c) tähendus ja tõde 6. Strukturalism W. Quine'i semantika: 1) signifikatiivne tervik 2) referentsiaal peateos "Ueber Sinn und Bedeutung" (sisust ja tähendusest / a) Praha lingvistiline ring- tähtsaim strukt, koolkond 1920algus. osutus (tahan seda raamatut sellelt laualt). Osutusel signifikaat pu tähendusest ja osutusest). Villem Mathesius- aupresident, üks asutajatest. Kirj artikli keelenähtuste seotud referentsiaalsusega. Saussure'i kõne puhul tähistaja-tähist Näiteks Ehatähel ja Koidutähel on sama osutus aga mitte tähendus. potentsiaalsusest. Eristas kahte tüüpi energiat: potentsiaalset (seotus Ch. Bally (S. õpilane) näitab, et ka kõne on semiootiline seos. Ba
Osutus on materiaalne ja märkidest sõltumatu (kivi ei koti, kas märk on olemas...). Märgiloomi objekti ei muuda. Märk ei tähendada kogu objekti, sinu jaoks tähendab ta alati mingit osati – see, kuidas sa tõlgendad, ongi kontekst. 8 Märgi sisu on alati tähendusele suunatud!!! See on tähtsam, et annaks mõtte edasi, kui see, et sümboliseerib seda, mis kuskil on. 9. Denotaat ja designaat, intensionaal ja ekstensionaal, signifikaat ja referent. Denotaat - referent, keeleväline reaalne subjekt. Denotatsioon on potentsiaalne võimalus designaadil sellele osutada. Kui mõttes tekib asi, kas on võimalik selle päriselt osutada Denotaat – Bedeutung, keeleväline reaalne objekt Designaat - märgi sisu see sama, mis tähendus, nagu Sinn Intensionaal on kavatsus, millega sümbolit edastatakse, seostub signifikaadi ja designaadiga. Kavatsus, millega sümbolit edastatakse, nt mida ütleb naeratus
klassi, nt. pole olemas ,,kasparlust". Pärisnimi võib aga olla aluseks omadussõnale, misjuhul lõi osutus alles hiljem tähenduse, nt. tammsaarelik, kafkalik. Frege ütluste tüübid: * analüütiline - vastab alati tõele. a=a (Ehatäht on Ehatäht) * sünteetiline - võib vastata tõele, aga ei pruugi. Et anda mingit infot, kasutatakse just seda ütlust. a=b. (Ehatäht on Koidutäht) 9. Denotaat ja designaat, intensionaal ja ekstensionaal, signifikaat ja referent. Denotaat - referent, keeleväline reaalne subjekt. Denotatsioon on potentsiaalne võimalus designaadil sellele osutada. Designaat - märgi sisu Intensionaal on kavatsus, millega sümbolit edastatakse, seostub signifikaadi ja designaadiga. Ekstensioon - sõna võimalikest referentidest moodustuv ulatus. Ekstensioon võib olla a) kindlapiiriline - kas asi on või ei ole, nt. kas keegi on naine või ei ole. b) hajusapiiriline - eks. piirid ei ole kindlad, nagu nt
Leena). Kirjeldus tähistab funktsiooni. Märk võib olla ka kirjeldus. Märgi sisu on alati kontekstile orienteeritud. Nimi on selles mõttes eraldiseisev, sest ei saa moodustada hulka, klassi, lihtsalt tähistab objekti. Pärisnimedel ei ole ühtset kirjeldust. Pärisnimi võib aga olla aluseks omadussõnale, misjuhul lõi osutus alles hiljem tähenduse, nt. tammsaarelik, kafkalik. 12. Denotaat ja designaat, intensionaal ja ekstensionaal, signifikaat ja referent. Denotaat - referent, keeleväline reaalne subjekt. Denotatsioon on potentsiaalne võimalus designaadil sellele osutada. Designaat - märgi sisu Intensionaal on kavatsus, millega sümbolit edastatakse, seostub signifikaadi ja designaadiga. Ekstensioon - sõna võimalikest referentidest moodustuv ulatus. Ekstensioon võib olla a) kindlapiiriline - kas asi on või ei ole, nt. kas keegi on naine või ei ole. b) hajusapiiriline - eks. piirid ei ole kindlad, nagu nt
