse taju ehk isikutaju mehhanismidest sul igapäevases elus suhelda. Luua ja hoida nii isiklikke kui ka tööalaseid suhteid? (Kuidas leida sõpru ja mõjutada inimesi, kuidas mõista teiste kavatsusi?).
4. Millega seletada fenomeni, et vahel tundub 60 minutit mitme tunni pikkusena ja vahel tundub tund kui mõni minut?
5. Too 3 näidet, kuidas stereotüpeerimine isikutajus võib sinu otsuseid mõjutada?
6. Selgita, miks välimusele panustamine võib vahel siiski elus ära tasuda?
7. Too 2-3 näidet, kuidas võivad veebiaadressid [email protected] või [email protected] nende omaniku elu ja valikuvõimalusi mõjutada?
1) Valivus: suur valik värve, suuruseid ja materjale. ; Üritab inimestes tuua mõtestust ehk inimese silmis on sellel obejktil tema jaoks tähendus või mõte ; Emotsioonid : üritab tuua inimestes erinevaid emotsioone (seksuaalsus, hedonism , suhtlemine , aistingud - maitse, lõhn, puudutus jm)
2) Esiteks sa kindlasti ei raiska oma raha selle objekti ostmisel, mida sul pole vaja aga kuna reklaam ütles/mõjutas sind, et see on sulle vajalik, siis loodavad nad, et sa ostad selle loomulikult. Teiseks sa ei osta endale objekte, mida sul pole tarvis, mida sa ei vaja või millega sul pole midagi teha ja mis jääb küskile vedelema. Kolmandaks arendad end nende teadmistega ja saad ise hakkata lollidele oma tooteid müüma ja hakkad sellega elatist teenima.
3) Teades, mis ühiskonna gruppi sa kuulud oskad end juba ühiskonnas jaotada ja oskad ka leida endale suhtlus partnerit/ partnereid . Samas üritad sa end mitmekesistada suheldes erinevate maailmavaadete inimestega ja püüad neid mõista. Ja jällegi me üritame tõrjuda vähem suhelda inimestega, kes meile ei meeldi ja kes on ülbed meiega.
4)Olles heas seltskonnas, meeldivas kohas või heas enesetujus kaob meie ajataju ära, kuna me ei mõtle ajale ja selle ruumile, kaotame universumi tunnetuse ja soovime , et see hetk jääks kestma igavesti. Vastupidi, halvale seltskonnale ja ebameeldivas kohas viibimine venitab meie aega, sest me ei naudi enam seda ja me mõtleme ainult, kuidas see juba läbi saaks ja loeme seepärast sekundeid.
5)Teades, näitkes ütlust „ Naine roolis, auto kraavis “ sa hakkad automaatselt mõtlema, et kõik liiklusõnnetused on põhjustatud naiste poolt, kuigi see ei vasta tõele, sest statistika näitab, et üle 75% õnnetustest on põhjustanud mehed. Õpikus oli hea näide ka teisest ütlusest „ Blondid on rumalad “ Sellise enesekindla ja ebakorrektse väitega ei saa nõustuda iga mõtlev inimene, sest juuste värvus ei saa kuidagi sinu inteligentsust näidata/ piiritleda. Ja sammuti ärgem unustagem ka, et näiteks prillid, mis on mõeldud inimestele, kes ei näe lähedale/kaugele hästi assotsieeruvad märksõnadega nohik , tark ja endasse hoidva inimesega
6) Sest hea välimusega inimestele omandatakse häid iseloomujooni: andekas, lahke , intelligentne, mis tähendab, et tal on lihtsam leida tööd, kergem on suhelda ja luua uusi tutvusi.
7) Sellistel inimestel on raske leida tööd, sest tööandjal tekkib selliste e-mailide nähes, et tegemist on isikutega, kes on veel lapsiku mõtteviisiga ja kindlasti ei pühendu enda töö ülesannetesse korralikult ja teeb enda tööd ebakorrektselt, mille pärast peab keegi teine tegema tema tööd üle, mille tulemusena kaotab tööandja raha ja aega, mida on vähe suurtel firmadel ja korporatsioonidel. Inimesed kujutavad neid inimesi, kui arvuti nohkariteks, kes istuvad päevad läbi arvutis ja mängivad oma mänge, kuna nende e-maili aadress ütleb ära mingi mängu või isegi filmi, mis tähendab, et inimene vaatab päevad läbi seriaale, filme, anime jne seega inimesel pole sotsiaalelu..
4

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 23 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-11-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti

23 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Razzer Õppematerjali autor

Mis on aisting?
Mis on taju?
Tervikliku tajupildi tekkeks on olulised 4 tingimust
Kuidas tajub inimene ruumilisust? Kuidas aitab sellele kaasa nägemise disparaatsus?
Sotsiaalse ehk isikutaju liigid, selgita mõiste

Aisting taju ruumiline nägemine nägemise disparaatsus isikutaju

Sarnased õppematerjalid

docx

TUNNETUSPROTSESSID

TUNNETUSPROTSESSID Tunnetusprotsessideks ehk kognitiivseteks protsessideks nimetatakse psüühilisi protsesse, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Tunnetusprotsesside hulk kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine kujutlus, keel. AISTINGUD Aisting on tunnetusprotsess, mis annab informatsiooni esemete ja nähtuste üksikomaduste kohta ja tekib kui mingi ärritaja mõjub otseselt meie meeleelundile. Aistingud : nägemis-, kuulmis-,haistmis-,maitsmis-,kompe- ehk puuteaisting. Eristatakse ka veel temperatuuri-, tasakaalu-, valu- jms aistinguid. Aistingud tekivad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on närvissüsteemi osa, mis võtab vastu nii

Inimese õpetus

docx

Isikutaju (referaat)

