Semiootika keskmes on arusaam et eranditult kogu inimkogemus on tõlgendatav struktuur, mida vahendavad ja hoiavad püsti märgid. Varasemalt oli tuntud meditsiinisemiootika kui teadus haiguste sümptomitest, semiootika sarnases tähenduses kasutas seda sõna esimest korda John Locke oma teoses ,,An essay concerning human understanding"(1690) Renessansi ajal semiootika areng peatus. Semiootika uuestisünd 19s, saab kõige aluseks. Areneb eri valdkondades sõltumatult (arengule aitasid kaasa loogika, filosoofia, keeleteadus). 20s algus keel kui märgisüsteem. MÄRGISÜSTEEMI MÕISTE: Märk on iga asi või nähtus, mida võib käsitleda kui millegi asemel olevat. See miski ei pea tingimata olemas olema seal või mujal sel hetkel, mil märk teda asendab. Märk on bilateraalne, kahepoolne. Märk võib asendada teist objekti või midagi, millel puudub materiaalne väljendus. Näiteks tool, mis ukse vahele panduda väljendab, et võõras ära tule, mitte tooli.
* sotsiosemiootika - piiritleb ühiskonna märgisüsteemide kaudu * antroposemiootika - piiritleb inimese märgisüsteemide kaudu 3. Semiootika ja semioloogia. Semiootika ja semantika. Semiootika on Peirce/Morrisest lähtuv, semioloogia Saussure'i suunaks. ? 4. Semiootika lähiteadused ja distsipliinid. Semiootika koht Peirce`i teaduste klassifikatsioonis. Semiootika ,,lähikondlasteks" on meditsiin (diagnostika), kriminalistika, keeleteadus, filosoofia, loogika. Peirce oli reaalteadustele orienteeritud, kuid käsitles märke kui kogu teadmise aluseid, elu aluseid. 5. Märk ja märgisüsteem. Süsteem ja struktuur. Märk on iga asi, mida võib käsitleda kui tähenduslikult millegi aseml olevat. Märk on kahepoolne. Märk võib asendada teist objekti või midagi, millel puudub materiaalne väljendus. Märk peab olema märgatav ja suunatud neile, kes sellest aru saavad. Märk on alati märgisüsteemi osa. Füüsiline märgi puudumine on
Ka loomad on võimelised märke kasutama, kuid need jäävad primitiivsemale tasandile. Loomadel ei ole nii keerulist, abstraktset, sümbolilist mõtlemist. Inimmõistus on lahutamatu märgilisest mõtlemisest. Teadus annab inimestele kindlamaid märke ja koondab tulemused märgisüsteemideks. Semiootika on nii a) teadus teaduste seas... Semiootika on teadusi ühendav teadus. b) ...kui ka teaduste instrument. Semiootika annab alused igale erinevale märgiteadusele nagu keeleteadus, loogika, matemaatika, retoorika, eetika jne. Iga teadus väljendab oma tulemusi märkide abil. Semiootika on üldkeel, mis sobib konkreetselt iga keelega. 2. Humanitaarne ja formaalne semiootika. Semiootika peasuunad. Semiootika on aluseks kõigile humanitaarteadustele, mis tegelevad tähenduse, kommunikatsiooni ja interpretatsiooniga. Samas on ka reaalteadused seotud märkidega. Näiteks diagnostika. Humanitaarne semiootika. Humanitaarne semiootika kui semioloogia (Saussure). Formaalne semiootika.