Osutus puudub, kui märgiliselt tähistatakse midagi, mida ei ole olemas(ükssarvik) Asjade, millel ei ole tähendust, omadustest on mõttetu rääkida, kuna ka omadustel ei ole tähendust. Frege jaoks oli olulisim küsimus: kuidas võib märk midagi tähendada? Tähendus, mis on märgis sees, on Frege järgi Sinn ning osutus on materiaalne ning märkidest sõltumatu Bedeutung. Märgi sisu on alati kontekstile orienteeritud. 9. Denotaat ja designaat, intensionaal ja ekstensionaal, signifikaat ja referent. Designaat = Sinn (Fregel). Moodus, kuidas märk maailma nimetab. Tähistamine tähendamine Märk - - - - - - - - - - - - Denotaat Nimetamine Denotaat objekt. Märgistaja Designaat moodus, kuidas märk maailma nimetab. Märgi sisu Formaalsed süsteemid ei töötle ega loo tähendust Lisaks-formaalsetele-loovad-mingit-tähendust-süsteemid ehk intentsionaalsed süsteemid:
Me püüame asjadest aru saada. Edasi tuleb, kuidas püüame aru saada. 4 strateegiat: 1. referentsiaalne- kuidas püüame aru saada, arvame, et ta räägib asjadest, olukordadest maailmas nt kell on pool kuus: lihtsamin isaame aru, et räägib ajast. Tahetakse midagi öelda maailma kohta. Märk vihjab referendile. See on kõige lihtsam kommunikatsioon. Nt kui teatan, et täna sajab, siis referent on see, et täna sajab. Signifikaat on tavalises kommunikatsioonis abivahend, mõnikord ka eesmärk. Nt siis,kui õpime võõrkeelt, me ie tea, mida sõna tähendab ja siis kõigepealt vaatame, mis see tähendab. On olemas juhtumeid, kuis referents on läbipaistev nt.giorgone nimi(suure kasvu pärast) on sellepärast, et inimene on suur. Siin on raske eristada signifikaati ja referentsi. 2. signifikatiivne- räägib ka tähendusest, mitte ainult asjadest. nt
Sünkroonia ja diakroonia( kuulub keele ja aja alla!). Sünkroonia on ainuke tõeline reaalsus rääkija jaoks. Lingvisti jaoks diakrooniast olulisem. Valdkond - üldgrammatika. Diakroonia olemus väljendub nihkes tähistaja ja tähistatava vahelises suhtes. Diakroonia on seotud süsteemi elementidega, mitte süsteemiga tervikuna, kuid mõjutab tervet süsteemi. 8. Semantiline kolmnurk. Frege teooria. 9. Denotaat ja designaat, intensionaal ja ekstensionaal, signifikaat ja referent. 10. Denotatsioon ja konnotatsioon. 11. Märgi tüpoloogia (Peirce`i trihhotoomiad). 12. Semiootika aspektid/dimensioonid: süntaktika, semantika ja pragmaatika. 13. Kommunikatiivne akt, tema faktorid ja funktsioonid. 14. Märk ja tekst. Tekst ja diskursus. 15. Semioos ja semiosfäär. 16. Süntagmaatilised ja paradigmaatilised seosed ja suhted. 17. Strukturalism ja poststrukturalism. Intertekstuaalsus. 18. Juri Lotman ja Tartu-Moskva koolkonna semiootika. 5.12.2012
