bituumeniga töödeldud kruus välissein kruus puudub killustik looduslik kivi stabiliseeritud kruus või killustik profileeritud metall kergmetall X puit malm suurpaneel teras suurplokk looduslik kivi tellis, väikeplokk monoliitne raudbetoon muu monteeritav raudbetoon katuse kate plastmass puudub X puit eterniit suurpaneel X kivi suurplokk plekk tellis, väikeplokk profileeritud metall tehisplaat puitlaast
50mm vahtpolüstüroolplaadiga kahe betoonikihi vahel. Lintvundament toetub raudbetoonist vundamenditaldmikule. Hoone esimese korruse põrandaalune raudbetoonplaat on altpoolt soojustatud 200mm vahtpolüstüroolplaatidega, selle all on tihendatud killustik ja täitematerjal. Raudbetoonplaat kaetakse vajadusel tasanduskihiga ja puhta põrandaga. Seinad Kandva välisseina konstruktsioon seest välja: 13mm kipsplaat viimistlusega/ klinkerplaat 190mm Columbia väikeplokk (täisvalatud) 125mm puitsõrestik 50x125mm, s. 600mm, mineraalvill (näit. ISOVER 565-RKL) 30mm mineraalvill-tuuletõkkeplaat (näit. ISOVER RKL) 25mm tuulutusvahe, püstroovid 25x50mm, s. 600mm 20mm värvitud laudvooder Kandva siseseina konstruktsioon: 10mm krohv viimistlusega 190mm Columbia väikeplokk (täisvalatud) 10mm krohv viimistlusega Mittekandva siseseina konstruktsioon: 13mm kipsplaat viimistlusega
Liugvuuk: vuuk, mis võimaldab müüritise horisontaalse vaba liikumise. Mördi survetugevus: kindla arvu mördi katsekehade keskmine survetugevus 28 päeva vanuselt. Mört: mehaaniliselt segatud sideainete, täiteainete ja vee segu koos vajalike lisanditega. Müürikivi grupp: müürikivide jaotamine gruppideks vastavalt avade protsendile ja orientatsioonile kivis. Müürikivi survetugevus: Määratud arvu mpprikivide keskmine survetugevus. Müürikivi: kivi, tellis või väikeplokk Müüriseotis : kivide (elementide) asetus müüris, mis kindlustab müüri töötamise ühtse tervikuna. Müüritis: ettenähtud seotisega ja mördiga kokku liidetud müürikivide ühendus. Peenmört: mört vuugi paksusele 1...3mm Pingarmatuur: terastrossid, vardad ja traadid müüritise eelpingestamiseks. Sängituspind: müürikivi pealmine või alumine pind ladumisel. Seotud vuuk: horisontaalne või vertikaalne mördivuuk, milles kivid moodustavad