* antroposemiootika - piiritleb inimese märgisüsteemide kaudu 3. Semiootika ja semioloogia. Semiootika ja semantika. Semiootika on Peirce/Morrisest lähtuv, semioloogia Saussure'i suunaks. Semioloogia – semiootika valdkond, mis toetub Ferdinand de Saussure'i traditsioonile. Ta põhineb struktuursele (strukturalistlikule) lähenemisele märkide ja märgisüsteemide vaatlemisel, nii keeles kui muudes suhtlemisviisides. Keel on märgisüsteem, aga kõne ei ole. Keel – koosneb märkidest. Kõne – on nende märkide definitsioon. Semantika – ehk tähendusõpetus on keeleteaduse (üldisemalt semiootika) haru, mis uurib keeleüksuste tähendusi ning nende muutumist, keele ja reaalsete objektide suhteid ning keele ja mõtlemise suhteid. mida ja kuidas me räägime. semantika on semantiline keel – oma tähestiku ja reeglitega. 4. Semiootika lähiteadused ja distsipliinid. Semiootika koht Peirce`i teaduste
määratlusi on semiootikas vähemalt kaks ja lähtuvalt sellest ka kaks põhivoolu: nn Peirce/Morrise semiootika (Ameerikas) ja Saussure´i semitoloogia (enamjaolt euroopas ja Prantsusmaal). Eristus nimetuse tasandil püsis pikka aega ja ameerika semiootika „võitis” alles tänu Sebeoki pingutustele, kuid sisuline erinevus on ikkagi säilinud. Peirce esindab filosoofilist lähenemist, märk on tal triaadiline ja oluline koht on semioosil ehk märgitoimel (märgiprotsessil). Loogika (teise nimega semiootika) on tema jaoks teadus üldistest seaduspärasustest, mis lähtub eetikaprintsiipidest kui sihiteadlik mõtlemine, sõltub fenomenoloogiast ja matemaatikast ning koosneb kolmest osast: kriitika — klassifitseerib argumente ja määrab nende kehtivuse ja intensiivsuse, spekulatiivne grammatika — üldine märgiteooria ja metodeutika — kasutatavad meetodid. Ferdinand de Saussure`i pärandi lugu on kummaline ja teadusajaloos just mitte tavaline
* sotsiosemiootika - piiritleb ühiskonna märgisüsteemide kaudu * antroposemiootika - piiritleb inimese märgisüsteemide kaudu 3. Semiootika ja semioloogia. Semiootika ja semantika. Semiootika on Peirce/Morrisest lähtuv, semioloogia Saussure'i suunaks. 4. Semiootika lähiteadused ja distsipliinid. Semiootika koht Peirce`i teaduste klassifikatsioonis. Semiootika ,,lähikondlasteks" on meditsiin (diagnostika), kriminalistika, keeleteadus, filosoofia, loogika. Peirce oli reaalteadustele orienteeritud, kuid käsitles märke kui kogu teadmise aluseid, elu aluseid. 5. Märk ja märgisüsteem. Süsteem ja struktuur. Märk on miski, mis asendab kellegi jaoks midagi mingis suhtes või mingil määral. (Peirce'i definitsioon). Märk on bilateraalne, kahepoolne. Märk võib asendada teist objekti või midagi, millel puudub materiaalne väljendus. Märk peab olema märgatav ja suunatud neile, kes sellest aru saavad.
eKr Claudius Galenus Oli arst (129-200), avaldas mõtte, et haigus ise ennast ei avalda, vaid ta avaldab märke. Kratilos loomuse järgi Hermogenes kokkuleppe järgi Platon kirjeldab mõnda semiootilist dialoogi. Sokratese metodolooga sokraatiline dialoog. Märkide ja esemete seos, mida nad tähistavad, on loomulik. Semiootika on ühelt pool vana teadus, teisalt aga kujunes välja alles 20. sajandil. Semiootika sisu on kahekülgne: - ratsionaalne teadus (Platon, Percy), loogika Teadusteta mütodoloogia (Morris). Igal juhul on semiootika ratsionaalne C. Ginzburg võrdleb semiootikat haiguste ja kriminalistikaga ei haigused ega kurjategijad ei saa märke/jälgi jätmata jätta. Haigus = kurjategija mõlemad jätavad jälgi. Platon: Kuidas märgid midagi tähendavad on need loomulikud (Haigussümptom) või kokkulepitud. Semiootikat (märke) kasutatakse kõikides kultuurides, semiootika ei teki iseseisvalt.