Tõestas, et kui a=a,(võrdsus, identsus) siis võrreldakse omavahel mitte asju vaid märke. A=A – koidutäht on koidutäht ehk analüütiline ütlus et tõene, kehtiv A=B - koidutäht on ehatäht ehk sünteetiline ütlus. Uusi teadmisi analüütilises vaatluses ei saa,küll aga saab neid sünteetilises ütlemises. Sünteetilised vaatlused lisavad väärtuslikke täiendusi meie teadmistele Nt „Minu ema ainus tütar olen mina.“ 9. Denotaat ja designaat, intensionaal ja ekstensionaal, signifikaat ja referent. Frege: Sinn vs Bedeutung 1923. „The meaning of meaning”. C Ogdem, J. Richards (filosoof). Tõid välja tähenduse kolmnurga → tähendus moodustab kolmnurgalaadse asja. Tihti nimetatakse seda Frege kolmnurgaks. Designaat = Sinn (Fregel). Moodus, kuidas märk maailma nimetab. Tähistamine tähendamine Märk - - - - - - - - - - - - Denotaat Nimetamine Denotaat – objekt Designaat – moodus, kuidas märk maailma nimetab
Hier stehe ich. (Martin Luther - tõe viimane kriteerium.) Referentsiaalsus paigutab kõneleja aegruumi, mille keskpunkt on sama hetk ja see konkreetne inimene. - Seos öeldu ja kõneakti vahel. Räägitava seos sellega, kus viibib see, kes räägib, millal ta räägib ja kes ta on. Sellised asjad on võimalikud ainult nii, et neist räägitakse. Referentsiaalse semiootika probleem lähtub viimasest mehhanismist: 'mina, siin, praegu' näol on tegemist puuduva signifikaadiga (või on signifikaat moodustunud referendist) märkidega. Ch. Bally (jätkas mõnes mõttes Saussure'I tööd) järgi on igal ütlusel oma sisu ja maht. Maht on sõna kehtimise mõjusfäär. Sisu on see, mida selle kohta öeldakse. Keeles on maht Bally meelest ebamäärane ja üksnes potentsiaalne, sisu on aga kindel. Kõnes on maht kindel ning sisu ebamäärane. (Võib ka öelda, et keeles on kindel signifikaat ja potentsiaalne referent ja kõnes vastupidi.) Bally ideid arendas edasi teine prantslane E
Hier stehe ich. (Martin Luther - tõe viimane kriteerium.) Referentsiaalsus paigutab kõneleja aegruumi, mille keskpunkt on sama hetk ja see konkreetne inimene. - Seos öeldu ja kõneakti vahel. Räägitava seos sellega, kus viibib see, kes räägib, millal ta räägib ja kes ta on. Sellised asjad on võimalikud ainult nii, et neist räägitakse. Referentsiaalse semiootika probleem lähtub viimasest mehhanismist: 'mina, siin, praegu' näol on tegemist puuduva signifikaadiga (või on signifikaat moodustunud referendist) märkidega. Ch. Bally (jätkas mõnes mõttes Saussure'I tööd) järgi on igal ütlusel oma sisu ja maht. Maht on sõna kehtimise mõjusfäär. Sisu on see, mida selle kohta öeldakse. Keeles on maht Bally meelest ebamäärane ja üksnes potentsiaalne, sisu on aga kindel. Kõnes on maht kindel ning sisu ebamäärane. (Võib ka öelda, et keeles on kindel signifikaat ja potentsiaalne referent ja kõnes vastupidi.) Bally ideid arendas edasi teine prantslane E
Kuid on olukordi, kus erinevatel märkidel on ainult üks osutus, näiteks nii "Ehatäht" kui "Koidutäht" osutavad ühele ja samale planeedile. A.H. Tammsaare ja "Tõe ja Õiguse" autor osutavad ühele ja samale isikule. Kuna märgid on erinevad, leiab Frege, et neil on seetõttu erinev tähendus, vaatamata identsele osutusele. MÄRK OSUTUS (die Bedeutung) (nimi) ehk denotaat (sõnaühend) (objekt) (kirjamärk) TÄHENDUS (der Sinn) ehk signifikaat Märk tähistab osutust (objekti) ja väljendab tähendust. Märgile vastab kindel osutus ja kindel tähendus, kuid osutusele võib vastata mitu märki. Samuti võib esineda märk, millel on küll tähendus, kuid puudub osutus, näiteks "Maast kõige kaugem taevakeha", "rahva tahe", "ümmargune ruut", "kodukäija", "abrakadabra".