kaitse ilmastikutegurite vastu, tagada hoone energiatõhusus Välisseintele esitatavad nõuded: Kestvus, vastupidavus, ilmastikukindlus, arhitektuurne sobivus, välisilme püsivus, soojapidavus, õhupidavus, niiskustehniline toimivus, helipidavus, tulepüsivus, majanduslik ökonoomsus Välisseinte liigitus Materjali järgi: looduskivist, tehiskivist, puidust, metallist, klaasist Paigaldavate detailide suuruse järgi: Tellisseinad, väikeplokk-seinad, suurplokkseinad, puitkarkass seinapaneelid, raudbetoon paneelseinad, puitkarkass ruumpaneelid Looduslikust kivist konstruktsioonide vastupidavus sõltub kasutatavate müürkivide keemilisest koostisest ja struktuurist. Lubjakivid on üsna tundlikud ilmastiku mõjude suhtes. Liivakivid on vastupidavamad kui Tellised Kergseinte puhul lähtutakse seina kandva osa laiusel vajalikust tugevuses ja sein soojustatakse
Keramsiit ja betoonplokid on peamiselt vundamentide ehitusmatrjalid. Viimasel ajal kasutatakse ka vaheseintes ja fasaadides. Plokkide müürimisel kasutatakse samuti nagu muudel müüritöödel majakat. Suured plokid laotakse müüritava sokli peale omale kohale. Kasutatakse tavalist müürimörti. KT Küsimused 1. Tasandiline ja ruumiline märkimine? 2. Materjalide ettevalmistamine 3. Talvine müürimine 4. Ladumisviisid 5. Aeroc väikeplokk müüritis 6. Keramsiit betoon väikeplokk müüritis
Ehitusmaterjalid Müürikivid Tartu 2013 Ehitusmaterjalid Müürikivid Müür koosneb üldiselt mingisugusest müürikivist ja mördist. Müürikivi on üldnimi kõigile müüri ladumisel kasutatavatele ehituskividele. Müürikiviks võib olla tellis, väikeplokk (keramsiitplokk, poorbetoon plokk, keraamiline plokk jne), looduskivi (paekivi). Müürikivid jagunevad laias laastus kaheks: looduslikud, ehk peaaegu töötlemata kujula kaevandustest võetud ja seina laotud ning tehisliku, mida töödeldakse vastavalt, kuni nad on sobilikud seina panemiseks. Looduslikud ehituskividest levinuim Kesk- ning Lõuna- Eestis on maakivi ehk graniit. Maakivi võib põllu äärest tasuta korjata ning kui vaja
.. 25 MPa; tihedus 1,7...1,9 T/m3), põletatud savitellised (survetugevus ca. 20 MPa, tihedus 2,0 T/m3) Betoonplokid columbiakivi (survetugevus ca. 18 MPa, tihedus 2,1 T/m3) Kergbetoonplokid Keramsiitbetoonplokid Fiboplokid (survetug. 3 ja 5 MPa, tihedus 0,6 ja 0,8T/m3) Taloti plokid (survetugevus- 5 MPa, tihedus 0,95 T/m3) Gaasbetoonplokid Siporex (survetug. 1,7; 2,3 ja 3 MPa, tihedus 0,4 0,45 ja 0,5 T/m3) Põlevkivituhk- väikeplokk (Narvaplokid) (survetug. 3,5 MPa, tihedus 0,95 T/m3) Müürikivide tugevusgrupid (grupid: 1, 2a, 2b, 3) et võtta arvesse õõnete ja uurete olemasolu ning suurusi kivides Normaliseeritud survetugevus (fb) võtab arvesse kivi mõõtmeid (fb = f, kus arvestab kivi või ploki mõõtmeid ja f on tootja poolt antud kivi või ploki survetugevus) Millest sõltub müüritise survetugevus (kolm põhilist faktorit)? Kivi survetugevus, mördi survetugevus, armatuuri olemasolu.