Õige diagnoosi panemine ei ravi, kuid on õige ravi valikul hädavajalik. - epikuurlased vs stoikud - arutlesid, milline on loomulike ja konventsionaalsete märkide vahe. - Püha Augustinus - teooria signa data'st (konventsionaalsed märgid). - William Ockham - tõi välja privaatsed ja avalikud märgid (räägitud märgid on avalikud). - John Locke "Essee inimmõistusest" oli suurel osal pühendatud semiootikale. CHARLES SANDERS PEIRCE 1839 - 1914 Ameerika filosoof, keemik ja semiootik. Keskendus keskaegsele terviklikule maailmapildile, hindas skolastikuid kui esmaklassilisi mõtlejaid (nad ei üritanud teadusi eristada, üritas kõike korraga haarata). Tema märgiteooria on semeiootika (substitutiivne semiootika). Käsitles märke kui teadmise aluseid. Jumal lõi maailma ja lasi inimesel asjadele nimed panna. See oli ühtlasi maailma valitsemise akt. Eristas kaks tüüpi märke - asendaja ja universaalne asendaja. Üks tähistab ükskõik mida, teine ei saa midagi
Õige diagnoosi panemine ei ravi, kuid on õige ravi valikul hädavajalik. - epikuurlased vs stoikud - arutlesid, milline on loomulike ja konventsionaalsete märkide vahe. - Püha Augustinus - teooria signa data'st (konventsionaalsed märgid). - William Ockham - tõi välja privaatsed ja avalikud märgid (räägitud märgid on avalikud). - John Locke "Essee inimmõistusest" oli suurel osal pühendatud semiootikale. CHARLES SANDERS PEIRCE 1839 - 1914 Ameerika filosoof, keemik ja semiootik. Keskendus keskaegsele terviklikule maailmapildile, hindas skolastikuid kui esmaklassilisi mõtlejaid (nad ei üritanud teadusi eristada, üritas kõike korraga haarata). Tema märgiteooria on semeiootika (substitutiivne semiootika). Käsitles märke kui teadmise aluseid. Jumal lõi maailma ja lasi inimesel asjadele nimed panna. See oli ühtlasi maailma valitsemise akt. Eristas kaks tüüpi märke - asendaja ja universaalne asendaja. Üks tähistab ükskõik mida, teine ei saa midagi
Märk on objekt, mis ei ole see objekt. Näiteks tool, mis ukse vahele panduda väljendab, et võõras ära tule, mitte tooli. Märk peab olema märgatav ja suunatud neile, kes sellest aru saavad. Märk ei ole kunagi isoleeritud. Selleks, et märk oleks märk peab olema vähemalt kaks situatsiooni, nt ukse vahel olev tool. Märk on alati märgisüsteemi osa. Füüsiline märgi puudumine on samuti märk. Näiteks liiklusmärgi puudumine on samuti tähendusrikas. Iga märgisüsteem on mingi suurema süsteemi, millel on normid ja reeglid, osa. Kogu universum on tõlgendatav kui märkide kogum. 2. SÜNTAGMAATIKA Märk suhtes kontekstiga. Metonüümia ehk ühe nähtuse, mõiste, eseme või isiku asemel nimetatakse teist, mis meie teadvuses on lahutamatult seotud kujutlusega samast nähtusest, mõistest, esemest või isikust. Nt selle asemel, et öelda 'kokku said Euroopa riikide kuningad', ütleme 'kokku said Euroopa kroonitud pead'; Selekteerimine on seotud sarnasusega
märgi määratlusi on semiootikas vähemalt kaks ja lähtuvalt sellest ka kaks põhivoolu: nn Peirce /Morrise semiootika (Ameerikas) ja Saussure´i semitoloogia (enamjaolt euroopas ja Prantsusmaal). Eristus nimetuse tasandil püsis pikka aega ja ameerika semiootika „võitis” alles tänu Sebeoki pingutustele, kuid sisuline erinevus on ikkagi säilinud. Peirce esindab filosoofilist lähenemist, märk on tal triaadiline ja oluline koht on semioosil ehk märgitoimel (märgiprotsessil). Loogika (teise nimega semiootika) on tema jaoks teadus üldistest seaduspärasustest, mis lähtub eetikaprintsiipidest kui sihiteadlik mõtlemine, sõltub fenomenoloogiast ja matemaatikast ning koosneb kolmest osast: kriitika — klassifitseerib argumente ja määrab nende kehtivuse ja intensiivsuse, spekulatiivne grammatika — üldine märgiteooria ja metodeutika — kasutatavad meetodid. Ferdinand de Saussure`i pärandi lugu on kummaline ja teadusajaloos just mitte tavaline