Talle meeldib tantsida. Eksistentsiaallause - GS = TS ≠ PS Näiteks: Peenral kasvavad lilled. Poisist kasvas mees. 11. Semantika. Kõneleja ja kuulaja tähendus. Komponent- ja prototüüpanalüüs. 1. Semantika on keeleliste tähenduse uurimine. Tähistaja /keel – tähistatu /meel – referent /maailm. Tähistaja ehk sümbol, sõna puhul on see nn “sõnakest”, nt maja häälduskuju või kirjakuju. Tähistatu ehk signifikaat on referendi peegeldus teadvuses, referendi mõiste, nt see, mida me mõtleme, kui ütleme/kirjtuame – kuuleme/loeme maja. Referent on keeleväline olend, omadus, tegevus vms, nt maja tegelikus maailmas. 2. Tähendus on kindla häälduskujuga või kirjapildiga püsivas seoses olev tegelikkuslõigu peegeldus teadvuses. Tähendus võib olla abstraktne ( süsteemi tähendus) või konkreetne ( kõneleja tähendus, kuulaja tähendus). Tähendus on semantiline allüksus. 3
Normaallausetes omavahel võrduvad. Nt Ta jookseb, ta ehitab maja, ta on haige. Kogeja-omajalauses GS TS=PS. Nt Tal on häbi, talle meeldib tantsida, teda huvitab botaanika, tal on see hea raamat. Eksistentsiaallauses GS=TSPS. Nt Peenral kasvavad lilled, poisist kasvas mees, väljas sajab vihma. Semantika uurib seda, mida miski tähendab , pragmaatika uurib, mida sellega öelda tahetakse. Tähistaja sümbol, sõna puhul selle kest, nt maja puhul häälduskuju või kirjakuju. Tähistatu e signifikaat on referendi peegeldus teadvuses, referendi mõiste, nt see, mida me mõtleme, kui ütleme või kirjutame sõna maja. Referent keeleväline olend, omadus, tegevus vms, nt maja tegelikus maailmas. Tähendus võib olla nii abstraktne kui konkreetne (kõneleja või kuulaja tähendus). Seda uuritakse kolme erineva analüüsi abil: 1) komponentanalüüs (1960ndad, sobilik ühe tähendusvälja sees kasutamiseks)
· lateraalid e külghäälikud (keele keskel kulgev sulg, õhk voolav vabalt üle keele külgede) · tremulandid e värihäälikud (väringute seeria või mõnikord ka üks värin) ja poolvokaalid. Diftongiks nimetatakse kahe vokaali järjendit, mis kuulub ühte silpi. Inglise keeles on kõrgenevad ja madalduvad diftongid. 23. Tähistaja ja tähistatav, kaksikliigendus Tähistaja (e märgikeha/sümbol, sõna puhul on see sõnakest) tähistatu (signifikaat e mõtt, referendi peegeldus teadvuses) referent (keeleväline olend, omadus, tegevus vms). Tähendus võib olla abstraktne või konkreetne. Tähendust uuritakse komponentanalüüsiga (tekkis 60ndatel generatiivse grammatika juurest mõisteid saab kirjutada kindlal tasandil üksteise elementide kaudu) ja prototüüpanalüüsiga (keele tähendused koonduvad ümber tüüpilise esindaja, mille osad tunnused on kaotatavad). Omavahel tähendulikult seotud sõnad moodustavad tähendusvälja
• diskrimineeriv / mittediskrimineeriv motiveeritus Leksikaalse tähendusmuutuse liigid • uuenduslik tähendusmuutus • reduktiivne tähendusmuutus • tähenduse teisenemine Sõna kui grammatikaüksus: strukturaalne lähenemine sõnale • alates Saussure’ist eristavad strukturalistid keeles kaht tasandit: häälikkuju e. tähistuse (formatiivi) ja tähenduse (semeemi) poolt • nt. väljend Aias kasvab puu – lause iga osa on keelemärk, millel on oma tähendus (signifikaat) ja tähistajad (signifikandid) • keeles puudub isomorfism Sõnale lähenemise võimalused • sõnale võib läheneda eri tasanditelt ning kõnelda lingvistilises plaanis kuut tüüpi sõnadest: semantiline morfoloogiline süntaktiline foneetiline graafiline pragmaatiline • iga leksikaalne üksus ei vasta kõigile kuuele definitsioonile ega saa seetõttu olla nn. prototüüpsõna Foneetilis-fonoloogiline sõna
