Silluste pikkus on mooduliga 200mm Plokid kuivades kahanevad. Pragude tekke vastu tuleb müüritis armeerida: minimaalselt iga neljas vuuk, kindlasti armeerida esimene ja viimane plokirida Sillused Sillusteks nimetatakse seinas olevat ava katvat tarindit, mis võtab vastu tema kohal paikneva seinaosa koormuse Suurplokkseinad Välisseinaplokid liigitati aknavahelisteks, aknaalusteks, vöö-sillus ning rea-ja nurgaplokkideks Puitseinad Puithoone seinad võib jagada: Massiivne palksein: rõhtpalksein, püstpalksein, topeltplanksein, rõhtprusssein Kergkarkass täidissein: jatk Rõhtpalksein: Massiivsetest puitseintest on levinuim rõhtpalksein. Palgid võivad olla kas käsitsi töödeldud või masin-freesitud, ümarad või kandiliseks tahutud, täispalk või liimitud palk. Liimitud palk liimitakse kokku kuni kuuest prussist. Sellisel juhul on pragude tekkimise töenäosus välispindades minimaalne Köetavate hoonete puhul peab välisseinte vata laius olema vähemalt 8 cm. Vara põhja peab
6.-7. sajandil ja jäid kestma sajanditeks. Eesti teadaolevalt vanim säilinud puithoone, Ruhnu Püha Magdaleena kirik, on ehitatud tahutud ristpalkidest. Kiriku ehitust alustati 22. novembril 1643 ja ehitus kestis 5 kuud. 68 34 Puitseinad Puithoone seinad võib jagada: Massiivne palksein: palksein: rõhtpalksein, püstpalksein, topeltplanksein, topeltplanksein, rõhtprusssein; Kergkarkass tä idissein: täidissein: jätkuvpostidega karkass, platvorm karkass, tehaselementidest (seina- (seina- ja ruumelementidest) hooned. 69 Rõhtpalksein Massiivsetest puitseintest on levinuim
sisekoorele s.t. väliskoor on riputatud konstruktsiooniosa ja muude konstruktsioonide riputus selle külge ei ole üldjuhul lubatav. Väliskoor 70-85mm Soojustust üldjuhul 140mm Sisekoor 80-180mm Suurplokkseinad Eestis on kasutatud mullsilikaltsiidist või gaaskukermiidist suurplokke kuni 8- korruseliste hoonete ehitamisel. Välisseina paksus on 40-50cm ja siseseina paksus 30-40cm. Puitseinad Puithoone seinad võib jagada: Massiivne palksein: Rõhtpalksein Püstpalksein. Topeltplanksein. Rõhtprussein. Kergkarkass täidissein: Jätkuvpostidega karkass. Platvorm karkass. Tehaselementidest. (seina- ja ruumelementidest) hooned. Rõhkpalksein Vajumise põhjustab palkide kokku tõmbubmine (mahuline kahanemine) kuivamisel ja puidu kokku surumine. Seinapalkide stabiilsuse tagamiseks kasutatakse palkide vahel vertikaalseid pulkasid: salapulkasid, mille: vahekaugus on 1,2m (maks. 2,5 m)
terasest diagonaalsidemetega, mille kaudu kantakse ka väliskoore omakaal üle sisekoorele s.t. väliskoor on riputatud konstuktsiooniosa. Väliskoor 70-85mm Soojustust üldjuhul 140mm Sisekoor 80-180mm Tellistest välisvooder 85mm Tuulutusvahe40mm Min. villast tuuletõkkeplaat 30mm Min. villast soojustus 150mm Tellistest kandesein 250mm Krohv Tuulutusvahesse ei tohi olla kukkunud mörti Rõhtpalksein Eluaja seinapalgi soovituslik keskmine diameeter on 25-30cm, abihoonete korral aampiirimäära ei ole. Palkmaju võib teha kas kuivast või märjast palgist. Palkmaja projekteerimisel ja ehitamisel tuleb jälgida, et kõik detailid lubaksid puidu ristlõike, s.t. seina kõrguse suunas vajumist 3-5% (s.t. 3-5cm ühe meetri kohta). Palkmaja palk kuivab ca 2-3 aastat, olenedes palgi läbimõõdust ja ka ilmastikust.