objekti või midagi, millel puudub materiaalne väljendus. Märk on objekt, mis ei ole see objekt. Näiteks ukse vahele pandud tool, ei ole tool. See on märk võõrale, et ära tule. Märk peab olema märgatud ja suunatud neile, kes sellest aru saavad. Märk ei ole kunagi isoleeritud. Selleks, et märk oleks märk, peab olema vähemalt kaks situatsiooni. Märk on alati märgisüsteemi osa. Ka märgi puudumine on märk. Näiteks liiklusmärgi puudumisel on samuti oma tähendus. Iga märgisüsteem on osa mingist suuremast süsteemist, millel on normid ja reeglid. Kogu universum on tõlgendatav kui märkide kogum. - SÜNTAGMAATIKA Süntagmaatika on märk suhtes kontekstiga. Metonüümia ehk ühe nähtuse, objeki, mõiste asemel nimetatakse teist, mis meie teadvuses on lahutamatult seotud kujutlusega samast nähtusest, objektist või isikust. NT selle asemel, et öelda ,,kokku said Euroopa riikide kuningad", ütleme ,,kokku said Euroopa kroonitud pead". - PARADIGMAATIKA
1 Loeng Märgi ja märgisüsteemi mõiste, erinevad määratlused ja kontseptsioonid. 2 Loeng Märk ja keel. Informatsioon. 3 Loeng Semioosi mõiste ja selle dimensioonid. 4 Loeng Semiootika kui teadus. Kujunemislugu. 5 Loeng Semiootika ja strukturalism. 6 Loeng Semantika, signifikaat ja referaat. 7 Loeng Referentsi teooria. 8 Loeng Pragmaatika alused. 9 Loeng Kooperatiivsuse ja kommete printsiibid. 10 Loeng Kommunikatsioon, selle vormid ja skeemid. 11 Loeng Keel kui tegevus: lokutiivsed, illokutiivsed ja perlokutiivsed kõneaktid. 12 Loeng Otsesed ja kaudsed kõneaktid. 13 Loeng Tekstiteooria, diskursuse mõiste. 14 Loeng Semiootika ja hermeneutika. 15 Loeng Semiootika kui uus humanitaarteaduste organon. Gilles Deleuze/Felix Guattari Mis on filosoofia?
Semiootika Pragmaatika I kommunikats käsitulus on esimene samm pragmaatikasse ( on olemas 3 semiootilist: süntaktika, semantika, kuidas märk seotud teiste märkide tähendustega, pragmaatika e märkide kasutamine) *süntaktikal on ranged reeglid - ideaaliks on matemaatiline lingvistika. on see, mis ei tunne erandeid. hea süntaksi kirjeldust võime välja arvutada. siin on õiged ja valed ütlused. *semantikas on reeglid ähmasemad ja tuleb erandeid. on ühelt poolt mõyttetud ütlused, aga neid ei saa kohe ära visata, sets me lihtsalt ei mõista neid kohe vb, teiselt poolt sellise, mis pole
leiba, vaid sõna "leib".. see ei lihtsusta, vaid muudab semiootilist protsessi keerulisemaks. 25. kaader klassikaliselt 24 kaadrit, aga 1957. Aastal tegi psühholoog James Vicary eksperimendi kobarkinos lasti 2 saalis sama filmi, 1 saalis lasi panna 25nda kaadriga mingi popcorni vm- see mõjutas inimeste alateadvust, käitumist, kohe osteti rohkem. Mis on MÄRK ? a=a Iga asi on identne tema endaga. Maailm on rajatud sellele, et asjad on iseendaga identsed (aristoteles). See on ka loogika põhiseadus (a=a) Tänu sellele võime me uurida maailma ning aru saada, mis maailmas toimub. Kui maailm ja loogika oleks rajatud eri alustele oleks tuksis. Aga me ei tea, kas see on nii, sest järgmisel hetkel ei pruugi kõik identne olla. Nt astud 2 korda samasse jõkke, siis järgm korral see jõgi ei ole enam identne. Aga astuja on, mäletab iseennast. A=b Süllogism aristotelese põhiline arutlusviis. Loogika on vahendite kogum, mida kasutades me ei kaota tõde,
Ikooniline märk. Igapäevane tutvus nimega teeb ta Sümboliks, mille Interpretant esitab teda kui nimetatud Individuaalse objekti Indeksi Ikoonilist märki." Semioosi 3 mõõdet (Morris): 1) Semantika tähistab (märk-- ese) 2) Süntaktika kaasab (märk märk) (Käsitleb märgi struktuuri (nii sisestruktuuri kui ka seda, kuidas üksikmärgid moodustavad koondmärke ehk tekste)) 3) Pragmaatika väljendab (märk subjekt) (Kuidas inimene kasutab märke. ! Suhted rääkija -- kuulaja, sõnaline mõjutus jne) · SEMANTIKAS on oluline mõtestatus · SÜNTAKTIKA uurib reeglite järgimist · PRAGMAATIKAS on oluline edukus või ebaedukus suhtlemisel Keel on väljaspool aega ja ruumi!!! (Keel ei saa surnud olla, surnud saab olla üksnes kõne! Saussure) o Üksikmärki pole olemas, märk kuulub alati mingisse süsteemi.