subjekt (PS) Näiteks: Ta jookseb. Ta ehitab maja. Kogeja-omajalause - GS TS =PS Näiteks: Tal on häbi. Talle meeldib tantsida. Eksistentsiaallause - GS = TS PS Näiteks: Peenral kasvavad lilled. Poisist kasvas mees. 55. Semantika on keeleliste tähenduse uurimine. 56. Tähistaja /keel tähistatu /meel referent /maailm. Tähistaja ehk sümbol, sõna puhul on see nn "sõnakest", nt maja häälduskuju või kirjakuju. Tähistatu ehk signifikaat on referendi peegeldus teadvuses, referendi mõiste, nt see, mida me mõtleme, kui ütleme/kirjtuame kuuleme/loeme maja. Referent on keeleväline olend, omadus, tegevus vms, nt maja tegelikus maailmas. 57. Tähendus on kindla häälduskujuga või kirjapildiga püsivas seoses olev tegelikkuslõigu peegeldus teadvuses. Tähendus võib olla abstraktne ( süsteemi tähendus) või konkreetne ( kõneleja tähendus, kuulaja tähendus). Tähendus on semantiline allüksus. 58
Ta jookseb. Ta ehitab maja. Ta on haige. Kogeja-omajalaused GS TS =PS Tal on häbi. Talle meeldib tantsida. Teda huvitab botaanika. Tal on see hea raamat. Eksistentsiaallaused GS = TS PS Peenral kasvavad lilled. Poisist kasvas mees. Väljas sajab vihma. 67. Semantika Semantika on keeleliste tähenduste uurimine. 68. Tähistaja/keel tähistatu/meel referent/maailm Tähistaja ehk sümbol, sõna puhul on see nn ,,sõnakest", nt maja kirjakuju või häälduskuju. Tähistatu ehk signifikaat on referendi peegeldus teadvuses, referendi mõiste, nt see, mida me mõtleme, kui ütleme/kirjutama loeme/kuuleme maja. SUURTÄHT või VÄIKE SUURTÄHT Referent on keeleväline olend, omadus, tegevus vms, nt maja tegelikus maailmas. 69. Tähendus Tähendus (ingl meaning) Tähendus võib olla: 1) abstraktne: süsteemi tähendus 2) konkreetne: a) kõneleja tähendus b) kuulaja tähendus Tähenduse uurimine:
Ta jookseb. Ta ehitab maja. Ta on haige. Kogeja-omajalaused GS TS =PS Tal on häbi. Talle meeldib tantsida. Teda huvitab botaanika. Tal on see hea raamat. Eksistentsiaallaused GS = TS PS Peenral kasvavad lilled. Poisist kasvas mees. Väljas sajab vihma. 67. Semantika Semantika on keeleliste tähenduste uurimine. 68. Tähistaja/keel tähistatu/meel referent/maailm Tähistaja ehk sümbol, sõna puhul on see nn ,,sõnakest", nt maja kirjakuju või häälduskuju. Tähistatu ehk signifikaat on referendi peegeldus teadvuses, referendi mõiste, nt see, mida me mõtleme, kui ütleme/kirjutama loeme/kuuleme maja. SUURTÄHT või VÄIKE SUURTÄHT Referent on keeleväline olend, omadus, tegevus vms, nt maja tegelikus maailmas. 69. Tähendus Tähendus (ingl meaning) Tähendus võib olla: 1) abstraktne: süsteemi tähendus 2) konkreetne: a) kõneleja tähendus b) kuulaja tähendus Tähenduse uurimine:
Ta jookseb. Ta ehitab maja. Ta on haige. Kogeja-omajalaused GS TS =PS Tal on häbi. Talle meeldib tantsida. Teda huvitab botaanika. Tal on see hea raamat. Eksistentsiaallaused GS = TS PS Peenral kasvavad lilled. Poisist kasvas mees. Väljas sajab vihma. 67. Semantika Semantika on keeleliste tähenduste uurimine. 68. Tähistaja/keel tähistatu/meel referent/maailm Tähistaja ehk sümbol, sõna puhul on see nn ,,sõnakest", nt maja kirjakuju või häälduskuju. Tähistatu ehk signifikaat on referendi peegeldus teadvuses, referendi mõiste, nt see, mida me mõtleme, kui ütleme/kirjutama loeme/kuuleme maja. SUURTÄHT või VÄIKE SUURTÄHT Referent on keeleväline olend, omadus, tegevus vms, nt maja tegelikus maailmas. 69. Tähendus Tähendus (ingl meaning) Tähendus võib olla: 1) abstraktne: süsteemi tähendus 2) konkreetne: a) kõneleja tähendus b) kuulaja tähendus Tähenduse uurimine:
suhteid ning keele ja mõtlemise suhteid. Märgi vorm ja tähenduse seotus. Tähendus (leksikaalne tähendus) on kindla häälduskujuga või kirjapildiga püsivas seoses olev tegelikkuslõigu (eseme, nähtuse, omaduse) peegeldus teadvuses. Tänapäeva tähendusteooria tugisambaid on C.K. Ogdeni ja I.A. Richardsi semantiline kolmnurk, mille nad esitasid 1923. aastal. KOLMNURK : Tähistaja (e märgikeha/sümbol, sõna puhul on see sõnakest) tähistatu (signifikaat e mõtt, referendi peegeldus teadvuses) referent (keeleväline olend, omadus, tegevus vms). Tähendus võib olla abstraktne või konkreetne. Tähendust uuritakse komponentanalüüsiga (tekkis 60ndatel generatiivse grammatika juurest mõisteid saab kirjutada kindlal tasandil üksteise elementide kaudu) ja prototüüpanalüüsiga (keele tähendused koonduvad ümber tüüpilise esindaja, mille osad tunnused on kaotatavad). Omavahel tähendulikult seotud sõnad moodustavad tähendusvälja
Eesti lausete põhitüübid: GS -grammatiline subjekt; TS- tegevussubjekt; PS- pragmaatiline subjekt. Normaallaused GS =TS =PS Ta jookseb Kogeja omalaused GS=/ TS=PS Tal on häbi Eksisteniaallause GS= TS=/ PS peenral kasvavad lilled. Üldkeeleteadused 10.11.10 Semantika ehk tähenduse õpetus Tähistaja/häälikuline vorm/keel---Tähistatu/mõiste/meel---referent/entiteet/maailm Tähistaja ehk sümbol, sõna puhul nn ''sõnakest'' häälikulise vormi kirjakuju.KURSIIV Tähistatu ehk signifikaat on referendi peegeldus teadvuses, referendi mõiste, näiteks see, mida me mõtleme, kui ütleme/kirjutame-kuuleme/loeme maja. SUURTÄHT või VÄIKE SUURTÄHT. Referent-keeleväline olend, omadus, tegevus, sündmus. Nt maja tegelikus maailmas. The meaning of meaning Ogden & Richards Tähendus(meaning) Tähendus võib olla: 1- Abstraktne: süsteemi tähendus 2- Konkreetne: a)kõneleja tähendus b) kuulaja tähendus Tähenduse uurimine:
) Deixis vastupidine semioos. M Ref (Märk osutab otse referendile) Mina sina praegu see siin Tõlkimine on tõlgendamise aluseks. Iga keel on duubeldamise mehhanism. Et millelegi osutada, peab olemas olema mudel. Deixis deitilised märgid signifikatiivne sfäär on välja suretatud. H. Reichenbach Viini loogiline ring; ,,Sümboolne loogika Hier stehe ich" (siin ma seisan) Mina signifikaat, tunnus puudub; mina on see, kes ütleb mina Siin Samuti tunnus puudub, siin on see koht, kus mina ütlen mina Ütluse formaalne mehhanism: (siin) seal Universumi keskpunkt (mina) sina (praegu) homme Nimisõnad on seotud ruumiga. Verbikategooriad on tihedamalt seotud deixisega. Ajad ei muutu, ada nende taustal muutub täna. 2 + 2 = 4 gnoomiline olevik vanasõna tunnus, annab üldreegli See on alati neli
) Deixis vastupidine semioos. M Ref (Märk osutab otse referendile) Mina sina praegu see siin Tõlkimine on tõlgendamise aluseks. Iga keel on duubeldamise mehhanism. Et millelegi osutada, peab olemas olema mudel. Deixis deitilised märgid signifikatiivne sfäär on välja suretatud. H. Reichenbach Viini loogiline ring; ,,Sümboolne loogika Hier stehe ich" (siin ma seisan) Mina signifikaat, tunnus puudub; mina on see, kes ütleb mina Siin Samuti tunnus puudub, siin on see koht, kus mina ütlen mina Ütluse formaalne mehhanism: (siin) seal Universumi keskpunkt (mina) sina (praegu) homme Nimisõnad on seotud ruumiga. Verbikategooriad on tihedamalt seotud deixisega. Ajad ei muutu, ada nende taustal muutub täna. 2 + 2 = 4 gnoomiline olevik vanasõna tunnus, annab üldreegli
