Taju konspekt (0)

TAJU konspekt
Elus püsimiseks tuleb olla teadlik nii iseendast kui ka ümbritsevast maailmast. Näiteks on vaja teha vahet söödaval ja mürgisel seenel ning saada aru, millal on vaja süüa või kuidas reageerida liiklusohtlikus olukorras. Sisuliselt kõike seda, mida inimesel on toimetulemiseks vaja, saab ta teada aistingute, meelte ja taju vahendusel.
Taju on vahendite kogum, mille abil teisendatakse keskkonnast meelte kaudu omandatud infot objekti-, sündmus-, heli-, maitse- jms. kogemuseks
Eesmärgiks on luua ümbritsevatest maailmast tajukujund või mudel, mille põhjal on võimalik otsustada erinevate objektide omaduste üle ning vajalikkus on elus püsimiseks ning et aru saada ümbritsevast maailmast.
Taju omadused:
Taju piirid:

• absoluutne lävi- min ja max piirid, milles inimene on võimeline tajuma /eristama
  
• Suhteline piir e. eristuslävi- väikseim erinevus, mida on inimene võimeline tajuma
  

Kujunemise aeg:

• Närvikiududes ei liigu erutus silmapilkselt, seega võtab tajukujutise tekkimine aega (nt. avad hommikul peale üles ärkamist esimest korda silmad)
  

Kestus ehk järeltoime:

• Stiimuli lakkamisel tajuprotsessid ei lõppe koheselt, sellest tulenevalt püsib tajukujund veel lühikest aega sensoorses mälus, (nt kustutatud lambi valguse laiku võib tajuda veel umbes 2 sek. või jäätise külmust tajud veel mitmeid sekundeid peale söömist.)
  

Püsivus ehk konstantsus :

• Tajume objekte muutumatuna olenemata muutustest nende välimuses või füüsilises keskkonnas. Konstantsuse puudumine viiks selleni, et inimene kohtaks iga päev enda ümber talle senitundmatuid objekte. (Nt inimene on alati ühe pikkune sõltumata tema kaugusest.)
  Taolise püsivuse protsessi ei oska kaasaegne psühholoogia lõpuni seletada, kuid on kaks enamlevinud teooriat:
  

• Inimene õpib elu jooksul erinevaid objekte tundma ning neid erinevates olukordades tajudes kompenseerib objekti muutusi võrkkestal, tehes selle põhjal järeldusi objekti asukoha kohta.
  
• Inimene “võrdleb“ tajumisel erinevaid objekte omavahel ning nendevaheline tajutav suhe, mis on tingimustest sõltumata muutumatu (nt. inimene on suurem kui rott ), annab informatsiooni objekti asukoha kohta.
  

Ruumiline vastastoime :

• See, mida inimene tajub mingi objekti omadusena (nt. värvus, suurus), sõltub sellest, millised on selle objekti läheduses olevate teiste objektide omadused.
  

Ajaline vastastoime :

• Tajukujutis sõltub ka sellest, mida tajuti vahetult enne või millised on tajuja eelnevad ootused.
  

Tajukujundi moodustumise teooriad:

• Teadvustamata otsuste teooria (Hermann von Helmholtz ) - tajukujund moodustub keeruliste otsuste ja arvutuste lõpptulemusena. Inimene ise neid protsesse ei teadvusta, kuid teadvustab endale lõpptulemuse ehk tajutavate esemete või keskkonna omadusi.
  
• Otsene taju ehk ökoloogiline tajuteooria (James J. Gibson) – Inimene kasutab tajukujundi moodustamiseks meelte poolt reageeritud andmeid (aistinguid) ilma, et tal oleks vaja teostada mõtlemisele sarnanevaid protsesse. Ainus, mida tuleb teha, on leida keskkonnast need muutumatud ehk invariantsed tunnused, mis määravad üheselt ära selle, mis objektiga on tegemist.
  

Tajukujund tekib läbi kahe infotöötluse võimaluse:

• “Alt-üles“ töötlus – Visuaalselt tajutavas kujutises toimub kõigepealt üksiktunnuste avastamine ja seejärel neist tunnustest (elementidest) keerukamate vormide moodustamine. Lõpuks toimub stiimuli äratundmine ehk selle stiimuli klassifitseerimine teatud objektide klassi kuuluvaks või kunagi nähtud ja tuntud objektiga identseks tunnistamine.
  
• “Ülevalt-alla“ töötlus- Ülalt alla töötluse põhimõttel (tervikult detailidele liikudes) on tegemist konteksti arvestamisega. Kõigepealt seatakse objekti kohta hüpotees (kas see pole mitte auto?) mida siis detailidesse minnes kinnitatakse või ümber lükatakse.
  

Kujutise äratundmine:

• Tajumine üldiselt algab millegi äratundmisega ning sellesse protsessi on kaasatud mälu, sest inimene vastandab stiimulist saadud infot püsimälus oleva infoga.
  

Kujutise äratundmise protsessid:

• Malliteooria e. mudeliteooria- mälus on salvestatud kujundite koopiad ehk väikesed mudelid, mida võrreldakse stiimulist lähtuva informatsiooniga (Eysenck ja Keane, 1995). Inimene tunneb tajutavas objektis ära selle, mis vastab kõige paremini mälus olevale mudelile.
  
• Eksemplariteooria- toimub ära tundmine juhul kui tajutav objekt on mõne varem kogetud ja mällu salvestatud objektiga piisavalt sarnane. Mida suurem on mälus olev kategooria, seda lihtsam on inimesel objekte ära tunda.
  
• Prototüübiteooria- inimene võrdleb stiimulit mällu salvestatud prototüübiga, mis on asjade grupi või kategooria kõige tüüpilisem esindaja. Prototüüp koostatakse erinevate eksemplaride üldistamise teel ( Toomela ,1999). Prototüüp koondab need tunnused, mis on mitmel asjal ühised, kuid prototüüp ise ei pea täpsemalt kattuma ühegi samasse kategooriasse kuuluva asjaga. Seega ei ole inimesel vaja väga suurt mälu mahtu, et kõiki üksikeksemplare äratundmiseks säilitada.
  
• Tunnusteooria- koostatakse kogetud asjade ning ka sündmuste mälujäljed üksikutest tunnustest. Tajutav kujund koosneb spetsiifilistest tunnustest ning äratundmise ajal jaotatakse stiimul kõigepealt tunnusteks, mida siis kombineeritakse omavahel ja alles seejärel võrreldakse mälus oleva informatsiooniga.
  Mälus on olemas äratundmiseks olulised ehk defineerivad tunnused ning ebaolulised tunnused. Just defineeritavate tunnuste olemasolu loob olukorra, kus ei ole vaja mälu liigselt koormata, vaid piisab väikese hulga spetsiifiliste tunnuste salvestamisest, mida on siis võimalik hiljem kombineerida.
  
• Seletusteooria- uuritakse kategooriate tekkimise põhjuseid ja seaduspärasusi. Näiteks millest tulenevalt kuuluvad teatud asjad samasse kategooriasse. Kuulumise aluseks ei ole ainult asjad sarnasus, sest inimestel on väga erinevad kategooriad. Seletusteooriate kohaselt on kategooriate moodustamisel oluline see, millised on inimeste individuaalsed seletused asjade kohta. Nii on tuntuima teooria, mentaalsete mudelite teooria (Johnson-Laird, 1993), kohaselt olulised inimeste arusaamad sellest, millised asjad on, kuidas need üksteist mõjutavad ning millistes seostes on. Teooria kohaselt ei ole kategooriad midagi muutumatut, sest neid luuakse valdavalt nende kasutamise ajal.
  

4