oad välja, 1 ports on valged, teine ports valged. Võime teha üldistuse,et kõik oad on valged) Deduktsioon-ajatu, induktsioon-tekkib ajas.ei ole kunagi garanteeritud. Lisaks on veel abduktsioon- me teame et selles karbis kõik oad on valged. Karbi kõrval on valged oad, järeldame,et need oad on sellest karbist. Abduktsioonil on kõige suurem praktiline väärtus, kasutame seda kõige sagedamini. (nt jäljed, meditsiin, kriminalistika). Peircei jaoks on semiootika loogika ja seesama mis filosoofia. Märgi definitsioon- märk on miski, mis asendab midagi(seisab selle asemel) kellegi jaoks mingis suhtes või mahus. Kass-kasslane(imetaja)-loom X Y Z W – nagu ei ole miskisust, ei ole ka märgisust. Märk on ta ainult siis, kui ta asendab midagi muud. Peab olema see, mida asendatakse-X, see mis asendab-Y, kes saab aru(kes asendab)-Z, mis mahus-W Märgi definitsioon 2(tüüpilisem)- Kolmasus on triaadiline suhe märgi, tema objekti ja
diagnostikaga. Õige diagnoosi panemine ei ravi, kuid on õige ravi valikul hädavajalik. - epikuurlased vs stoikud - arutlesid, milline on loomulike ja konventsionaalsete märkide vahe. - Püha Augustinus - teooria signa data'st (konventsionaalsed märgid). - William Ockham - tõi välja privaatsed ja avalikud märgid (räägitud märgid on avalikud). - John Locke "Essee inimmõistusest" oli suurel osal pühendatud semiootikale. CHARLES SANDERS PEIRCE 1839 - 1914 Ameerika filosoof, keemik ja semiootik. Keskendus keskaegsele terviklikule maailmapildile, hindas skolastikuid kui esmaklassilisi mõtlejaid (nad ei üritanud teadusi eristada, üritas kõike korraga haarata). Tema märgiteooria on semeiootika (substitutiivne semiootika). Käsitles märke kui teadmise aluseid. Jumal lõi maailma ja lasi inimesel asjadele nimed panna. See oli ühtlasi maailma valitsemise akt. Eristas kaks tüüpi märke - asendaja ja universaalne asendaja. Üks tähistab ükskõik mida, teine ei saa
Sissejuhatus semiootikasse kordamisküsimused 1)Peirce'i märgitüübid Semiootikas on kolm elementi: esitis (märk), objekt ja tõlgend. Semioosi on 3 mõõdet ehk kolm märgisüsteemi: semantika ((märgi seos referendiga (märk suhtes objektiga), nt ikoon, indeks, sümbol)), süntaktik (märk ise oma olemusest n. Qualisign (tähistab kvaliteeti), sinsign (siin ja praegu), legisign (sõna)), pragmaatika märgi suhe kasutajaga, tõlgendiga nt rhema (üksik sõna, mõiste), dicent (ütlus, lause), argument (väide)). (4.loeng slaidid 8-10) Ikoon- Me peame teadma, millega võrrelda ikooni- millega sarnane (näib, lõhnab, kõlab, tundub, maitseb samamoodi). Diagramm on ikoon, sest näitab visuaalselt suhet ehk vahekorda. Foto, joonis- tõlgenduste tegemine, kultuur mõjutab meid. Metafoor-. Algebraline võrdlus-ikoon et nr erinevad, struktuur sama. Indeks- tähistaja ja tähistatava
mängis ta maha nii enda raha kui ka naise kaasavara ja elas sõprade toetustest. Ta kirjutas terve oma elu ühte teost ,,Kogutud teosed". Tsiteerimine : CP 2.228 (nagu pühakirja Jo 2, 16). Ta oli see, tänu kellele semiootika suurel määral taassündis. Vajadus selle järele polnud vaid Ameerikas. Ta uuris väga tähelepanelikult saksafilosoofiat. Filosoofia kategooriad: Kategooriaid võetakse laest nad on lihtsalt olemas. · kvaliteet · kvantiteet Peirce uus loogika on semiootika selle abil saab ehitada ükskõik millist teadmist. Peirce' kategooriad · Esimene on positiivne kvalitatiivne võimalus, iseeneses mitte mindagi enamat. See, mille abil võime teha vahet. = omadus esimene - esmassus · Teine On eksisteeriv asi ilma mingi muu olemise viisita peale eksisteerimise, kuid on määratletud selle esimese poolt. Asi, mis realiseerib esimese omaduse ja selle poolt määratletu, kui muud ei ole. teine - teisesus