alusele. Kasut nõrga aluspinnase puhul ja veega kaetud aladel. Kasut 2 tüüpi vaiasid: postvaiad (kandevõime saavutatakse toetumisega tugevale pinnasekihile). Hõõrdvaiad- (kandevõime saavutatakse tekkiva hõõrdejõuga pinnase ja vaia vahele). SEINAD- Seinad liigitatakse: 1)materjali järgi (looduskivist, tehiskivist, puidust) 2)Struktuuri järgi (massiivseinad, kergseinad). 3)Paigaldavate detailide suuruse järgi (tellis-,väikeplokk-,suurplokk-, paneelseinad). 4)Töötamise iseloomu järgi (kandvad, ennastkandvad, mittekandvad, rippuvad). 5)Asukoha järgi (välisseinad, siseseinad). Tellisseinad: Eestis kasut. silikaattellis - rea- ja vääriksilikaattellis, mõõdud 250x120x (138; 88; 65); Lõhestatud silikaattellis (välisvooder), mõõdud 250x120x (88; 65) ja põletatud keraamilised savitellised, mõõdud 250x120x65 ja fassaaditellis 250x85x65. Kautatavad vuugid: tühivuuk, silevuuk, nõgusvuuk, kumervuuk. Eestis kasut
Põletatud savitellised (survetugevus ca. 20 MPa, tihedus 2,0 T/m3) Betoonplokid columbiakivi (survetugevus ca. 18 MPa, tihedus 2,1 T/m3) Kergbetoonplokid - Fiboplokk. (survetug. 3 ja 5 MPa, tihedus 0,6 ja 0,8T/m3) Keramsiitbetoonplokid Fiboplokk. (survetug. 3 ja 5 MPa, tihedus 0,6 ja 0,8T/m3) Taloti plokid (survetugevus- 5 MPa, tihedus 0,95 T/m3) Gaasbetoonplokid Siporex (survetug. 1,7; 2,3 ja 3 MPa, tihedus 0,4 0,45 ja 0,5 T/m3) Põlevkivituhk- väikeplokk (Narvaplokid) (survetug. 3,5 MPa, tihedus 0,95 T/m3) Müürikivide tugevusgrupid. Normaliseeritud survetugevus. Müürikivide tugevusgrupid - (grupid: 1, 2a, 2b, 3) ei võta arvesse õõnete ja uurete Normaliseeritud survetugevus (fb) võtab arvesse kivi mõõtmeid. fb = f, kus arvestab kivi või ploki mõõtmeid ja f on tootja poolt antud kivi või ploki survetugevus. Millest sõltub müüritise survetugevus (kolm põhilist arvutustes kajastuvat faktorit)?
seotakse omavahel. Vahelagi rajatakse liimpuittaladele ristlõikega LPT 250 x 100 mm, sammuga 800 mm, ning pannakse talade vahele 150 mm soojustust. Talade vahele kinnitatakse prussid ja Visa-kasevineerplaadid. 2-korruse põrandad rajatakse ,,ujuvana", st taladele pannakse ISOVER FLO 30 mm ning seejärel põrandalauad. Põrandad peavad olema eraldatud seintest ning tehnilistest seadmetest. Välisseinad Välisseinte kandvaks kihiks on väikeplokk Fibo 3Mpa ning välisvoodriks on laudis. Soojustuskihi paksus on 150 mm, soojajuhtivus 0,17 W/ (m²K), välisseina paksus on 430 mm. Juhul kui hoone kaetakse lõhestatud silikaatkividega, on seinas soojustust 100 mm ja seina soojajuhtivus 0,22 W/ (m²K) Siseseinad Kandvad siseseinad on rajatud 200 mm paksusest Fibo väikeplokist 3MPa, mittekandvad 100 või 150 mm paksusest Fibo vms. plokist. Teise korruse mittekandvad seinad on puidust või kipsist puitkarkassil
4. MÜÜRITÖÖD 2009 S 19 4.3 MUUD MÜÜRITISE LIIGID 4.3.1 LOODUSKIVIMÜÜRITIS TÖÖKORRALDUS TÖÖVAHENDID LADUMISE PÕHIMÕTE 4.3.2 KIVIKBETOONMÜÜRITIS 4. MÜÜRITÖÖD 2009 S 20 4.3.3 VÄIKEPLOKKMÜÜRITIS Väikeplokk on enamasti süsteemne toode, millel on tehase tootearenduse tulemusel välja kujundatud kindlad garanteeritud omadused, spetsiaalsed arvutuseeskirjad, sõlmelahendused, ühilduvad lisatooted (segud, sillused, terasdetailid jt.), spetsiaalsed tööriistad paigalduseks, tootetugi (tehniline teave üksikasjades) ja avalikult kättesaadavad paigaldusjuhendi. Hulgaliselt infot on võimalik leida tootjate kodulehehtedelt: www.aeroc.ee - Aeroc - tooted www.ikodor.ee - Ikodor-plokid www.maxit
õhupidavus, niiskustehniline toimivus, helipidavus, tulepü tulepüsivus, majanduslik ökonoomsus 2 1 Välisseinte liigitus Materjali järgi: Looduskivist (paas, graniit… graniit…), Tehiskivist (tellis, vä väikeplokk (boorbetoon, keramsiitbetoon, keramsiitbetoon, betoon), Puidust (puitkarkass, palk), Metallist, Klaasist. Paigaldatavate detailide suuruse järgi: Tellisseinad, Väikeplokk- ikeplokk-seinad, Suurplokkseinad, puitkarkass seinapaneelid, Raudbetoon paneelseinad, puitkarkass ruumpaneelid.