Puitseinad Puitseinte alla kuuluvad: palkseinad sõrestikseinad Palkseinad Palkseinad, sõltuvalt palkide asetusest seinas, jagunevad: 1) püstpalkseinad - tänapäeval praktiliselt harva kasutatav lahendus.Sein on hea kandevõimega, kuid ei ole piisavalt tihe ja aja jooksul võib tihedus palkide kuivades veelgi väheneda. 2) rõhtpalkseinad - põhiliselt praktikas kasutatav. Aja jooksul taoline sein vajub üha tihedamaks. Rõhtpalksein on võrreldes sõrestikseinaga kapitaalsem ja vastupidavam, suurema soojasalvestusvõimega (massiivsem), kuid vähem soojapidav ja palju töömahukam ehitada. Seinte ehitamiseks võib kasutada kooritud tahumata või tahutud palke või eelnevalt mõõdu- ja vormitäpseks töödeldud freespalke. Looduslikud palgid peavad olema sirged, enam-vähem ühejämedused ja võimalikult vähe koonilised. Seina asetatakse palgid vaheldumisi: ühte tüve- ja teise ladvaots
1. Sile vormipind 2. Harjapind 3. Pesubetoonpind 4. Klinker- ja tellisplaatpind 5. Lihvitud mosaiikpind 6. Klombitud pind 7. Looduskiviplaatidest pind 8. Värvitud pind Siseviimistlus 1. Terashõõrutud pind 2. Rullipind 3. Lihvitud pind 4. Vormipind (ainut siis, kui välisviimistlus on harjapind) Elementide maksimaalsed mõõtmed: pikkus 12m, kõrgus 4,5m ja kaal 12t. Puitseinad Puithoone võib jagada 1. Massiivne palksein a. Rõhtpalksein b. Püstpalksein c. Topeltplanksein d. Rõhtprusssein 2. Kergkarkass täidissein a. Jätkuvpostidega karkass b. Platvorm karkass c. Tehaseelementidest Fassaadikatted Ehitustehniliselt jagunevad hoone fassaadi katted kaheks tüüviks: Mittetuulutatav soojustuse liitsüsteem krohvitud fassaadisoojustus mineraalvillast ja vahtpolüstüreenist massiivseinte fassaadid Tuulutatav fassaadi soojustussüsteem
mitmekorruselistel hoonetel on kandev tellisekiht 25 ... 38 cm Koostas: Meeli Kams 19 Hoone osad EPMÜ - betoonplokkidest müür rask- või kergbetoonist, õõnetega või ilma, minimaalse paksusega 16 ... 20 cm, üle 30 cm paksuseid plokke tavaliselt ei kasutata - raudbetoonsein minimaalse paksusega 12 cm - rõhtpalksein, püstpalksein - puit- või metallkarkass Puitsõrestik postidest ja rõhtpuudest tehakse tavaliselt prussidest 5 x 15 postide vahelaugusega 60 või 90 cm. Teraskarkass kujuneb puitsõrestikust märksa kallimaks, kuid sellele võib toetada raudbetoonist vahelae, mida puitkarkassi puhul teha ei saa. Gaasbetoonist väikeplokkidest (nn. Narva plokkidest) kandesein ühekorruselisel hoonel puidust lae korral on 20 cm paksune (plokid serviti), ühekorruselisel hoonel raudbetoonlae puhul
terasest diagonaalsidemetega, mille kaudu kantakse ka väliskoore omakaal üle sisekoorele s.t. väliskoor on riputatud konstuktsiooniosa. Väliskoor 70-85mm Soojustust üldjuhul 140mm Sisekoor 80-180mm Tellistest välisvooder 85mm Tuulutusvahe40mm Min. villast tuuletõkkeplaat 30mm Min. villast soojustus 150mm Tellistest kandesein 250mm Krohv Tuulutusvahesse ei tohi olla kukkunud mörti Rõhtpalksein Eluaja seinapalgi soovituslik keskmine diameeter on 25-30cm, abihoonete korral aampiirimäära ei ole. Palkmaju võib teha kas kuivast või märjast palgist. Palkmaja projekteerimisel ja ehitamisel tuleb jälgida, et kõik detailid lubaksid puidu ristlõike, s.t. seina kõrguse suunas vajumist 3-5% (s.t. 3-5cm ühe meetri kohta). Palkmaja palk kuivab ca 2-3 aastat, olenedes palgi läbimõõdust ja ka ilmastikust.