Iga kord kui räägid ja kasutad snõna nagu, siis sa räägid ikooniliselt. tähistatava ja tähistatava vahel on otsene füüsiline või põhjus-tagajärg suhe. Looduslikud märgid: suits , jalajälg, kaja, maitse jne. suhe on arbitaarne või konventsionaalne.:: keelemärgid, tähestik, numbrid jne. IKOON, INDEKS SÜMBOL!!!!- märgi suhe mingisse objekti, mille kohta ta käib, ikoon , sarnassussuhe, ... KORDAMINE FERDINAND DE SAUSSURE -Keel on märgisüsteem abstraktsete reeglite ja konventsioonide süsteem. See on olemas sõltumatult, eelneb keele individuaalsetele kasutajatele. -Kõne on konkreetsed keelekasutuse juhud. -Keel+kõne =kõnetegevus. Tähistaja on 1 kahest märgiosast. See on jagamatu (va. Analüütilistell kaalutlustel.) Lingvistilise märgi mitte- materiaalne vorm. Tähistatav on teine märgiosa. Ta on samuti jagamatu. See on vaimne mõiste, idee, kontsept, mida tähistaja tähistab
omadusi. Paljud 1980. aastatel tekkinud kognitiivse keeleteaduse voolud rõhutavad keele sõltuvust inimese teistest kognitiivsetest võimetest ja isegi motoorsetest tegevustest nt tähelepanust, kategoriseerimisest ja ruumilisest orienteerumisest. Funktsionalistlikud on oma lähenemisviisilt ka järgmised paaril-kolmel viimasel aastakümnel tekkinud keeleteaduse suunad: tekstilingvistika, vestlusanalüüs, pragmaatika. Veelgi uuematest suundadest on kriitiline lingvistika haru, mis püüab seletada keele ja ideoloogiate ning keelekasutuse ja võimukasutuse seoseid.Autonoomsest keeleteadusest tuleb lahus hoida psühholingvistika (keelepsühholoogia), mis keskendub keeleprotsessi mehhanismide selgitamisele empiiriliste, eelkõige psühholoogilias kasutatavate meetoditega. Autonoomsest keeleteadusest tuleb eristada ka
Semiootika alused · Ameerika strukturalism Strukturalism põhines süsteemide uurimisel, mis lähtus sisemisest struktuurist, mitte vormist. Strukturalismile pani aluse Saussure. Strukturaliste: Greimas, Todorov, Frye. USA strukt. nimetatakse vahel ka distributiivseks lingvistikaks. Väga kuiv ja asjalik. Saussure ja kohalik traditsioon oli üks selle voolu allikas, kus olulisel kohal Franz Boasi ideed. A. Boas - Saussure'i eelkäija. uuris Ameerika indiaanlasi ning lähtus sellest, et kõik kultuurid on võrdsed ja iga kultuur on omaette väärtus. Taunis etnotsentrismi. Kultuur on süsteem ning sed aei saa vaadelda mingis kindlas reas. Kultuuri mõistmise eeldus on keel. A. Sapir - teda huvitas keel filosoofilise nähtusena. Keeles oli tähendus väga oluline Keel on modelleeriv süsteem, mitte maailma kirjeldamise vahend. Keel determineerib kuidas me näeme, kõneleme ja mõistame maailma. Sõnavara väga oluline: sõnavara peegel
Seda teisest akti nimetab O. prima cognitio abstractiva /esmane kognitiivne abstraktsioon/ ja see on juba üldine ning on välise olemise märgiks. Universaale nimetas terminiteks, mis tähistavad paljusid objekte ja suhteid (mitte vaimseid olemusi, nagu väitsid realistid). Need terminid on vaid tinglikud tähised ja neile ei vasta mingid vaimsed olemused ja mingid erilised omadused. PortRoyal'i grammatika 1660 Antoine Arnauld ja Claude Lancelot Toetuvad mitte ainult loogika seadustele ja ühele klassikalisele keelele, vaid võrdlevad mitmeid keeli. Püstitatakse küsimus universaalse, üldinimliku ja spetsiifilise suhtest ühe keele raames. Sõnad kui mõtte väljendamise ja edastamise vahendid. Universaalne kõigi keelte puhul. 1) märgiline printsiip (rääkida -- st väljendada oma mõtteid märkide abil) 2) "materiaalse" ja "vaimse" pooluse olemasolu 3) keelelise suhtlemise loomingulisus 4) keele ökonoomia printsiip 5) väitlause struktuuri ühtsus
teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteaduse tasandid ehk allsüsteemid: o Foneetika (kõne füüsika) ja fonoloogia (keeleteadus, häälikud) o Morfoloogia (sõnade muudatused) o Leksikoloogia (sõnavara, tüved, sõnade päritolu) o Süntaks (Lause õpetus) o Tekstilingvistika (tekst) o Semantika (tähendus) o Pragmaatika (lause tähendus teatud olukorras) Keeleteaduse tüübid: Sünkrooniline keeleteadus keele uurimine ühes ajas. Diakrooniline keeleteadus keele areng ajaloos. Teoreetiline Praktiline = rakendus lingvistika (nt logopeedia, tõlk) Makrolingvistika (keeleteadus seotud teise teadusega) : o Psühholoogia psühholingvistika o Sotsioloogia sotsiolingvistika o Ajalugu diakrooniline lingvistika o Semiootika semantika