Armeeritud müüritis: müüritis, milles tavaliselt terasvardad või võrk on paigutatud mördi- või betoonikihi sisse nii, et armeeritud müüritis töötab koormuse (jõudude) vastuvõtul ühtse tervikuna. Eelpingestatud müüritis: müüritis, milles pingearmatuuri abil on eelnevalt tekitatud survepinged. Müüritisdiafragma: müüritis, mis on tihedalt laotud rb talade ja -postide (või armeeritud müür) vahele ja piiratud nende elementidega neljast küljest. Müürikivi: kivi, tellis, väikeplokk (ka mullbetoonist). Müürikiht: ilma läbiva vuugita vertikaalne müür. (Müüri)- rida: horisontaalne müürikivide kiht. Müüriseotis: kivide (elementide) asetus müüris, mis tagab müüri töötamise ühtse tervikuna. Sidumata vuuk: horisontaalne või vertikaalne tasapinnaline mördivuuk. Seotud vuuk: horisontaalne või vertikaalne mördivuuk, milles kivid moodustavad "hamba" pikkusega vähemalt ¼ kivi pikkust. Müüritise tugevus
Talad ankurdatakse. On rohkem kui ½ ruumi H. ühtlase ja vähese vajumise -struktuuri j.-massiiv- ja kergseinad 3-katuse-ehk mansardkorrus -olema vajaliku tugevusega -paigaldatavate detailide suuruse j.-tellis-, väikeplokk-,suurplokk-, Korrus paikneb pööningu mahus -olema vastupidavad pinnasevee toimel(uhtumiskinlad) paneelseinad ~VAHELAED~ -ei tohi külmumisel paisuda -töötamise iseloomu j
ja õõntega plokkide kasutamisele. Väikese mahumassiga plokkides kasutatakse nn mullbetooni või kergtäitega kivisid. Mullbetooni puhul viiakse segumassi gaase tekitavaid aineid, mis paisutavad segumassi poorseks ja viivad sellega mahumassi alla. Tuntumad materjalid on siin põlevkivituhkplokid, silikaltsiit ja siporex. Need materjalid erinevad kasutatud sideaine ja täitematerjali poolest. Plokke kasutatakse väikemajade seintes. Väikeplokk ehituste konstrueerimisel kehtivad samad nõuded, kui kiviehitistel. Väikeplokki vaadeldakse kui ehituskivi. Ladumise erinõuded tulenevad mõnel juhul kivikujust (vt columbiakivi). Ka arvutamiseeskirjad on samad, kui tavalisel müüritisel. Arvestades väikeplokkide väikest tugevust tuleb erilist tähelepanu osutada toesõlmede konstrueerimisele. 37. Koormuste ülekandmine õõnesplokkmüüritistes Õõntega columbiakiviplokkidest seina vaadeldakse kui kestsängitusega müüritist
Müürikivi normaliseeritud survetugevus: müürikivi survetugevuseks võetakse samast ma- terjalist 100 mm servaga õhkkuiva kuubi survetugevus. Müürikivi normsurvetugevus: kindla arvu müürikivide 95 % tõenäosusega määratud surve- tugevus . Müürikivi survetugevus: määratud arvu müürikivide keskmine survetugevus. Märkus. Survetugevus määratakse EN 722-1, Müürikivide katsetamise meetodid. Osa I. Survetugevuse määramise alusel. Müürikivi: kivi, tellis või väikeplokk Müüriseotis: kivide (elementide) asetus müüris, mis kindlustab müüri töötamise ühtse tervi- kuna. Müüritis: ettenähtud seotisega ja mördiga kokku liidetud müürikivide ühendus. Müüritisdiafragma: müüritis, mis on tihedalt laotud raudbetoontalade ja -postide ( või ar- meeritud müüri) vahele ja piiratud nende elementidega neljast küljest, arvutuslik põiksein. Müüritise lõiketugevus: müüritise põikjõuvastupanu.