TALLINNA TEENINDUSKOOL Piia Maria Nahkur T11HT ISIKUTAJU Referaat Juhendaja: Mare Kiis 2011 1 Piia Maria Nahkur Isikutaju SISSEJUHATUS Käsitlen referaadis isikutaju, sest antud teema tundub mulle tervest kursuse sisust kõige põnevam. On huvitav teada mis on taju ning kuidas teistest arvamuse loomine sõltub paljustki sellest, kuidas me inimesi tajume. Piia Maria Nahkur Isikutaju 1 TAJU Taju peegeldab meid ümbritsevaid esemeid ja nähtusi terviklikult. Taju töötleb meelte kaudu saadud infot põhjalikumalt. Välismaailmast meelte kaudu saadav info on katkendlik ja lünklik, alles teadvus loob sellest tervikstruktuuri. Tervikliku tajukujundi tekkeks on olulised lähedus,

Suhtlemispsühholoogia

doc

Tunnetusprotsessid

TARTU RAATUSE GÜMNAASIUM Kristjan Saarniit 10. a klass TUNNETUSPROTSESSID Referaat Juhendaja: Külli Muug Tartu 2008 Tunnetusprotsessid e kognitiivsed protsessid ... on need psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Siia kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. Aistingud Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi. Klassikaliselt eristatakse meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puuteaistingut. Iga meeleelund reageerib teatud liiki ärritajatele. Räägitakse ka temperatuuri-, tasakaalu-, valu- jt aistingutest. Aistingu teke Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel

Psühholoogia

doc

Taju

Taju Taju kuulub tunnetusprotsesside hulka. (Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid.) Tunnetusprotsessiks nimetatakse neid psüühilisi protsesse, mille käigus luuakse infotöötlus vahendusel pilt tegelikkusest. Taju on üks tegur mis aitab luua pilti tegelikkusest. Taju on psüühiline protsess, mis seisneb esemete ja nähtuste meelelises tervikpeegelduses. Ühendab ja korrastab aistinguid taju kujundiks, vahendab obejktiivselt maailma ning aitab kohaneda keskkonnaga.Taju aluseks on meelte kaasasündinud võimed, meeleelundite talitlus, õppimine ja pikaajalised kogemused. Ta on tihedalt seoses tähelepanu ja mäluga. Taju sõltub mõtlemisest, inimese vajadustest, huvidest, emotsioonidest, kogemustest jms. Ta võimdaldab ära tunda, liigitada ja hinnata stiimuleid, objekte, nähtusei ja sündmusi ning tunnetada organismi seisundeid

Psühholoogia

docx

TAJU

TAJU. Taju kuulub tunnetusprotsesside hulka. (Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid.) Tunnetusprotsessiks nimetatakse neid psüühilisi protsesse, mille käigus luuakse infotöötlus vahendusel pilt tegelikkusest. Taju on üks tegur mis aitab luua pilti tegelikkusest. Taju on psüühiline protsess, mis seisneb esemete ja nähtuste meelelises tervikpeegelduses. Ühendab ja korrastab aistinguid taju kujundiks, vahendab obejktiivselt maailma ning aitab kohaneda keskkonnaga .Taju aluseks on meelte kaasasündinud võimed, meeleelundite talitlus, õppimine ja pikaajalised kogemused. Ta on tihedalt seoses tähelepanu ja mäluga. Taju sõltub mõtlemisest, inimese vajadustest, huvidest, emotsioonidest, kogemustest jms. Ta võimaldab ära tunda, liigitada ja hinnata stiimuleid, objekte, nähtuseid ja sündmusi ning tunnetada organismi seisundeid

Psühholoogia

docx

Tunnetusprotsessid, aistingud

Tunnetusprotsessideks nimetatakse psüühilisi protsesse, mis on vajalikud informatsiooni vastuvõtmiseks ja selle töötlemiseks. Tunnetusprotsessid on aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. AISTING Aisting annab edasi esemete ja nähtuste üksikomadusi (kuju, värvus, lõhn jne.) Aistingud jagunevad: a) klassikalised : nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompeaisting. b) uued: temperatuuri-, tasakaalu-, valuaisting. Aistingud tekivad analüsaatori vahendusel see on närvisüsteemi osa, mis võtab vastu ärritusi ning milles toimub nende analüüs

Psühholoogia

doc

Tunnetusprotsessid ja Mälu

1.Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid on need psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Siia kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. 2. Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi . Analüsaator on ärritusi töötlev närvimehhanism, mis koosneb: 1)retseptoritest võtavad ärritusi vastu ja muundavad ärritusenergia närviimpulssideks; 2)närvikiududest mis toimetavad närviimpulsse edasi; 3)vastavast peaaju piirkonnast kus toimub närviimpulssidena saabunud info töötlemine. 3. Aistingute põhidimensioonid

Psühholoogia

docx

Psühholoogia koolieksami materjal

Teadvuseks nimetatakse tavaliselt vaimuseisundite, näiteks mõtete, emotsioonide, tajumiste ja mälestuste omamist ning tundmist. Spontaansed teadvuse seisundid: Unistamine, Uni ja unenäod, Esilekutsutud teadvuse seisundid: Hüpnoos, Meditatsioon, Mitmesuguste ainete tarbimisest mõjutatud seisundid. TUNNETUSPROTSESSID Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid... on need psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Siia kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. Loetelu: aistingud, taju, tähelepanu, mälu, kujutlus ja keel. AISTINGUD Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi. Klassikaliselt eristatakse aistinguid meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puuteaistingud. (Iga meeleelund reageerib teatud liiki ärritajatele). Tuntakse ka temperatuuri-, tasakaalu-ja valu- aistingut.

Psühholoogia

Rohkem sarnaseid