Sissejuhatus üldkeeleteadusesse/Keeleteaduse alused 1. Kordamisküsimused sügisel 2015. 1. Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks. • Märk = vorm + tähendus • Märkide liigid – sümbolid (puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel) – ikoonid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel) – indeksid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel) • Kommunikatiivne situatsioon: KOOD (märgisüsteem) SIGNAAL
Olles ise süsteem, koosneb keel omakorda paljudest alasüsteemidest Ta on struktuuride ja reeglite kogum, kuid osa neist reeglitest on abstraktsed, kõik korraga ei realiseeru Ferdinand de Saussure Keel ja kõne on erinevad mõisted Langue vs parole: abstraktne reeglite kogum vs nende konkreetne esinemine IDIOLEKT Individuaalne keelekuju Sõltub olukorrast FORMAALKEELED Formaal ehk tehiskeeled on kunstlikult loodud märgisüsteem Väldivad mitmetähenduslikkust, mida loomulik keel ei suuda Sümbolite arv piiratud-kitsa kasutusalaga NT programmeerimiskeel, liiklusmärgid, morsetähestik Rahvusvahelised abikeeled Volapük, ido , novial, esperanto Ludwig Zamenhof Mitteverbaalsed keeled Viipekeel Mereliiklus Lennundus Duaalne olemus Tähendus+häälikud= kaheplaaniline ehk duaalne olemus Sümbol osutab referendile Arbitraarne sümbol= motiveerimata , suvaline
1. Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Igal märgil on oma vorm ja tähendus. Märkideks on sõnad, käändelõpud jms. Inimkeele olemuslikud omadused: 1. keelemärgi arbitraarsus e motiveerimatus (sümbol; aga: ikoonid ja indeksid); · ikoon märk, mille tähendus järeldub tema vormist, näiteks liiklusmärgid; · erand inimkeeles: onomatopoeetilised sõnad e. deskriptiivsed sõnad sõnad, millel on
aga võivad) Soovitav on lugeda ka Foneetika ja fonoloogia lk 65-107 Moodle'ist: Keeleteaduse põhimõisteid (nn sõnastik) Kordamismoodul (8.) 1. Keel kui kommunikatsioonisüsteem, keele allsüsteemid Keel on ühiskonna liikmete jaoks tähtsaim väljendus- ja kommunikatsioonivahend, mis peegeldab ühiskonna liikmete elulisi väljendusi; koos keelega omandab inimene sotsiaalseid norme ja käitumisviise nagu ka kultuuritraditsioone. keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja oma mõtete väljendamiseks. Igal märgil on oma vorm ja tähendus. Elus eelesüsteem muutub pidevalt. Kõne on primaarne, kiri sekundaarne, inimeste omavaheline suhtlus keele abil on universaalne ja eristab teda teistest liikidest. Teiste elusolendite suhtlemissüsteem ei ole nii keerukas, tal pole nii suurt hulka sõnavara ning nüansse. Keele abil säilivad suhted varasemate sugulaspõlevedega, see säilib ka raamatute ja muude
5)Adressaat, kes sõnumi saab. Vahend - füüsiline ja tehniline abinõu, mille abil sõnum muudetakse kanalis siirdamiskõlbulikuks(nt hääl), määrab koodid, mida on võimalik kasutada. Jagunevad (1)otsesteks, mis toimivad siin ja kohe(hääl, ilmed, keha. Fiske kommteod), (2)esitavateks(raamatud, maalidF:kommteosed), (3)mehhaanilisteks(telefon, TV), mis transpordivad 1 ja 2 rühma tooteid. S&W põhiide: kommunikatsiooniprobleemide lahendus on kadude vähendamine. Kanali kapatsiteet = info + müra Müra tähendab kõike allika tahtest sõltumatut, millesse signaal teel saatjast vastuvõtjani takerdub: hääle moondumine telefonis, kahin raadiosignaalis, "lumesadu" telepildis jne. Tagasiside vastuvõtja reaktsioon sõnumi saatjale, eksisteerib vahendatud ja vahendamata.Tagasiside eesmärk: muuta kommunikatsioon efektiivsemaks. Pos tagasiside-tagasisöötmine suurenda protsessi väljundit. Neg tagasiside-tagasisöötmine vähendab protsessi väljundit.