nõue, et üksteise peal olevate hiljem takistab õõnte plokkide põikseinad peavad betoneerimist. Üldjuhul tuleb müüris asetsema kohakuti. kasutada sängitusvuugi 31. Väikeplokkehitused, Kuna toetuspinda on vähe, moodustamiseks ablooni. seinte konstrueerimine ja siis peab see toetuspind Ladumise ajal suletakse arvutused. Väikeplokk olema maksimaalselt alumiste ehituste konstrueerimisel mördiga kaetud ja plokkide avad segu alla kehtivad samad nõuded, kui ärakasutatud. kukkumise takistamiseks. kiviehitistel. Väikeplokki Sk 13.1 Varianti a) tuleks Betoneerida ei tohiks vaadeldakse kui ehituskivi. rakendada mitmekorruselise rohkem, kui ühe korruse Ladumise erinõuded raudbetoonlagedega hoone I kõrguselt, raskelt koormatud
* klaasist välispiirded peavad olema konstrueeritud õnnetuste võimalust vältivalt * klaasfassaadide tarindus peab arvestama nende pesemise vajadust Seinte liigid. 1) asukoha järgi: sise- ja välisseinad 2) töötamise iseloomu järgi: kandvad, ennast kandvad, mittekandvad ja rippseinad 3) materjali järgi: looduskivi-, tehiskivi-, puitseinad ja segakonstruktsiooniga seinad 4) struktuuri järgi: kergseinad, massiivseinad 5) detailide suuruse järgi: tellis-, väikeplokk-, suurplokkseinad, paneelseinad ja ruumilistest elementidest seinad Seina elemendid: - kandev kiht - soojustus - aurutõke - tuuletõke - välisviimistlus - siseviimistlus Seina kandvaks kihiks võib olla: - tellismüür paksusega 1 kivi s.o. 25 cm või kaks ½ tellisest kihti (12 + 12 cm, mis on omavahel ankurdatud roostevabast terasest ankrutega Ø 5 mm 5 tk/m2 seina kohta, mitmekorruselistel hoonetel on kandev tellisekiht 25 ... 38 cm
Kestvus, vastupidavus, ilmastikukindlus Arhitektuurne sobivus, välisilma püsivus Soojapidavus Õhupidavus Niiskustehniline toimivus Helipidavus Tulepüsivus Majanduslik ökonoomsus Välisseinte liigitus Looduskivist (paas, graniit) Tehiskivi Puidust Metallist Klaasist 46 Jaotatakse paigaldatavate suuruse järgi Tellisseinad Väikeplokk-seinad Suurplokkseinad, raudbetoon, puitkarkass Looduskivid Lubjakivi, põllukivi Vastupidavus, kihi paksus, murdepinna iseloom, ühtsus, töödeldavus, värvitoon. Looduslikust kivist kaonstruktsioonide vastupidavus sõltub kasutatavate müürikivide keemilisest koostisest ja struktuurist. Lubajakivid tundlikud ilmastiku mõjude suhtes Liivakivid on vastupidavamad kui lubjakivid Graniit kõige ilmastikukindlam materjal
annaabi.ee 