(tähendus)väli-sõnaderühm ,mis suurelt osalt oma tähenduselt kattuvad, polüseemia- mitmetähenduslikkus, mille puhul kõik vormid omavahel seotud(nt jooksma-inimene jookseb,vesi jookseb) 73. Tähistaja/keel tähistatu/meel referent/maailm Tähistaja tähistaja /häälikuline vorm/keel Tähistaja ehk sümbol, sõna puhul on see nn "sõnakest", nt maja häälduskuju või kirjakuju. KURSIIV Tähistatu tähistatu /mõiste/ meel Tähistatu ehk signifikaat on referendi peegeldus teadvuses, referendi mõiste, nt see, mida me mõtleme, kui ütleme/kirjutame kuuleme/loeme maja. SUURTÄHT või VÄIKE SUURTÄHTendus Referent referent /entiteet/maailm Referent on keeleväline olend, omadus, tegevus vms, nt maja tegelikus maailmas. 74. Märgisüsteem, märkide liigid Märkide liigid (Ch. Peirce): 1)Sümbol märk, mille vorm ja tähendus ei ole omavahel seotud
1 Loeng Märgi ja märgisüsteemi mõiste, erinevad määratlused ja kontseptsioonid. 2 Loeng Märk ja keel. Informatsioon. 3 Loeng Semioosi mõiste ja selle dimensioonid. 4 Loeng Semiootika kui teadus. Kujunemislugu. 5 Loeng Semiootika ja strukturalism. 6 Loeng Semantika, signifikaat ja referaat. 7 Loeng Referentsi teooria. 8 Loeng Pragmaatika alused. 9 Loeng Kooperatiivsuse ja kommete printsiibid. 10 Loeng Kommunikatsioon, selle vormid ja skeemid. 11 Loeng Keel kui tegevus: lokutiivsed, illokutiivsed ja perlokutiivsed kõneaktid. 12 Loeng Otsesed ja kaudsed kõneaktid. 13 Loeng Tekstiteooria, diskursuse mõiste. 14 Loeng Semiootika ja hermeneutika. 15 Loeng Semiootika kui uus humanitaarteaduste organon. Gilles Deleuze/Felix Guattari Mis on filosoofia?
tingimustel: fraasid peavad liikuma üldiselt tervikuna ja nad on teataval määral asendatavad (asesõnade või lähedaste sõnadega). NT: Mul on poes käidud. Mul on koolis käidud. Semantika Tähistatu /mõiste/ meel Tähistaja /sõna/ keel referent /entiteet/ maailm Ogden ja Richards · Tähistaja ehk sümbol, sõna puhul on see nn ,,sõnakest" nt maja häälduskuju või kirjakuju märgitakse KURSIIVis. · Tähistaja ehk signifikaat on referendi peegeldus teadvuses, referendi mõist. Nt see, mida me mõistame, kui ütleme/kirjutame kuuleme/loeme maja. Märgitakse SUURTÄHTede või VÄIKE SUURTÄHTedega. · Referent on keeleväline olend, omadus, tegevus vms, nt maja tegelikus maailmas. Tähendus (ingl meaning) Tähendus võib olla: 1. Abstrakne: süsteemi tähendus 2. Konkreetne: a. Kõneleja tähendus b. Kuulaja tähendus Tähenduse uurimine:
Fillmore. Saab vastata käänete küsimustele Konstruktsioonigrammatika Ch. Fillmore, Paul Kay, Adele Goldberg. Li Keeleteadus, 10. loeng 06.11.2018 Semantika SISSEJUHATUS Semantika tähendus on mitmeti mõistetav kõrv ja kõrval võid valesti aru saada. See on grammatiliste elementide, sõnade, fraaside ja lausete tähenduste uurimine ja seletamine. See ei ole tähendusõpetus. Tähistatu ehk signifikaat on referendi peegeldus teadvuses, referendi mõiste, nt see, mida me mõtleme, kui ütleme/kirjutame kuuleme/loeme maja. SUURTÄHT või VÄIKE SUURTÄHT Referent on keeleväline olend, omadus, tegevus vms, nt maja tegelikus maailmas. Ei saa rääkida tähendusest ilma inimeseta, referendituta päris maailmast. Mida sõna tähendab? Kui ei tea, mis tähendab siis mida sa teed? 1) netist otsid, 2)küsid inimese käest, 3) sõnaraamatud, milles on sõnatähendused.
annaabi.ee 