· Tüpoloogiline (keele struktuuri ja sõnavara omadused) Suurima kõnelejatearvuga keel on mandariinihiina (üle 800 miljoni), järgmine hispaania (üle 320 miljoni), siis inglise (üle 300 miljoni), hindi jne. 13. Keelkond, algkeel, haru (parimate iseseisvate tööde autorid ei pea vastama) Keelkond on ühisest algkeelest põlvnevate keelte rühm. Algkeel on alguspärandi keel, aluskeel, oletatav sugulaskeelte ühine lähtekuju. Haru on 14. Võrdlev-ajalooline keeleteadus, häälikuseadused, rekonstruktsioon, etümoloogia Võrdlev-ajalooline keeleteadus Võrdlev ajalooline keeleteadus sai alguse 19. sajandi Euroopas ja pani aluse paljusid keeli haaravale empiirilisele analüüsile, muuhulgas keelte genealoogilisele rühmitamisele ja keeletüpoloogiale. Põhiline küsimus on, kas kunagi on olnud üks algkeel, millest kõik tänapäeva keeled on pärit? Võrdlev ajaloolise keeleteaduse meetodid ei ulata rohkem kui 8000 aasta taha.
· Tüpoloogiline (keele struktuuri ja sõnavara omadused) Suurima kõnelejatearvuga keel on mandariinihiina (üle 800 miljoni), järgmine hispaania (üle 320 miljoni), siis inglise (üle 300 miljoni), hindi jne. 13. Keelkond, algkeel, haru (parimate iseseisvate tööde autorid ei pea vastama) Keelkond on ühisest algkeelest põlvnevate keelte rühm. Algkeel on alguspärandi keel, aluskeel, oletatav sugulaskeelte ühine lähtekuju. Haru on 14. Võrdlev-ajalooline keeleteadus, häälikuseadused, rekonstruktsioon, etümoloogia Võrdlev-ajalooline keeleteadus Võrdlev ajalooline keeleteadus sai alguse 19. sajandi Euroopas ja pani aluse paljusid keeli haaravale empiirilisele analüüsile, muuhulgas keelte genealoogilisele rühmitamisele ja keeletüpoloogiale. Põhiline küsimus on, kas kunagi on olnud üks algkeel, millest kõik tänapäeva keeled on pärit? Võrdlev ajaloolise keeleteaduse meetodid ei ulata rohkem kui 8000 aasta taha.
· Tüpoloogiline (keele struktuuri ja sõnavara omadused) Suurima kõnelejatearvuga keel on mandariinihiina (üle 800 miljoni), järgmine hispaania (üle 320 miljoni), siis inglise (üle 300 miljoni), hindi jne. 13. Keelkond, algkeel, haru (parimate iseseisvate tööde autorid ei pea vastama) Keelkond on ühisest algkeelest põlvnevate keelte rühm. Algkeel on alguspärandi keel, aluskeel, oletatav sugulaskeelte ühine lähtekuju. Haru on 14. Võrdlev-ajalooline keeleteadus, häälikuseadused, rekonstruktsioon, etümoloogia Võrdlev-ajalooline keeleteadus Võrdlev ajalooline keeleteadus sai alguse 19. sajandi Euroopas ja pani aluse paljusid keeli haaravale empiirilisele analüüsile, muuhulgas keelte genealoogilisele rühmitamisele ja keeletüpoloogiale. Põhiline küsimus on, kas kunagi on olnud üks algkeel, millest kõik tänapäeva keeled on pärit? Võrdlev ajaloolise keeleteaduse meetodid ei ulata rohkem kui 8000 aasta taha.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