Puitseinad Eestis on puidust ehitamine arenenud primitiivsetest püstkodadest rõhtpalkehitisteni, mis ilmusid hiljemalt 6-7 sajandil ja jäid kestma sajanditeks. Eesti vanim säilinud puithoone on Ruhnu Püha Magdaleena kirik. On ehitatud tahutud ristpalkidest. Kiriku ehitust alustati 22 novembril 1643 ja ehitus kestis 5 kuud. 49 Puitseinad võib jagada : Massiivne palksein: · Rõhtpalksein · Püstpalksein · Topeltplanksein · Rõhkprusssein Kergkarkass täidissein · Jätkuvpostidega karkass · Platvorm karkass · Tehaselementidest Massiivsetest puitseintest on levinum rõhtpalksein (mänd, kuusk). Palgid võivad olla kas käsitsi või masin-freesitud. Ümaraks või kandiliseks tahutud, täispalk või liimitud palk. Liimitud palk liimitakse kokku kuni kuuest prussist (kokku liimitakse prusside välispinnad ja südamiku poole jäävad väljapoole
moodustamine. Puitseinad võivad olla palkseinad või sõrestikseinad. Palkseinad, sõltuvalt palkide asetusest seinas, jagunevad: püstpalkseinad tänapäeval praktiliselt harva kasutatav lahendus. Sein on hea kande-võimega, kuid ei ole piisavalt tihe ja aja jooksul võib tihedus palkide kuivades veelgi väheneda, rõhtpalkseinad põhiliselt praktikas kasutatav. Aja jooksul vajub taoline sein üha tihedamaks. Rõhtpalksein on võrreldes sõrestikseinaga kapitaalsem ja vastupidavam, suurema soojasalvestusvõimega 42 (mas-siivsem), kuid vähem soojapidav ja palju töömahukam ehitada. Seinte ehitamiseks võib kasutada kooritud tahumata või tahutud palke või eelnevalt mõõdu- ja vormitäpseks töödeldud freespalke. Kihid: Kihid: Kihid
taotlustase, mille puhul eeldatakse, et 30 % kuni 45 % elanikest hindab akustilisi tingimusi headeks või väga headeks. 25 % kuni 50 % hindab akustilisi tingimusi halbadeks. 133 Tabel 6.2 Korteritevaheliste seinte õhuhelipidavus. Hoone kood Korterid R'w, dB Siseseina tarindus 1380 1/4 50 10x15 cm topeltplanksein, viimistlus: krohv + laudvooder 1390 10 / 11 44 20 cm rõhtpalksein, viimistlus: ehituspapp + tapeet 25 cm rõhtpalksein, viimistlus: mõlemapoolne kipsplaat, 4310 4/5 54 õhkvahe täidetud mineraalvillaga Tabel 6.3 Korteritevaheliste seinte helipidavus. Hoone kood Korterid R'w, dB L'n,w, dB Lae tarindus 1310 4/8 49 71 Lagi : saepuruplaat
annaabi.ee 
